Ilta Sanomat kirjutab vahejuhtumist, mille peaosaliseks on eesti kaubikujuht. Helsingis parkimiskontrolöriga ülbitsema kukkunud mees sai kaela kohtulahingu ning rämeda kahjunõude. Parkimistrahvist välja kasvanud pöörane kohtuprotsess peaks olema hoiatavaks näiteks kõigile, kes kontrolöriga tüli kiskuda tahavad – kui oled teinud, siis tunnista. Või käi jala.
Selgub, et mitte kõik “kalevipojad” pole kodumaale tagasi tulnud, mõni vintskem vend on jäänud Soome ja teeb seal mehetegusid. Näiteks kisub parkimiskontrolöriga tüli. Ja soome meedia nokib need vahejuhtumid mõnuga üles, sest lisaks “karda valget kaubikut” müüdile on kõva klikimagnet ka “ära usalda eestlast” – teema. Kahjuks valab alljärgnev lugu vaid õli tulle, mitte ei jäta meist paremat muljet.
Helsingis tegutsev eestlasest ehitusmees ei osanud aimatagi, millised tagajärjed võivad olla valesti parkimisel ja trahvikviitungit saades kõva mehe etendamisel. Lugu sai alguse, kui parkimiskontrolör ja ehitusmees kohtusid Taidemaalarinkadul, kus üks proovis teist korrale kutsuda ja korrarikkuja asjaga nõus ei olnud. Sündmuste käik muutus minutitega pehmelt öeldes koomiliseks – või siis kurvaks, sõltuvalt vaatenurgast.
- aasta mais toimunud juhtumi käigus ärritus eestlasest kaubikujuht sedavõrd, et kontrolöri kohtadesse saatmise järel istus autosse ning (kannatanud ütluste kohaselt) proovis teda ka lömastada. Oli see lömastamine või lahkumine, ei tea, sest kaubikujuhi pea sisse me ei näe – teada on aga, et ära sõites puutusid eestlase juhitud kaubiku vasak küljepeegel vastu parkimiskontrolöri õlga ning vasak esinurk reie ja sääre vastu.
Prokurör leidis, et tegemist oli ohtliku liiklusolukorraga, mille käigus kahjustati teise inimese tervist ning nõudis 1986. aastal sündinud juhile vastavat karistust. Mees ise lükkas süüdistused tagasi, väites, et midagi sellist ei juhtunud ning tema kaubiku ja kontrolöri vahele jäi vähemalt kaks meetrit tühja ruumi. Tunnistajaid sel sündmusel ei olnud
Varasemast tuttav “klient”
Helsingi kärajakohus kuulas ära mõlemad osapooled. Parkimiskontrolör väitis, et eestlane oli juba varem tema „klient“ olnud ning varasemad kohtumised polnud ka just meeldivad. Kõnealusel päeval oli kaubikujuht oma sõiduki juurde saabunud just sel hetkel kui ametnik trahviteatist välja kirjutada tahtis.
Tekkis sõnelus, juht hakkas valjuhäälselt kontrolöri tegevuse vastu protestima. Hetk hiljem istus mees autosse ja sõitis minema – just siis, kui kontrolör oli seljaga tema poole. Auto tabas ametnikku, kes helistas koheselt politseisse ja oli veendunud, et juht pidi kokkupõrget tajuma.
Süüdistatav väitis aga kohtus, et tema kaubik seisis lubatud kohas ning parkimiskontrolör määras talle meelega alusetuid trahve. Miks keegi seda tegema peaks, süüaluse jutust ei selgunud.
Eestlane jäi kohtus süüdi
Käräjakohus leidis, et parkimiskontrolöri ütlused olid usutavamad kui süüdistatava kaubikujuhi omad, ja mõistis viimasele süüks liiklusohutuse ränga rikkumise. Karistuseks määrati 40 päevamäära ulatuses trahvi, mis võrdus 840 euroga. Lisaks tuli mehel maksta ametnikule 200 eurot valuraha.
Eestlane viis asja edasi ringkonnakohtusse, kus tema kaitse püüdis argumenteerida, et parkimiskontrolör polnud tegelikult viga saanud ning kogu juhtum oli varasemate parkimistülide jätk.
Ringkonnakohus tunnistas küll, et kontrolöri 200-eurose kahjunõude osas puudus selge tõend, kuid ülejäänud osas jäi Helsingi kärajakohtu otsus muutmata. Lisaks sellele jäid eestlase kanda ka tema enda kohtukulud, kokku 2630 eurot. Kokkuvõttes maksis see parkimisintsident mehele ligikaudu 3500 eurot.
Parkimistrahvist välja kasvanud pöörane kohtulahing peaks olema hoiatavaks näiteks kõigile, kes arvavad, et ametnikega tüli kiskumine väärt mõte on. Tagantjärele tarkus (ja omaenda kogemus) ütleb, et mõistlik on saadud sakutus teadmiseks võtta ning kui tundub, et see on välja kirjutatud ebaõiglaselt, võtta ühendust parkimisteenust osutava ettevõtte klienditoega, selgitada olukorda ning lahendada asi viisakalt.
Kuigi räägitakse, et saabunud on uus “roppuste ajastu”, ei pea sellega iga hinna eest kaasa minema. Inimeseks olemise põhialus on väärikus ja austav suhtumine kõigisse, kes oma igapäevatööd teevad.
Kaanepilt: Ylle Rajasaar
