Soome keskkriminaalpolitsei avaldas 2019. aasta statistika joobes autojuhtide kohta. Selgub, et roolijoodikuid on vähem, samal ajal on kasvanud aga narkojoobes roolist tabatute arv. Eestis on narkootikume tarvitanud autojuhtide arv püsinud aastaid samal tasemel, tänavu kolme ja poole kuuga on roolist tabatud 83 narkojoobes juhti.
Soome keskkriminaalpolitsei avaldas 2019. aasta statistika aasta jooksul tehtud laboriuuringutest, kus vereanalüüsist on tuvastatud alkoholi-, narko- ja ravimikoguseid.
Andmetele on lisatud ka politsei kalibreeritud alkomeetritega tehtud analüüsid, mis tuvastavad väljahingatavas õhus alkoholisisalduse.
Selliste kalibreeritud alkomeetrite täpsus on võrreldav vereanalüüsidega. Narkootikume ning ravimeid saab tuvastada aga ainult verest.
Eestis menetletakse narkojoobes juhti kahtluse korral natuke erinevalt, ent ained, millega vahele jäädakse on mõlemal pool Soome lahte samad: levinuimad on amfetamiin ja kanep, Soome politsei toob eraldi esile rahustilaksu all juhid.
Soomes väheneb roolijoodikute hulk
2019. aastal tehti Soomes ühtekokku 20 500 analüüsi, mis on ligi 500 võrra vähem kui aasta varem. Vereanalüüside osatähtsus aga oli varasemast suurem ja see tähendab, et narko- või ravimijoobes juhte tabati varasemast enam.
Puhumisteste tehti 6500, aastataguse 7500 vastu. Alkojoobe tuvastamised on perioodil 2010–2019 langenud, narko- ja ravimijoobeanalüüsid aga pidevas kasvus. Üldiselt on alkoanalüüside arv siiski suurem.
Siiski ei tähenda kõik ravimijoovet tuvastanud analüüsid otseselt joobes juhtimist, sest autojuht võib olla manustanud arsti poolt määratud ravimeid vastavalt raviskeemile, selgitas Soome keskkriminaalpolitsei kriminalistikainsener Petri Varjos.
Soomes on levinud alko-, narko- ja ravimikokteil
2019. aastal uuriti Soome keskkriminaalpolitsei kriminalistikalaboris ühtekokku 14 033 vereanalüüsi. Alkoholi tuvastati 6662st, narkootilisi aineid ja ravimeid 9236st vereproovist, osast leiti mõlemaid. Alkoholi-, narko- ja ravimikokteili leiti 1865st proovist.
Narko- ja ravimisisaldusega analüüsidest leiti 93%l vähemalt üks narkootiline aine või ravim. Tüüpiline on paraku see, et leitakse mitmeid erinevaid aineid.
Enamik narkoaineid kuulusid amfetamiinide rühma, ravimid aga rahustite ehk bensodiatsepiinide hulka. Ehk teisisõnu: soome autojuht võtab sisse arsti poolt ette nähtud ravimid, laksab peoga rahusteid peale ja on valmis liiklusohtudega silmitsi seisma. Lisaks on liikvel juhid, kes hoiavad end erksana amfetamiiniga. Õnneks on narkojoobes juhtide kogus võrreldes kõigi autojuhtidega väike.
Eestis tabatakse igal aastal 250 narkojoobes juhti
Lõuna prefektuuri vanemkomissar Argo Arukase, kes on spetsialiseerunud narkojoobes juhtide väljaraalimisele Lõuna – Eestis ja kolleegide koolitamisele, teeb ülevaate Eesti viimaste aastate statistikast. Arukase seletab ka, kuidas üldse politsei oskab terad sõkaldest eraldada ehk aru saab, et autoroolis on narkolaksu all inimene.
Tänavu jaanuarist aprilli keskpaigani on autoroolist tabatud 83 narkojoobes juhti. Aastate lõikes on arv jäänud samale tasemele, umbes kaks ja poolsada narkojuhti võetakse roolist maha.
