Autosõidu ABC: 10 jaburat harjumust, mis teevad sinust liiklusidioodi

Oled sa kunagi mõelnud, miks teised juhid sind vihaselt vahivad? Või miks sulle alati liikluses signaali antakse? Põhjus võib peituda mõnes veas, mida oled harjunud tegema. Soomlased on üles loetlenud 10 jaburat harjumust, mis autojuhist teiste liiklejate silmis liiklusidioodi teevad.

Eesti liikluskultuur on nagu on. Politsei võtab rajalt maha keskmiselt tosin purjutajat päevas. Roolimobiilikuid ja kõrvaliste asjadega roolis sahmijaid on lugematu hulk – tõenäoliselt vaid mõni ükskik meist võib käsi südamel tunnistada, et pole kunagi eksinud. Peale selle oleme autos oma harjumuste orjad. On vähemalt 10 harjumust, mis teevad teiste liiklejate silmis juhist tola.

Kas sa tõesti soovid, et teised autojuhid peaksid sind liikluses idioodiks? Soomlased soovitavad sel puhul teha 10 viga, mis peaksid edu garanteerima. Kui ühest jaburusest ei piisa, lülita oma programmi paar-kolm, ja küllap sind siis juba märgatakse.

Rääkides tõsiselt: kui me kõik järgiks kirjutatud ja kirjutamata reegleid ja talupojamõistuse häält kuulaksid, oleks kõigil palju mugavam ja turvalisem liigelda. Kui tunned alljärgnevalt ühes või mitmes punktis end ära, on aeg oma harjumusi muuta.

1. Kasutad halbade teeolude puhul ohutulesid

Ohutulesid tuleks kasutada ainult täpselt määratletud juhtudel, halb nähtavus ei ole üks neist. Kui su auto liigub, ära kasuta ohutulesid. Halb ilm ja ohutuled käivad kokku juhul, kui märkad teel takistust. Sel juhul pargi auto turvaliselt teepervele ja lülita ohutuled peale: nii annad teistele võimalikust ohust märku. Loe ohutulede kasutamise kohta rohkem siit.

2. Sa jätad liiklusfoori taga eesseisjaga suure pikivahe

Ära jäta enda auto ja eesseisva auto vahele pikemat vahet kui ühe auto pikkus. Halvimal juhul takistad nii sinu taga olevat autot keeramast teise ritta, et sooritada vasak – või parempööret. Enamasti aga on liiga pikk vahe eelseisjaga puhas raiskamine ning sa takistad liiklust.

3. Sa ei viitsi sõita pööramisrajale

Kui sa tead, et sa keerad järgmiselt ristmikult ära ja pead pöörama pööramisrajale, siis ära jää uimerdama. Viimasel hetkel tehtud reavahetused mitte ainult ei ärrita teisi vaid võivad põhjustada ka ohtlikke olukordi. Kui sa ei jõudnud õigel ajal sõidurada vahetada, siis sõida ümber kvartali ja proovi uuesti. Ära mingil juhul pidurda ega pööra äkiliselt.

Üks asjakohane nõuanne veel: sinu taga või kõrval sõitjad ei ole hiromandid, kes õhust aru saavad, kuhu sa suunduda soovid. Kui soovid teelt ära pöörata, anna sellest suunatulega märku. Suunatuli, see on pisike hoob rooli taga, ja see on kõigil autodel baasvarustuses. Palun õpi seda kasutama.

4. Kiirteel peatumine

Kui juhtub, et teed kiirteel avarii, ära jäta autot ehteestlaslikult keset teed seisma vaid tee kõik endast sõltuv ja ruleeri auto teepeenrale. Nii väldid võimalikku järgmist õnnetust, kus pahaaimamatult liikuvad kaassõitjad sinu autole omakorda otsa sõidavad.

Kui auto vähegi veel liigub, ära jäta seda teele vaid liiguta ta teepervele, võimalikult tee serva. Sama reegel kehtib, kui autol puruneb rehv, lõpeb kütus vms. Teepeenrale, aitäh! Ainuke vastuvõetav põhjus miks auto keset maanteed jätta on asjaolu, et auto lihtsalt enam ei liigu.

Kutsu abi või rakenda eCall hädaabikutsungit. Kiirteel (ja ka keset maanteed) konutav auto on ohuks kõigile liiklejatele. Tagajärjed võivad olla hoomamatult kohutavad.

5. Tarbetu pidurdamine

Kui kuskil kaugel mõni auto aeglustab, siis sul ei ole ühtegi põhjust kohe jalgupidi pidurile hüpata. Tõsta jalg gaasipedaalilt ja valmistu pidurdamiseks, kuid ära satu paanikasse. Aega on.

Äkkpidurdamise tulemusena teeb sama sinu taga sõitev juht ning omakorda juht tema taga jne. Selle tulemusena võib liiklus paari kilomeetri ulatuses sinu taga seiskuda. See kehtib näiteks hommikustes ummikutes – ka Pirita teel ja Ülemiste ristmikul. Ära pidurda põhjuseta, liigu sujuvalt.

6. Su kael kõigub nagu kummipaela osas

“Kummist kaelaga” autojuhil on kombeks pöörata tähelepanu kõigele muule välja arvatud sõidule. Lõnksutajaid satub teele nii maal kui linnas, eriti nõme kui nad juhtuvad ette maanteel – siis võib enam-vähem kindel olla, et lüka-tõmba sõidustiil on garanteeritud mitte ainult Kummikaelale vaid ka kõigile tema taga tulijatele.

