Euroopa Komisjon avaldas esialgsed andmed liiklussurmade kohta 2025. aastal, teatades, et mullu hukkus Euroopa teedel-tänavatel umbes 19 400 inimest. See tähendab 3% vähenemist aastaga ehk umbes 580 inimest mullusest vähem. Eesti on tubli, üle-euroopaline areng aga liiga aeglane.
Arvestades sõidukite arvu suurenemist ELi teedel ja kasvanud kilometraaži, on tegu hea tulemusega. Siiski ei ole enamik liikmesriike veel suutelised saavutama Euroopa Liidu eesmärki kahandada 2030. aastaks liiklussurmade ja raskete vigastuste arvu poole võrra.
Liiklusohutuse muutus on riigiti väga erinev. Aastatel 2024–2025 toimus hukkunute arvu märkimisväärne langus Eestis (–38%) ja Kreekas (–22%).
Esialgsete andmete põhjal on Belgia, Bulgaaria, Taani, Poola ja Rumeenia praegu graafikus, et saavutada eesmärk vähendada liiklussurmade arvu 2030. aastaks 50%.
Edusammudest hoolimata on surmajuhtumite arv Rumeenias Bulgaaria ja Horvaatia kõrval jätkuvalt üks kõrgemaid. Samas oli Rootsis ja Taanis liiklus 2025. aastal ohutum kui varasematel aastatel, kusjuures liiklussurmade arv miljoni elaniku kohta oli väike (vastavalt 20 ja 23 juhtumit miljoni elaniku kohta).
Lisaks saab iga surmasaanu kohta raskelt vigastada keskmiselt viis inimest. See tähendab, et igal aastal saab liiklusõnnetustes raskeid vigastusi ligikaudu 100 000 inimest kogu Euroopa Liidus.
Kõige ohtlikumad on jätkuvalt maapiirkondade teed, mille arvele tuleb 53% liiklusõnnetustes hukkunuist, samas kui linnapiirkondades on see näitaja 38% ja kiirteedel ainult 8%.
Linnapiirkondades moodustavad vähemkaitstud liiklejad (jalakäijad, jalgratturid, kaherattaliste mootorsõidukite ja kergliikurite juhid) 70% kõigist liiklussurmadest. Valdavalt juhtub see siis, kui õnnetusse satuvad koos nendega autod.
Üldiselt on liiklussurmade hulgas mehi (77%) tunduvalt rohkem kui naisi (23%). Samas on üha suurem mure liiklussurmade ebaproportsionaalselt suur osakaal noorte (18–24-aastased) ja eakate (üle 65-aastased) seas, eelkõige jalakäijate ning jalgratturite osas.
Autojuhtide ja reisijate arvele langes 44% kõigist surmajuhtumitest, samas kui kaherattaliste mootorsõidukite (mootorrattad ja mopeedid) kasutajate arvele langes 21%, jalakäijate arvele 18% ja jalgratturite arvele 9%. Kergliikuritega (peamiselt elektriliste tõukeratastega) seotud surmajuhtumite arv kasvas aastatel 2021–2024 märkimisväärselt.
Aastal 2018 seadis Euroopa Liit endale eesmärgi vähendada liiklussurmade ja raskete vigastuste arvu 2030. aastaks 50% ning saavutada 2050. aastaks liiklussurmade nulltase (nn nulleesmärk).
Euroopa Komisjon avaldas 2026. aasta keskel aruande ELi liiklusohutuspoliitika raamistiku rakendamise kohta. Aruandes kinnitatakse, et liiklussurmade vähendamisel on tehtud märkimisväärseid edusamme, kuid praegune tempo on endiselt ebapiisav.
Praegune info põhineb 2025. aasta esialgsetel andmetel. Komisjon avaldab lõplikud tulemused 2026. aasta sügisel.
| Riik | Hukkunuid 1 mln elaniku kohta 2025 | Hukkunuid 1 mln elaniku kohta 2024 | Muutus % 2024/2025 |
| Rootsi | 20 | 20 | -0,02% |
| Norra | 20 | 16 | 28% |
| Island | 21 | 33 | -23% |
| Taani | 23 | 24 | -6% |
| Šveits | 24 | 28 | -14% |
| Eesti | 31 | 50 | -38% |
| Soome | 33 | 32 | 1% |
| Saksamaa | 34 | 33 | 2% |
| Iirimaa | 34 | 32 | 7% |
| Madalmaad | 35 | 32 | 13% |
| Hispaania | 36 | 37 | 0% |
| Malta | 37 | 21 | 75% |
| Belgia | 39 | 40 | -2% |
2025. aastal juhtus Eestis keskmiselt 89 liiklusõnnetust päevas
Allikad: