Oled sa mõelnud, et ei peaks haigena rooli istuma? Soome riiklik liiklusohutuskeskus viis läbi hoiakute uuringu, et selgitada välja, kuidas suhtuvad soomlased haigena sõiduki juhtimisse. Valdav osa inimestest vastasid, et on mures tõbiste autojuhtide pärast, kes on liiklusohuks, kuid ise sõidavad autoga ka siis kui tervis kehva.
Usun, et kui loo lõpuni jõuad, mõtled edaspidi korda mitu enne kui tõbisena rooli lähed – sa ju ei taha tunda piinlikkust, et sind roolist tatisena maha tõsteti ja koju paranema saadeti!? Mingi nöha pärast trahvi saada on ka plass.
Mulle tundub, et mu immuunsüsteem on päris heas seisus, põen aastas võibolla korra-kaks viirushaigusi ning enamasti saan pahalastest mõne päevaga jagu. Olen õppinud end haigena hoidma: püsin kodus, väldin teiste inimestega kontakte ja ei istu ka autorooli. “Paks pea” ja uimasus pole roolis parimad kaaslased.
Mul on see võimalus – teha kodukontoris tööd ning tõsta oma kalendrit ümber nii, et saan võtta rahus aja olla haige ja end ravida. Paljudel seda võimalust paraku pole, sest jätkuvalt defineeritakse inimese edukust tema töö kaudu. Õnneks on tööandjad koroonapandeemia õppetundide toel hakanud asju ümber mõtestama ning töötaja saab mõne päeva kodus kosuda. Pikemaks põdemiseks saab võtta ka nn haiguslehe.
Isegi kui töölt saad vabaks, siis arsti juurde pead ikka minema. Kui perearst asub kaugemal, sõidad autoga – lootes, et tasa sõudes saad hakkama. Pea valutab, pilk on hägune, nina tatine – aga pole valikuid. Või on see harjumus, mida saaks ümber kujundada?
Aga just praegu, täna ja siin, olen tõbine. Päris vastikult, väikese palaviku ja nöhaga. Tühi nagu Školniku rehv, vaheldumisi voodis ja laias tugitoolis vedeledes. Hetkeks on parem, jaksan seda lugu kirjutada. Kas korraga lõpuni vean, ei tea. Aga loodan, sest teema on oluline.
Oleksin pidanud täna autosid vahetama – toimetuse Alfa jäi taas kord pikemalt hooldusse, sain asenduseks pisikese ja praktilise MG3 luukpära. Palaviku-uimasena ma rooli ei istunud, on seegi luksus, et elukaaslane mu eest vajalikud protseduurid ära teeb.
Kui aga oled üksiklane? Pead minema, ja lähed. Või kui tõesti ei jaksa, siis proovid asju ümber korraldada, mis omakorda tähendab, et keegi teine peab rohkem tegema. Ja see on piinlik.
Kas on? Võibolla peaksime ühiskonnana hakkama inimest rohkem väärtustama? Ka haiget inimest, kes ei istu rooli vaid “passib”, säästes oma ja kaasliiklejate tervist? Sest haigena rooli istumine on risk – Eestis veel vähe uuritud, kuid korduvalt ametkondlikult sõnastatud risk. Umbes sama vastik oht kui väsimus või narkolaks.
Uuring: Käige minu sõnade järgi
Liikenneturva uuring näitab, et suur osa soomlastest taunib haigena juhtimist. Eelneva aasta jooksul on aga iga kümnes neist haigena autot juhtinud, kuigi tundi, et ei peaks seda tegema. Osa vastanutest tunnistavad, et on sõitnud ka siis kui on võtnud ravimit, mille oluliseks kõrvaltoimeks on oht autosõidul.
“Käige minu sõnade järgi” Liikenneturva küsitluses taunib kolm viiest soomlasest haigena juhtimist. Ometigi märgib iga kümnes juht, et on viimase aasta jooksul autot juhtinud, ehkki tundis end selleks liiga haigena.
Eksperdid kinnitavad, et ka kerge viirushaigus mõjub sõiduvõimele halvavalt. Halb enesetunne tekitab loidust ja tähelepanu hajumist, mõte ei jookse, liigud nagu udus – on oht teha liikluses valesid otsuseid. Reaktsioon on aeglasem, meeleolu maas – tõbine autojuht on liiklusoht.