Kui näed midagi huvitavat, näiteks alarmsõidukit või merikotkast, proovi keskenduda sellele, et su auto jääb sõidurajale ja kiirus ei lange. Uudishimu ei ole hea põhjus liikluse ohustamiseks.

7. Võimutsed vasakus reas

Näiteks kiirteel kasutatakse vasakut sõidurada möödasõiduks – ärge jääge sinna elama. Eriti ärritav on kui vasakul rajal sõidetakse muust liiklusest oluliselt aeglasemalt. Kui sõidad vasakul ja keegi vilgutab sulle tulesid, vaheta rada.

Jah, taga tuledega vilgutav kaasliikleja on ilmselgelt nagla ülbik, aga ausõna,  niisama tuledega jamama tagant vaevalt keegi hakkab. Ju sa ikka jalus oled. Eestis on möödasõidurajal “elamine” eriti levinud. Selle harjumuse järgi tunneb ka Euroopas sõites eestlased kaugelt alati ära.

8. Kiirendusraja väärkasutus

Kiirendusrada on mõeldud –  kes oleks osanud arvatagi, eks – kiirendamiseks! Kiirendusrajal olevalt sõidukilt oodatakse, et ta kiirendab liikumiskiiruse peateel olevate sõidukitega sobivaks ning sulandub siis kenasti üldise liiklusvooga.

See on nii tüütu ja ohtlik, kui kiirendusrajalt liitutakse muu liiklusega enne kui kiirus on piisav: sõidurajale ei tulda lonkima! Ja mida iganes sa teed, väldi kiirendusreale seisma jäämast! Ühesõnaga, ohtlik, ohtlik, ja ohtlik! Sõida, või jäta auto koju ja mine muud moodi.

9. Lõppeval sõidurajal raja lõpuni sõitmine

Kui kolme sõidurajaga tee kitseneb kaheks sõidurajaks või kahest saab üks, siis usu, liiklusmärgid näitavad seda aegsasti. Sul pole vaja muud teha, kui varakult vajalikud märguandeliigutused teha ja ümber reastuda. Äkiline liigutus viimasel hetkel paneb kindlasti teised juhtid vandesõnu kasutama.

Kui sa tead, et sa pead varsti sõidurada vahetama, siis ära jää venima. Eriti nõme on, kui iga hinna eest otsustad end vahele pressida, litsud viimases raja otsas gaasi põhja ja üritad vahele trügida. See on nõme, väga nõme! Ja ohtlik. Sa ei taha tegelikult teada, mida sinu kohta tagumistes sõidukites sel hetkel mõeldakse ja ka öeldakse.

10. Ära pargi ristmikule joonistatud ruudule ega kollasele sik-sakile

Soomes on järjest rohkem ristmikule joonistatud ruute, ka Eestis on ristmikul nn. parkimisvabu alasid hakatud järjest rohkem tähistama vastavate märkidega. Parkimise keelualale on joonistatud kollane sik-sak või on äärekivi võõbatud kollaseks: see on asja pärast. Sinna parkides takistad sa oma autoga liiklust.

Ruudu eesmärk on hoida ristmik pargitud autodest puhas, see hõlbustab ristmikult pööramist. Kui te pargite sellisesse ruutu, siis on kindel, et kuulete vihast signaalitamist. Sa ei pargi ju ristmikul muidu ka, miks sa peaksid sellisel ruudul parkima?

Kui teeserva on joonitud diagonaalis parkimiskohad, ära pane oma autot viimasest servmisest joonest väljapoole. Teema sama mis ruutude, sik-sakkide, kollase äärekiviga – see keeld on asja pärast. Selleks, et keegi kogemata manöövrit tehes su kallist autot ära ei äestaks. No nüüd said ikka aru. Sinu õnne nimel kogu see pull.

[dropcap]ACCELERISTA KOMM [/dropcap]Kahtlemata on sul mitu säärast harjumust, mis maailmarahu kuidagi ei kahjusta. Aga seda harjumust, mõelda endast kui osakesest liikluse tervikpildis, võiksid küll kujundada. Kokkuvõttes annab see meile sujuvama ja kadudeta liikluse. No et pikem ja tervem elu või nii. Saad veel vähemalt ühe uue auto eluajal soetada, muuseas, suunatuledega!

[dropcap]LISATUD KOMM [/dropcap]Hiidlaste tavapärane “ootame-vaatame” mõnus huumor ja kulgev eluviis on saanud tagasilöögi: Accelerista toimetusele kirjutas pisut häiritud meesterahvas, kes algsel kaanepildil olnud vana Volgaga tänaseni ringi sõidab. Nimelt hakanud kaasmaalased teda narrima, et näe, sina oledki see idioot…

Kinnitame siinkohal, et pilt oli illustratiivne ning edasise narrimise lõpetamiseks vahetasime kaanepildi … noh … vist sobivama vastu. Loodetavasti. Aga teile, hiidlased, sooviks tervet mõistust. Koolikiusamine ei ole pop, igavusest teise mehe mütsi narrimine ammugi mitte. Sööge kala ja vötke mönuga (ütleb Accelerista toimetusest saare naine)

SLK ja Trafi materjalide põhjal tõlkis ja kirjutas Marika Johannson. Foto: Pixabay