Eestis toimub igal aastal sadu õnnetusi, kus kannatajaks on jalakäija. Algkooliealistel lastel on risk jalakäijana õnnetusse sattuda kaks korda suurem kui vanematel koolilastel ja täiskasvanutel. Enne uue kooliaasta algust on mõistlik meelde tuletada turvalise jalakäimise reeglid linnatänaval.
Jalakäija on vähekaitstud liikleja ning liiklusõnnetuse korral jääb ta alati kannatavaks pooleks. Lapsevanema õige eeskuju ning koos ohutu liiklemise harjutamine aitavad lapse kooliteed turvalisemaks muuta, kuid oluline roll laste liikluskäitumisele on ka teistel täiskasvanutel, kes oma käitumisega liikluses laste otsuseid mõjutavad.
JALAKÄIA ABC 5 PÕHIGEEGLIT
1. Ole tähelepanelik ja mõtle, kus ja kuidas on ohutu teed ületada!
2. Peatu ja vaata alati vasakule ja paremale ning veelkord vasakule enne kui sõiduteele astud – sõidukid ei saa kohe pidama! 50 km/h sõidukiirusel on peatumisteekond kuival asfaldil ligi 28 m, märjal 38 m ning lumisel 62 m.
3. Püüa jalakäijana saavutada autojuhiga silmside! Veendu, et ülekäigurajal on autojuht sinu soovi õigesti mõistnud ning saad teed turvaliselt ületada. Naerata viisakale juhile.
4. Tee ületamisel ära tegele muude asjadega! Pane telefon liigeldes käest!
5. Varu liiklemiseks aega!
Loe lisaks Liikluskasvatuse portaalist
KURB STATISTIKA
2016. aastal toimus jalakäijate osalusel kokku 357 liiklusõnnetust, neis hukkus 22 ja sai vigastada 352 jalakäijat. Vigasaanutest 42 olid vanuses 7–13.
Statistiliselt toimub lastega jalakäijatena kõige rohkem õnnetusi pimeda aja hakul oktoobrist detsembrini ning varakevadel märtsis ja aprillis. Probleemsed on suuremad linnad: Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu, kus möödunud aastal juhtus ligi 86% kõikidest lastega õnnetustest jalakäijatena.
Laste liikluskäitumisest jalakäijana tulenevad suurimad liiklusõnnetuste riskitegurid on sõidutee ületamine reguleerimata ülekäiguradadel või ristmikel selle ohutuses veendumata, foorinõuete eiramine ning läheneva sõiduki kauguse ja sõidukiiruse vale hindamine.
Lapsed on ohutu liiklemise nõuetega enamasti kursis, kuid reegleid paneb unustama näiteks kiire elutempo – kooli ja huviringi ruttamine, sõprade mõju ja tähelepanu hajutavad seadmed nagu mobiiltelefon ja kõrvaklapid.
MAANTEEAMETI KAMPAANIA
Maanteeameti teeületuskampaania ,,Vii teeületus uuele level’ile“ toimub 28. augustist 22. septembrini 2017. aastal. Kampaania sihtrühmaks on 7–13-aastased noored. Kampaania raames toimub markeerimisaktsioon 5.–6. klasside õpilastele, millest võtab osa ligi 75 kooli üle Eesti.
Septembrikuu jooksul toimuva aktsiooni käigus kaardistatakse koos õpetajaga ohtlikud teeületuskohad ning markeeritakse reguleerimata ülekäiguradade juures olevatele kõnniteedele sõnum PEATU, VAATA, VEENDU!
POLITSEI: OHUTU KOOLITEE ALGAB MEIST ENDIST
Politsei- ja piirivalveamet kutsub oma Facebooki lehel kõiki liiklejaid tähelepanelikkusele: ohutu koolitee algab meist endist.
“1. september on tähtis päev paljudele lastele, kes alustavad kooliteed. Sel teel puutuvad nad vahetult kokku ka liikluse ja liikluskultuuriga. Et sellest kohtumisest jääks positiivne ning helge mälestus, saame kaasa aidata meie kõik.
Politsei aitab koolialguse puhul liiklejatel üksteist märgata ülekäiguradade ja ristmike juures. Täiskasvanud jalakäijatel palume sõiduteed ületades olla kooliminejatele eeskujuks – ületada tee sebral ning rohelise fooritulega.
Autojuhtidelt ootame tähelepanelikkust jalakäijate suhtes ning mõistmist, et liigne kiirustamine ning närvilised manöövrid tekitavad ohtlikke olukordi. Ohutu koolitee algab meist endist!”
KINDLUSTUSSTATISTIKA KINNITAB: 1. SEPTEMBER ON OHTLIK
Kooliaasta alguses, 1. septembril esineb kindlustuse kaskojuhtumeid ligikaudu 30 protsenti keskmisest enam, näitab PZU Kindlustuse statistika. Eelkõige laste turvalise koolitee nimel tasub autojuhtidel ülekäiguradade ning koolide ja lasteaedade läheduses ennetavalt hoog maha võtta.
PZU Kindlustuse kahjukäsitluse sõidukikahjude grupijuhi Jaanus Tanne sõnul jääb 1. septembri kaskojuhtumite kahjusumma siiski keskmisele tasemele või alla selle, vaatamata juhtumite suuremale arvule.
2016. aastal teatati PZU Kindlustusele 1.septembril 40 kaskokahjust, samas kui aasta keskmine oli 31 juhtumit. Veelgi suurem oli vahe 2015. aastal, mil kaskojuhtumeid oli 46 (aasta keskmine ligi 29). 1. septembri õnnetuste eest makstud kahjuhüvitised ulatusid vastavalt üle 28 000 ning ligi 45 000 euroni, teatas PZU.
Esimese koolipäeva tihe liiklus ja päevaga kaasnev ärevus viivad tavalisest rohkem väiksemate plekimõlkimisteni. See tekitab õnnetuse osalistele ja teistele liiklejatele täiendavat närvipinget, tihti ka liiklusummikuid, sest autojuhid ei oska omavahel kokku leppida, kes on süüdi.
Jamade vältimiseks tasub sõita ettevaatlikult ning pidada meeles, et asulates kehtiv piirkiirus 50 km/h ei ole kohustuslik. Võib ka aeglasemalt sõita. Eelkõige tuleb arvestada teiste liiklejatega. Närvilised manöövrid tipptunnil tekitavad ohtlikke olukordi, kuid veelgi hullemini röövib tähelepanu autoroolis telefoniga rääkimine või internetis surfamine.
Allikas: Maanteeamet, PPA, PZU kindlustus. Kaanepilt: Ylle Rajasaar
