Kirjutasime hiljuti ühest juhuslikust märkamisest liikluses: Tesla kandis registri andmetel hoopiski vana Volvo numbrimärke. Ühismeedias tõusis kära, loo autorit nimetati nuhiks ja privaatsuse rikkujaks. Uurisime PPA-st, kas vale numbrimärgiga sõitmine ongi kodaniku põhiõigus, ja kas tavainimene võib üldse sõidukile taustakontrolli teha?
Juulis kirjutasime “Tesla-Volvost” ehk Tesla Model S-st, millele olid külge kruvitud vana Volvo numbrimärgid ja see lugu tekitas elavat vastukaja: oli neid, kes nentisid, et numbrite võltsimine on teada nipp kiiruskaamerate ja politseile vahelejäämise vältimiseks, aga ka neid, kes loo autorit nuhiks ja privaatsuse rikkujaks sõimasid.
Maanteeameti sõidukite taustakontrolli andmebaas on teatud piirini kõikidele kasutatav ning autohuviline saab sealtkaudu näiteks mõne omapärase sõiduki mudeli ja spetsifikatsiooni teada.
Autoostjale näitab register, kas autot on korralikult hooldatud, mis on selle ametlik läbisõit ning kas sellega on toimunud avariisid.
Ka seda saab vaadata, kui mitu korda sõiduk (ja kus riigis) on vahetanud omanikke – kui neid on palju lühikese aja jooksul, tasub olla tähelepanelik.
PPA juhtivkorrakaitseinspektor Sirle Loigo ütleb, et politsei ei kontrolli, millisel otstarbel keegi mõne auto vastu huvi tunneb – avaliku andmebaasi kasutamine on seega igati legaalne ja ei riiva kellegi privaatsust, sest sõiduki omanikku see ei avalda.
Joonistatud numbrid
Viimasel ajal on silma jäänud joonistatud numbrid. Jah, loete õigesti: autod, millele on külge kleebitud paberist lõigatud ja kas käsitsi joonistatud või siis printeriga trükitud registritunnused.
Alati ei tasu autoomanikku kahtlustada võltsimises, võibki olla, et number on kaduma läinud (näiteks suure saju ajal võib isetekkelistest basseinidest korjata päris sageli ka ärakukkunud registrimärke) ja ajutiselt asendatud.
On ka neid, kes teadlikult riikliku registrimärgi üle kleebivad näiteks Vene Föderatsiooni numbrit matkiva või ka täiesti suvalise eikellegimaa märgiga.
Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse juht Varmo Rein soovitab liiklejatel kummalise selgelt ise tehtud numbrimärgiga sõidukit märgates sellest 112 numbril teada anda.
“Siis lähedalasuv patrull võimalusel kindlasti kontrollib sõidukit, ise ei tasu võõrast vara puutuma minna. Kui on võimalus, siis võib enne politseisse helistamist isetehtud numbrimärgi sisse lüüa Maanteeameti registrisse ning vaadata, kas väidetav numbrimärk kattub auto margi ja mudeliga,” juhendab Varmo Rein.
Välismaise numbrimärgiga sellist kontrollimisvõimalust paraku pole. Kui näete aga, et mõnel autol number katki või logiseb, siis sellest võiks küll omanikku ise teavitada.
“Alati on võimalus, et juht pole ise märganudki, et näiteks tagumine numbrimärk mingil põhjusel kannatada on saanud,” selgitab patrulltalituse juht. Kadunud või katkine numbrimärk tuleks kiiresti asendada, seda saab teha Maanteeametis.
Numbrimärgimaagia kui kodaniku põhiõigus!?
Jõuamegi asja tuumani: kui ajakirjanik võttis kirjutada teemal, et liikluses võib kohata imeliste isetehtud või siis teiselt autolt kruvitud numbritega sõidukeid, või selliseid, millel on number tõstetud klaasi taha, sai ta lugejatelt parajalt sugeda: mis sa sorgid teiste asjades, ela oma elu!
See “oma elu” võib aga üsna ootamatu pöörde võtta kui avarii üheks osapooleks on vale numbrimärgiga auto – asjaajamine on kordades keerulisem. Ka siis kui valetaja ise satub avariisse, on tal jama majas.