Lisaks on haigused, mille puhul võib teadvus kaduda äkiliselt. Ravimid, mille kõrvalmõjuks on uimasus või ka liigne erutuvus. Protseduurid, mille järel on enesetunne kehv. Tavaline hambaarstil käik – tuimestussüsti mõju kestab paar tundi pärast toimingute lõppu. Või doonorivere andmine, kust tulles keha peab kohanema suure hulga vere loovutamisega.
Oled sa sellele mõelnud, et pealtnäha pisike asi võib olla liikluses suureks ohuks sulle endale ja teistele? Ma kahtlustan, et mitte eriti. On kiire, kell jookseb, vaja on teha seda ja teist… Samas saad aru, et see ei ole okei udusena rooli istuda. “Käige minu sõnade, mitte mu tegude järgi” – siit see tulebki.
Ravimite infolehed ongi nagu hirmujutt!
Liikenneturva küsitluses märkis koguni 81% juhtidest, et selgitab välja, kas neile määratud uus ravim pärsib sõiduvõimet. Viis protsenti on juhtinud autot, kuigi on tarvitanud sõiduvõimet halvendavat ravimit. Tervelt 20 protsenti juhtidest on arvamusel, et käsimüügiravimitel ei saa olla mõju sõiduvõimele.
Seaduse järgi on nn hoolsuskohustus autojuhil: ravimite kasutaja peab selgitama välja ravimi mõju sõiduki juhtimise turvalisusele. Eriti uue ravimi mõju oma kehale tuleks enne juhtimist alati jälgida, näiteks juhul, kui see väsitab. Ja mitte istuda rooli.
Teavet ravimi mõju kohta juhtimisele saab arstilt, apteegist ja pakendi infolehelt. Käsimüügiravimite mõjude kohta tuleb samuti küsida lisa, selleks on proviisorid ja apteekrid, e-apteekides kõnerobotid ja vajadusel ka spetsialist, kes annab nõu.
Punane ohukolmnurk ravimipurgi küljel tähendab, et ravimil on tõestatud kõrvaltoimed autojuhtimisele. Rahustid ja uinutid suurendavad roolis uinumise riski. Allergjaravimid võivad väsitada. Ravimite koosmõju kontrollib arst andmebaasist. Kui on risk, tuleb seda tõsiselt võtta.
Liikenneturva küsitluses märkisid praktiliselt kõik 1000+ vastajat, et suhtuvad tõsiselt hoiatusse ravimi kõrvaltoimete kohta, kui sellest räägib arst või apteegipersonal. Pakendi infolehe või pereliikme öeldud sõnumit ei võeta nii tõsiselt. Ehk arsti ja apteekri jutul on kaalu.
Osa kroonilisi haigusi halvendab sõiduvõimet, kuid õige raviga olukord paraneb ja autot võib juhtida – seega on sama oluline kui haigena mitte rooli istumine etteantud raviplaani järgimine. Kui tohter on ette kirjutanud igapäevase ravimi võtmise, et säiliks “inimõigus” – auto juhtimise võimekus, tuleb rohtu võtta. Kui tundub, et tavapärane annus ei toimi või on kehalisi muutusi ravimi tarbimisel, on aeg arstiga nõu pidada.
Kisub keeruliseks!? Vastutus on ainult sinu asi
Siinne teemapüstitus võib tunduda pastakast välja imetuna – kõik teame, et kui oled haige, siis roolis on jama – aga mis valikud siis ikkagi on!? Ühistranspordiga liikuda!? Siis nakatad teisi ja ajakulu on kordades suurem. Püsida kodus!? Kes siis töö ära teeb!?
Eestis ei ole samasugust, haigena rooli istumisele keskenduvat uuringut nagu Soome Liikenneturva tegi, läbi viidud. Tervislikku seisundit ja ravimite mõju auto juhtimisele on käsitletud laiemate liikluskäitumise uuringute raames. Kui nokkida välja teemakohased lõigud, selgub, et me oleme soomlastega sama meelt.
Transpordiameti uuringute kohaselt peab 95–96% Eesti autojuhtidest ravimite, alkoholi või narkootikumide mõju all juhtimist liiklusõnnetuste peamiseks põhjuseks. Nagu soomlased, mõistame meiegi (teoreetiliselt) hukka need, kes haigena rooli istuvad.
