“Laskeava” ees ja lumi katusel ehk miks peab talvel auto korralikult puhtaks tegema?

Talvel näeb liikluses hulgaliselt autojuhte, kelle arvates on lumi hooajaline kaunistus, mis tuleb auto peal hoida. Nad ilmselt ei aimagi, et on kaasliiklejatele ohuks. Miks peab iga kord enne sõitu minekut lumise auto puhtaks tegema?

Eriti tipptunnil näeb teedel hulgakaupa liikumas autosid, millel tilluke “laskeava” esiklaasile ja küljeakendele sisse lükatud ning peas uljas lumemüts, mis iga liigutuse peale end siia-sinna laiali poetab.

Eks mõneti võib seda ju üritada mõista – auto puhastamine on tülikas, kiire on ka … ja kui auto soojaks saab, sulavad aknad ju ise puhtaks. Paraku see aga nii ei ole. Auto on vaja lumest puhtaks lükata enne igat sõitu. Miks küll!?

https://youtu.be/DfTtfSk0MnY

MÄNG NIMEGA TANKIJUHT

Kui aknad ei ole täiesti puhtad, on juhi vaateväli oluliselt piiratud. Auto piilarite taha võib jalakäija või isegi teine auto peitu jääda. Seda juhtub ka täiesti puhaste akendega!

Aga kui silmade kõrgusele klaasi peale jää või lume sisse on kratsitud ainult üks pisike ava, on nägemisväli piiratud ja näha saab vaid otse ette. Eksperimendi korras võib seda nalja teha turvatud ja suletud alal, sellisel juhul on mängu nimeks “tankijuht”.

Teate, kuidas see mäng päris liikluses lõpeb? Just – pauguga ja sireenidega kehvemal juhul. Paremal juhul võtab politsei teid rajalt maha ja teeb hoiatuse. Kui numbrimärk või tuled on puhastamata, saab trahvi ka. Muul juhul sõltub, kui ohtlik mäng oli. Tänage õnne, et on, keda ellujäämise puhul õnnitleda.

LENDLUMI

Jätad auto lumest puhastamata, annad lumele piltlikult öeldes lennuloa. Eriti temperatuuride vaheldudes on oht, et lumemüts võtab sõidu ajal õhu alla ja hoo sisse ja lendab, kuhu juhtub. Ei ole lendluudpall, on lendlumi ja sealjuures päris ohtlik selline.

Enamasti lendab näkku. Õnneks on klaas vahel, aga sellest on vähe kasu, sest paks lumemütakas esiklaasil varjab vaatevälja mitmeks kriitilise tähtsusega sekundiks. Ja pauk käib taas kiiremini kui oodata oskad.

Kui pauku ei käi, oled õnnesärgis sündinud. Ent uued mured on ukse taga, või õigemini, akna taga. Kapotilt puhastamata jäänud ja tuulega esiklaasile lendav lumi jahutab klaasi kiiresti maha, kõik jäätub ja hangub.

Ka kojamehed, mis mõneks ajaks töölepingu lõpetavad. Jube ebamugav. Ja ebaturvaline. Ning krobeline jää rikub suhteliselt kiiresti klaasipuhastajate kummiriba.

LUMEPIMEDAD KAASSÕITJAD

Räägime ühe asja veel selgeks – see lumi seal sinu auto katusel, mida sa kas ei ulatanud, aga tõenäoliselt ei viitsinud ära lükata.

Katuselt puhastamata lumi tuiskab taganttulijatele näkku, vähendades nende nähtavust. Teatud juhtudel peidab lumepilv selle tekitanud auto ning kaassõitjad kobavad lumepimeduses.

Tagajärg? Päris paras mats tagantpoolt. Mõnikord ka kabelimats, kui kiirused on suured, näiteks maanteel. Aga keda sa süüdistad? Tagapool sõitja lihtsalt ei näe autot, mis keerutab üles lumepilve või mille tuled on lumega kaetud.

ANNA TALLE KAMAKAGA VASTU PEAD

Kõige jõhkramad on jääkamakad ja raske lume tükid, mis lume sulamise ja külmumise käigus kuskile auto külge kodu hakkavad ehitama. Tuleb tuul ja puhub ära… ükskord. Aga puhub kuhu? Just, tagantsõitja peale. Või pidurdades esiklaasile. Puhas füüsika ju.

Vahet pole kas need kamakad on kunstipärased või suvalise kujuga, vahet pole, kas lumetükid on valged või elumurede käes juba kergelt kollakaks tõmbunud – need liiguvad alati kindlas suunas. Pidurdamisel ette. Või taha. Või mistahes järsu liigutuse puhul nii ette kui taha.

Ja see on paganama ohtlik. Auto katuselt lendu tõustes võivad jää ja lume hunnikud lõhkuda tagasõitja tuuleklaasi või näiteks veoki katuselt liikuma pääsenud jää puhul ka lömastada taganttuleva auto katuse.

Enamasti siiski kukub see lumi ja jää ohates teele ja saab selsamal hetkel liiklust takistavaks asjaoluks. Kui tagasõitev juht otsasõitu vältida üritab, on liiklusohtlik olukord käes.

KOKKUVÕTTEKS

Kui lumi on sadanud auto peale, pane ta sealt viisakalt sinna, kuhu see kuulub – maha või hange või kasvõi liivaämbrisse, et hiljem lumekooke mätsida. Lume koht ei ole auto peal. Ei katusel, ei külgedel, ei ustel ega akendel.

Kõlab nagu järjekordne klišee, aga sinu auto puhtusest sõltub sinu ja kaasliiklejate heaolu. Saatan peitub pisiasjades – jätad auto lumest puhastamata ja jääst kraapimata, võivad doominoefekti tulemusel sinu loo selle osa viimases lauses kihutada sinised vilkurid. Las see jääda. Mine nüüd lund rookima.

Kuidas seda teha, loe siit

Vaata videost, kuidas autot lumest puhastada!

https://youtu.be/5UYJiolXebQ

Video ja kaanepilt: Andres Kruus. Tekst: Uku ja Ylle Tampere

Artikkel ilmub Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostööprojekti “Ühes tükis läbi talve” raames. Klõpsa alumist bännerit ja loe Delfi lugusid!