- 2019: 253
- 2018: 256
- 2017: 256
- 2016: 251
“Ühe mõõdupuu järgi ei ole võimalik narkojoobes juhte välja selgitada. Mõni on ülisõbralik ning jutukas, teine täiesti endasse tõmbunud ja apaatne,” seletab Arukase, kuidas patust ära tunda.
“Mõneajase vestluse järel võib ilmneda selgemaid viiteid narkojoobele. Näiteks oli juhtum, kus autojuht muutus äkki rahutuks ja hakkas salongis käega taga ajama kärbest, keda seal ei olnud.”
“Reeglina teebki politsei esmased järeldused võimaliku narkojoobe kohta inimese väliste tunnuste järgi – olgu selleks inimese käitumine, punetavad põsed, märjad läikivad või punetavad silmad ja muu sarnane,” lisab Argo Arukase.
Kanepitarvitaja suu on kuiv kui kõrb
Argo Arukase kummutab müüdi, et narkootikume tarbinu tunneb alati ära suure pupilli järgi: “Mõne pupillid on eriliselt suured, teisel imeväiksed. Keha võib väriseda, isegi tõmmelda. Pulss on kanepitarvitajatel reeglina kõrge.”
Ta lisab, et näiteks kanepitarvitajal on ka alati raske kiirtestiks sülge saada, sest nende suu on kuiv kui kõrb. Süstejälgi püütakse küll varjata, ent joobes isik võib end teinekord pahatahtmatult paljastada ja politseinikega vestlemise kestel näiteks käised üles käärida.
Kallis autos prügimägi: kas oled narkomaan?
Sõidukijuhtide kontrollimise kõrval hoiavad politseinikud pilku peal ka autode kabiinil. Narkojoobes juhtidel on hinnalisi ja korrashoitud sõidukeid. On ka neid, mille salongis oleks just kui prügikott tagurpidi tõmmatud.
“Kord avastasime ühest sõidukist kümneid pakke ibuprofeeni. Juht selgitas, et emal on migreen. Kiirtestiga selgus, et juht oli narkootilist ainet tarvitanud ning tabletikarpide uurimisel selgus, et needki olid mitte valurohtu, vaid narkootilist ainet täis,” toob Arukase ühe kurioosse näite.
Kaasliikleja ei pruugi roolijoodikut märgatagi
Ja veel üks müüt saab (kahjuks) kummutatud: arvatakse, et purjus või narkolaksu all juhi sõiduviisist on aru saada, asi pole õige. Paraku suudab ka roolijoodik sõita enam-vähem korralikult ning kaasliiklejal pole ohust aimugi.
“Kõrvalised liiklejad ei pruugigi aru saada, et mööduv sõidukijuht on uimasteid pruukinud. Samamoodi alkoholijoobes juhtidega. Ometi on mõlemad liikluses samamoodi ohtlikud, kuna meelemürkide tõttu on nende aja- ja ruumitaju ning koordinatsioon häiritud ja see võib varem või hiljem avalduda ka nende liikluskäitumises,” tõdeb vanemkomissar.
Politsei tuvastab narkareid samuti kui joobareid
Lõuna prefektuuri vanemkomissar Argo Arukase selgitab, et narkojoobes sõidukijuhte tuvastatakse põhimõtteliselt ka samamoodi kui alkoholi tarvitanud juhte.
Neid kontrollitakse suuremate politseioperatsioonide käigus või peatatakse kinni pistelise kontrolli käigus, kui autojuht teeb kahtlasi manöövreid või rikub liiklusseadust.
Samuti saab politsei kaasliiklejatelt teateid kahtlastest sõidukijuhtidest, kelle kontrollimisel on tuvastatud muu kõrval ka narkojoovet.
“Rohkem on narkojoobes juhte suuremates keskustes, kus liigub enam narkootikume. Olgugi, et suuremad linnad on probleemsemad, tehakse pistelisi kontrolle ka väiksemates keskustes,” lisab Arukase.
Kuidas testitakse ja milliseid aineid
Kui on kahtlusi, et roolisolija võib olla narkootikume tarvitanud, tehakse narkokiirtest, mis siis kas lükkab ümber või kinnitab kahtlust.