Niisiis ei tasu imestada kui politsei trahvib “oi, ma kogemata, mul number kukkus ära ja panin klaasi taha”-jutu eest, olenemata kõneleja suurtest kurbadest veekalkvel silmadest:
“Aeg-ajalt tuleb teateid autodest, millel on numbrimärgid küljest kruvitud ja asetatud klaasi taha, eesmärgiga pääseda kiiruskaamerate trahvidest,” räägib Varmo Rein, miks ilus jutt politseid ei pruugi veenda.
“Seadus sätestab, et registreerimismärgid peavad olema kinnitatud auto esi- ja tagaosale ning märk ise peab vastama seaduses ette antud standardile. Armatuurlaual klaasi taga olev või paberile joonistatud numbrimärk ei vasta nendele nõuetele.”
Rein lisab, et kui politsei tuvastab liiklusest registreerimisnumbrita sõiduki, peetakse sõidukijuht kinni ning teda küsitletakse. Teadliku eksitamise eest karistatakse nagu seadus ette näeb.
Püüa tuult väljal!
Nagu aru saate, siis osa autojuhte loodab, et joonistatud või vale numbrimärgiga või klaasi taha pandud numbri abiga nad politseile vahele ei jää ega kiiruskaameralt trahvi ei saa.
Sirle Loigo, PPA juhtivkorrakaitseametnik kummutab selle müüdi ja kinnitab, et rikkuja võetakse vahele ka ilma õige numbrita:
“Kiiruskaamera trahviteadete välja saatmisega tegelevad liiklusmenetlusteenistuse ametnikud, kes kontrollivad menetluse käigus sõiduki andmed üle. Kui numbrimärk ja sõiduk ei klapi, on juhi kindlaks tegemiseks erinevaid menetluslikke võimalusi.”
Kiiruskaamera teeb rikkujast foto, kust autojuht on üldjuhul tuvastatav. Kasutades teise sõiduki numbrimärkide duplikaate, on nende taotleja põhjal samuti võimalik rikkuja välja selgitada.
“Kui võõrast numbrimärki kasutanud sõiduki omanikku mingil põhjusel kohe tuvastada või tabada ei õnnestugi, jääb info rikkumise kohta politseile alles,” lisab Loigo.
“Liiklusjärelevalve käigus on võõrast numbrimärki kasutaval juhil üsna suur tõenäosus siiski vahele jääda. Meie liiklejad on varmad politseid teavitama sellest, kui keegi liikleb kahtlustäratava numbrimärgiga.”
Niisiis: mina ja minusugused ei ole ainsad, kes võimalikust rikkumisest või imelikust nähtusest teada annavad, ja kui lugeda politseiuudiseid, selgub, et teadlike kodanike arv aina kasvab.
Neid kihutajaid, keda pole muudel alustel või ajapikku võimalik tuvastada, on ootamatult vähe: kiiruskaamerate statistika kohaselt jäävad päris tundmatuks vaid mõned üksikud kiiruseületajad. Lisades kolmandatest riikidest registreeritud sõidukid, mis on kiirust ületanud, jääb trahviteade saatmata vaid 2%-le kõigist rikkujatest.
Võrdluseks: kiiruskaamerate ja mobiilsete kaamerate trahve määrati 2019. aastal kolme miljoni euro eest, koos fooritule rikkumistega saatis PPA välja pea 140 000 trahviteadet. Umbes 2500 rikkujat jäid isikustamata.
Joonistatud number ei päästa kurikaela
PPA juhtivkorrakaitseinspektor Sirle Loigo on üsna kindel, et kui inimene kasutab valesid numbreid, siis on ta südametunnistusega kehvad lood:
“Sõiduk mis kasutab vale registreerimismärki, teeb seda ikka kindla eesmärgiga, varjata oma n-ö musta poolt. Kindlasti ei ole sellise sõiduki roolis seadusekuulekas liikleja ning sellised juhid torkavad silma, nii politseile kui ka kaasliiklejatele.”
Kogukondlik järelevalve toimib Eestis järjest paremini ning politsei omalt poolt ei jäta jonni rikkuja tabamiseks: “Politsei teeb kõik, mis menetluslikult võimalik, et rikkumise toime pannud isik välja selgitada, ja see tähendab koostööd ka teiste riikidega.
“Eesti Vabariigi seadused kehtivad ühtmoodi kõigile Eestis viibivatele inimestele ning Euroopa Liidu – siseselt saadetakse trahvid ka teistesse riikidesse,” kinnitab Loigo.