Eesti uuringutes (nt “Sõidukijuhi väsimus ja tähelepanematus liikluses”, 2021) liigitatakse haigusest tingitud halva enesetunde mõju sageli väsimuse või tähelepanematuse alla. Väsimusseisundi tõttu on avarii teinud hinnanguliselt 0,8% Eesti sõidukijuhtidest.
Eesti osales 2023. aastal rahvusvahelises uuringus ESRA3 (tulemused avaldati 2024), mis kaardistas juhtide hoiakuid ja käitumist, sealhulgas ravimite mõju all juhtimist. Kuigi Eesti-spetsiifilised protsendid ravimite osas on koondraportites, on teema riiklikul tasemel jälgimise all.
Sarnaselt paljudele teistele riikidele märgib ka Eesti statistika, et ravimite tarvitamine autoroolis on alahinnatud riskifaktor ning pärast õnnetusi kontrollitakse juhte ravimite suhtes liiga harva.
Uuritagu või ei, vastutus lasub alati autojuhil. Eestis reguleerib tervislikku seisundit ning selle mõju sõiduki juhtimisele liiklusseadus (LS).
LS § 69 lõige 1 keelab juhtimise haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning nõuete täitmist. Seadus nimetab seda liiklusohtlikuks terviseseisundiks.
LS § 69 lõige 2 defineerib konkreetsed haigusseisundid (nt nägemisvõime oluline vähenemine), mille korral on sõiduki juhtimine keelatud.
Jah, sa vastutad rooli istudes oma terviseseisundi eest. LS § 201 lõige 1 punkt 1 annab politseile õiguse kõrvaldada sind juhtimiselt, kui on alust arvata, et oled liiklusohtlikus terviseseisundis.
Mootorsõiduki juhtimise eest liiklusohtlikus terviseseisundis (sh haigena) karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut (kuni 400 eurot) vastavalt LS § 226 lõikele 1.
Kui haigusseisundis juhtimisega põhjustatakse ettevaatamatusest inimesele raske tervisekahjustus või surm, kohaldatakse karistusseadustiku (KarS) liiklussüüteo sätteid (§ 422 või § 423), mis võivad tuua kaasa kuni viieaastase vangistuse.
Jah, sa ei peagi haigena rooli istuma
Võimalik, et su tööandja ei tea seadustest ja autojuhi vastutusest midagi. Siis aita tal lüngad täita. Kui tunned, et oled tõbine ja ei jaksa teha muud kui voodis vedeleda, kuuma teed juua ja lemmiksarja binge`ida, siis see on su õigus. Vedeleda diivanil. Olla rahus haige.
Mingid asjad on muutumas ka Eestis – info turakast tööandjast levib kiiresti. Räägitakse ka neist, kes lubavad haiguspuhkust, ei vaeva kõrges palavikus töötajat nõudega teha kodukontorit jne.
Sa ei peaks haigena rooli istuma mitte ühegi õigustusega. Perearst alustab haiguslehte telefonikõne peale, ja mõne päeva pärast saad sa minna kliinikusse, anda analüüsid ja sealt on näha, et tõesti oled põdemas.
Apteegist tuuakse ravimid ka koju – maksab mõne euro, aga on oluliselt odavam kui hiljem klattida avariid või suuremat tervisehäda. Kojutoomise hind on tõenäoliselt odavam kui kütusele kulutatud raha ja sõidule läinud poolunes aeg.
Kui häda on tõsine, soovitan helistada KOV sotsiaaltöötajale. Pole veel olnud olukorda, mida head inimesed ei oskaks lahendada.
Mind motiveerib haigena kodus püsima ja põdema teadmine, et mida rohkem endale rahu annan, seda rutem saan uuesti jalule ja tegutsema.
Artikli jaksasin ühe korraga algusest lõpuni ära kirjutada. Olen rahul. Järelikult tervis tuleb. Teen tassi teed ja harutan muid teemasid vaikselt lahti. Sest veebileht mu haigusest tõesti ei hooli. Ole terve, hea lugeja!
Laulmine, peaaegu ainus kõrvaline tegevus roolis, mis tervisele hästi mõjub
Kaanepilt: Gemini