Kui kiirtest on positiivne, viiakse autojuht tervishoiuasutusse. Seal võetakse temalt uriiniproov ning tohter vormistab dokumendi, kus kirjeldab inimese terviseseisundit.
Edasi saadetakse saadud info uuringuteks kohtuekspertiisi instituuti, mis annaburiiniproovi ja tervisekirjelduse alusel narkojoobe kohta lõpliku vastuse.
Milliseid aineid tarvitatakse kõige rohkem? Milliste ainete tarvitamine on kasvanud? Soomes amfetamiin ja rahustid.
Eestis on enam tabatud autoroolist juhte, kes on tarvitanud kas kanepit või amfetamiini. Järgnevad fentanüül, kokaiin, GHB ja muud.
Milline on karistus narkojoobes autojuhtimise eest?
Sõiduki juhtimisel kas alkoholi- või narkojoobes rikutakse karistusseadustiku §424, mille eest võib määrata rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistuse.
Kui tegu on korduvrikkumisega, võib vabaduskaotus ulatuda ka nelja aasta pikkuseks. Lisakaristusena võidakse võtta ära sõiduki juhtimise õigus.
Kümnendik tabatutest on korduvtarvitajad
“Selle aasta andmete põhjal võib öelda, et umbes 10% narkojoobes juhtidest on ka varem sama rikkumise eest juba karistatud,” vahendab vanemkomissar masendavat statistikat.
Osa vahelejäänutest püüavad end vabandada ravimite kasutamisega, aga see ei ole vabandus kuna oht on suur: “Kui politsei tuvastab roolist joobetunnustega inimese, kes ütleb, et joobe põhjuseks on ravimid, kõrvaldatakse ta roolist ja viiakse samamoodi ekspertiisi nagu alkoholi- ja narkojoobes juhid. Tugevad ravimid võivad mõjutada juhti samavõrra nagu mistahes teised meelemürgid,” räägib Arukase.
Teatud ravimite puhul on sõidukijuhtimine vastunäidustatud ning inimene saab vastava info nii oma raviarstilt kui alati ka apteegi retseptuurist. Lisaks tuleb enne ravimi tarvitamist alati lugeda infolehte.
“Kui autojuhtimine on vastunäidustatud ravimite puhul, siis sellel on selge põhjus vältida ohtu, mille ebaadekvaatses seisundis roolikeeraja endale ja teistele põhjustada võib. Näiteks põhjustas üks ravimite mõju all olnud autojuht raske avarii, mistõttu määras kohus talle hiljem ka karmi karistuse,” toob vanemkomissar hoiatava näite.
Ükski põhjendus pole liiga jabur
“Üks autojuht selgitas politseile oma narkojoovet nõnda, et oli Viagrat proovinud ning kuna väikemees pärast seda enam tavapärasesse asendisse ei läinud, popsutas ta lõõgastumiseks kanepit, et väikemees alla saada,” toob Argo Arukase ühe jabura näite oma praktikast, kuidas narkojuht end õigustada püüdis.
“Ka terviseasutuses narkoekspertiisil tehakse kõiksuguseid trikke. Näiteks on püütud patustamist varjata sellega, et veetakse kondoomi sees kaasa võõra inimese uriini, mida siis prooviks anda,” lisab ta.
Arukase koolitab kolleege narkojoobes juhte ära tundma ja õigesti käsitlema, pole lootustki, et keegi karistamatult ära pääseks. Kuigi PPA ei korralda praegu “Kõik puhuvad” reide, on korrakaitsjad kotkapilgul autojuhte jälgimas ning teelt maha võetud roolijoodikute kogused on aukartustäratavad.
“Politsei pöörab pidevalt tähelepanu narkojoobes juhtidele ning neisse suhtutakse nulltolerantsiga nagu kõigi teiste ohtlike liiklusrikkumiste korral. Neil, kes märkavad liikluses autojuhti, kes võib olla alkoholi- või narkojoobes, palume jätkuvalt teada anda hädaabinumbril 112,” võtab vanemkonstaabel Argo Arukase teema kokku.
Allikas: Liikennejuopumustilastot 2019, tõlkis Lena Murd, PPA. Kaanepilt: PPA