Ta tuletab veel meelde, et liiklusjärelevalvet ei tehta üksnes kiiruskaameratega: “Mehitatud järelevalve käigus on rikkuja isik kindlasti tuvastatav. Menetlus viiakse läbi sõltumata sellest, kas ja milliste numbritega ta liikleb.”
“Info on politseil alles ning liiklusjärelevalve käigus on võõrast numbrimärki kasutaval juhil üsna suur tõenäosus siiski vahele jääda.”
Kaaskodanik peab märkama, aga alati ei või sekkuda
Ülal sai vastuse küsimus, kas tavakodanik võib mõne põneva või ka kummaliselt käituva või siis ise käkerdatud numbriga sõiduki tausta kontrollida: jah, võib. Andmebaas on avalik, andmeriivet ei toimu.
Lisaks taustauuringu tegemisele peaks ühtlasi teavitama kahtluse korral politseid, helistades numbrile 112 kuid tormata võtmeid ära võtma vale numbrimärgiga sõitjalt on ennatlik.
Sirle Loigo selgitab: “Korrakaitseseaduse kohaselt on igaühel õigus teostada hädakaitset, pidada kinni kuriteo toimepanemiselt tabatud isik ja toimetada ta politseisse ning kasutada muid seadusega sätestatud vahendeid korrakaitseks.”
Heaks näiteks on kõik inimesed, kes on takistanud joobes juhtidel autorooli istuda. Häirekeskusele teatatakse aastas joobekahtlusega juhist ligikaudu 10 000 korral.
“Osa juhtumite puhul sekkuvad julged kaaskodanikud ise ning võtavad näiteks joobes juhi autol võtmed eest – alati ei ole mõistlik sellises olukorras vahetult sekkuda,” hoiatab Loigo.
“Tuleb kaaluda, kas sekkumine on turvaline ning et sellega ei tekitata suuremat ohtu. Näiteks jälitades sõidukit, mis ületab kiirust, tekitatakse oluliselt suurem oht, sest kiiruseületajaid on juba rohkem kui üks. Kindlasti tuleks igast korrarikkumisest hädaabinumbril teada anda,” paneb ta veelkord kõigile südamele.
Veelkord Tesla-Volvost: kuidas õigesti käituda?
Tuleme tagasi loo juurde, mis ajendas kirjutama järjelugu ehk märgatud “Tesla-Volvo”, noobel elektriauto, mille külge olid kruvitud vana Volvo registrinumbrid.
Mida saanuks tähelepanelik kodanik kohapeal teha? Kas ta pidanuks auto kinni parkima ja ootama politseid, ja kuidas oleks hiljem tõestatud, et just see inimene sõitis* vale numbriga autoga? On teada juhtumeid, kus head advokaadid musta valgeks räägivad ja rikkuja pääseb puhta nahaga.
*Liiklusseaduse kohaselt on keelatud juhtida riikliku registreerimismärgita mootorsõidukit või maastikusõidukit või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõidukit.
“Kui juhtimise fakti õnnestub tõendada näiteks tunnistajate abiga, siis saab juhti selle eest karistada kuni 800-eurose rahatrahviga. Täna on kõikjal Eestis suur videovõimekus ja tõenäosus, et sõidufakt saab tõendatud, on suur,” rahustab PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo kodanikujulguses kõhklejaid.
Meie Tesla-Volvo juhtumi puhul oli pealtnägijaid mitmeid ja kuigi keegi ei filminud, siis pildile sai sõiduk püütud ja ka seda, kuidas juht kohale ja ära sõitis, nägime. Rohkemat polnudki vaja teha.
Autori lõppsõna: Räägime siis kui…
Kõigile neile, kes avalikult põlgavad tähelepanelikke kodanikke: räägime siis kui avarii või mõni jama juhtub teie endaga ja asjasse saab segatud “joonistaja” või vale numbrimärgi kasutaja või kehtiva kindlustuseta sõiduk.
Räägime siis kui buss, mis külavahel kihutab sõidab üle teie kassist, lapse pallist või hea naabri autost. Tule ja räägime uuesti siis kui purjus autojuht on mõne su tuttava vigaseks sõitnud.
Kas sa siis mõtled, et võibolla oleks pidanud noka kinni hoidma ja näpud paigal, selle asemel et tatti pritsida, ja kirjavigaseid kommentaare kirjutada!?
Teadlikult ei toonud ma näited, mis oleks seotud sinu endaga – sest siis, kui see juhtub, ei pruugi sinust ollagi enam rääkijat.
Pildid: Ylle Tampere
