PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo selgitab, kuidas on eriolukord liikluspilti muutnud. On asju, mis on paremini kui enne. Samas on narko- ja alkojoobes juhtide süül on juhtunud rohkem avariisid. Ka kaherattalistega juhtub rohkem avariisid.
Eriolukorrast sõltumata jätkub politseitöös tavapärane liiklusjärelevalve. See tähendab, et tehakse kõike, mida ennegi, sealhulgas kontrollitakse sõidukijuhtide kiiruspiirangutest kinni pidamist ning kainust.
Inimkannatanutega liiklusõnnetuste statistika
Maanteeameti statistikast nähtub, et eriolukord on tänavu kevadel inimkannatanutega liiklusõnnetuste kõvera toonud päris järsult allapoole.
Kui mullu hukkus jaanuarist-aprilli alguseni liikluses 52 inimest ja sai vigastada 1736, siis tänavu on liikluses esimese kolme kuu ja paari nädalaga surma saanud 16 inimest ja vigastada 308.
Raskete avariide arv on vähenenud 5 korda – kasvanud on ühesõidukiõnnetuste arv ja jalakäijatega juhtumite arv (76 vs 62). Ka vigastatuid on rohkem (74 vs 59 jalakäijat). Ühesõidukiõnnetustes on tänavu viga saanud 21 inimest enam.
Vigastatute ja hukkunute koguarv märtsis kahe aasta võrdluses on loomulikult 2020. aasta kasuks, liiklussageduse vähenemise tõttu.
Kui vaadata märtsikuud eraldi, on näha, et ühesõidukiõnnetusi juhtus 29 ja neis sai kannatada koguni 30 inimest ent õnneks sai liikluses surma vaid 1 inimene.
Joodikuid tabatakse roolist rohkem
“Kuna me praegu „Kõik puhuvad“ reide ei korralda, siis keskendume joobekontrollidele tavapärase liiklusjärelevalve käigus ning saab öelda, et üsna tulemuslikult. Kevadpühade ajal näiteks 10.04-12.04 kõrvaldasime roolist 70 alkoholi tarvitanud sõidukijuhti,” toob PPA juhtivkorrakaitseinspektor Sirle Loigo ilmeka näite teedel valitsevast olukorrast.
Kui võrrelda eriolukorra aega (13.03-13.04) 2019. aasta sama perioodiga, siis on kasvanud narko- või alkojoobes juhi süül põhjustatud kannatanutega liiklusõnnetuste arv – tänavu 55, eelmisel aastal 39.
Võrreldes paari viimase aastaga on politsei tänavu tabanud rohkem joobes juhte. Raskes või ka kriminaalses joobes autojuhtide arv on kasvanud.
Kontrolli tehakse pisteliselt: kuna liiklus on hõredam, on joobeseisundis rooli istunud autojuhtidel suurem tõenäosus vahele jääda.
“Kokkuvõttes ei ole ei joobes juhtimine ega sellest tingitud ohud kuhugi kadunud. Kokku on tänavu tabatud üle 1600 alkoholi tarvitanud juhi, kellest enam kui 700 osas on alustatud kriminaalmenetlust,” selgitab Sirle Loigo.
Veidi vähem inimkannatanutega avariisid
Eriolukorra esimese kuuga (13.03-13.04) on mõnevõrra vähenenud inimkannatanutega liiklusavariide hulk – eelmisel aastal juhtus neid 106, tänavu 74. Vähenemine on tingitud liiklussageduse langusest. Maanteeameti uuring näitas, et meie suurematel teedel on sõiduautode liiklussagedus vähenenud koguni kolmandiku võrra.
“Aastate võrdluses on üldpildis vigastatutega liiklusõnnetuste arv õige vähe vähenenud. Näiteks võrreldes möödunud aastaga on liiklusavariisid paar protsenti vähem ning vigastatute arv kümnendiku võrra väiksem,” ei näe Loigo liigseks optimismiks põhjust.
Inimkannatanuga liiklusõnnetuste arvu on enim mõjutanud kaherattalise sõiduki juhtide osalusel juhtunud õnnetuste sagenemine.
Oma osa on siin soojal ja lumevaesel talvel, mis meelitas kaherattalistel liiklema. Jõudsalt on lisandunud jalgratturiga toimunud inimkannatanuga liiklusõnnetuste arv – tänaseks on kurvaks statistikaks saanud 35 avariid, aasta tagasi oli sama ajaga juhtunud 11 intsidenti.
Tsikliavariide hulk on kasvanud 9 korda
Märgatavalt on tõusnud ka mootorratastega juhtunud liiklusõnnetused – eelmisel aastal kaks, tänavu juba 18. Kuivalt korrutades on tänavu tsikliavariide hulk koguni 9 korda kasvanud!
⅔ nendest mootorratturitega juhtunud avariidest on olnud ühesõidukiõnnetused: ümberpaiskumised või siis rattaga teelt väljasõidud.
“Politsei soovitab mootorratturitel hooaja avamisega oodata kuni ilmad on läinud soojemaks. Rehvitootjate sõnul on suverehvid projekteeritud töötama alates temperatuuridest +5…+7 kraadi. Madalamatel temperatuuridel langevad suverehvide haardeomadused märgatavalt, kuna kummisegu jäigastub,” selgitab Sirle Loigo, miks iga hinnaga ei ole mõtet oma tsiklit kuuri alt veel välja lükata.
Eriolukorra ajal on tehtud kiiruseületajatele üle 12 000 trahvi
Politsei paneb kõigile südamele, et piirkiirusest tuleb kinni pidada ka eriolukorra ajal. Liiklusjärelevalves rakendatakse maksimaalsel määral mobiilseid kiiruskaameraid, mis ei sea korrakaitsjaid ega rikkujaid täiendavasse nakatumisohtu, kuid annavad võimaluse suunata liiklejaid õiguskuulekale käitumisele.
Eriolukorra ajal (13.03-13.04.2020) on väljastatud kokku 12 703 trahviteadet, neist 7881 mobiilsete kaamerate ja 12 foorikaamerate poolt fikseeritud rikkumiste osas.
“Kokkuvõttes, hoolimata eriolukorrast ei ole liiklusjärelevalve teedelt kuhugile kadunud ja politsei pöörab jätkuvalt ka liiklusturvalisuse tagamisele teravdatud tähelepanu,” soovib juhtivkorrakaitseinspektor Sirle Loigo kõigile turvalist ja mõistlikku liiklemist.
Kaanepilt: PPA FB, kuvatõmmised
