Tehisintelligentse kiiruskaamera eest ei peida ei joovet ega telefoni, kiiruseületaja suudab see tuvastada ka kilomeetri pealt. AI-kaamerate pilootprojektid on käimas näiteks Ühendkuningriigis ja Hollandis ning liikluskultuuri paranemine on olnud silmnähtav. Lahendamist vajab aga probleem üldnimetajaga “suur vend jälgib meid”.
Kui varem oli kiiruskaamera vaid passiivne salvestaja, siis nüüd on sellest saanud kõrge intelligentsiga süsteem, mis jälgib sõidukijuhte juba kaugelt enne kui auto kaameraga kohakuti jõuab. Eestis nii tavapärane “nõksutamine” – enne kiiruskaamerat hoog pea seismajäämiseni maha ja kaamera vaateväljast välja jõudes gaas põhja – tehisintelligentse kiiruskaamera käest ei päästa.
Üle 1 km kauguselt sõiduki kiirust ja samal ajal kõrvaltegevusi, mobiilikasutust ning joovet tuvastavad kaamerad polegi enam ulme. Need on juba kasutuses mitmes riigis ja nende tulemuslikkus on muutmas liiklusjärelevalve olemust.
Transpordiametist on kuulda olnud, et aeg oleks vahetada senine automaatmõõtmise süsteem välja. Mille vastu vana kola vahetatakse, pole teada – tänini pole Eestis suudetud kokku leppida isegi mitte keskmise kiiruse mõõtmise seaduslikkuses, rääkimata siis tehisintellektist, mis kõike näeks ja salvestaks. Tahetakse rohkem mobiilseid kaameraid ja “uut tehnoloogiat”. Kuni seaduse muutmiseni löntsime vaguralt edasi ja kurdame, et liikluskultuur on peki sees.
Tehisintelligentne kiiruskaamera: mis see on!?
Tehisintellektil põhinevad liikluskaamerad ühendavad võimsa optika, masinõppe ja pilvepõhise andmetöötluse. Uue generatsiooni süsteemid, näiteks Austraalia Acusensus, Hollandi Jenoptik ja Ühendkuningriigi Redspeed, suudavad tuvastada sõiduki täpse kiiruse enam kui 1000 m kauguselt, mobiiltelefoni kasutamise, lahtise turvavöö, lapse turvavarustuse puudumise või valesti kasutamise jne. Infot töödeldakse kiiresti reaalajas ning rikkumised liiguvad kesksüsteemi, kus politsei üle võtab või tuleb automaatne trahviteade.
- Lidari ja radari abiga peilitakse välja ülekiirus
- Esiklaasi peegeldus ei takista kõrvaliste tegevuste tuvastamist
- Silmade asendi, reageerimiskiiruse ja auto sõidutrajektoori põhjal saab otsustada juhi joobe üle
- Näotuvastus aitab identida autojuhi ja siduda info andmebaasidega: korduvrikkujad, juhiloata sõitjad jne. ei jää märkamata.
Kaamerad paigaldatakse nii statsionaarsetena maanteedele kui ka mobiilsetena liikuvatesse sõidukitesse. Osa süsteeme töötavad droonidelt või teeäärsetelt mastidelt, mis muudab nende asukoha raskesti ennustatavaks.
Erinevalt vanematest süsteemidest, mille ülesandeks on seni olnud vaid kiiruse mõõtmine, suudavad AI liikluskaamerad salvestada sündmuse 10-sekundilise lõiguna enne ja pärast rikkumist ja anda sellele konteksti. Näiteks, kas telefon oli kasutusel või süles. Need kombineerivad kõik andmed ühtseks tervikuks: tuvastades hälbe, analüüsib kaamera andmebaase ja seob korduvate rikkumiste korral juhi varasema jamaga. Mis peamine, trahviteade koos tõendusmaterjaliga mistahes rikkumisele liigub sekunditega saajani. Maksa ära või karda tagajärgi!
Tehisintelligentsed kaamerad on juba teedel
Austraalia – Acusensus “Heads-Up” süsteem
Austraalia Uus-Lõuna-Walesi osariik oli üks esimesi, kus alustati juba 2019. aastal tehisintellekti kasutava kaamerasüsteemi katsetamist. Uus tehnoloogia võimaldab tuvastada mobiiliga rääkimist ja sõnumite kirjutamist kiirusel kuni 100 km/h, isegi kui telefon on süles või istme kõrval.
Juba esimesel kasutuskuul registreeriti 100 000 rikkumist. Paari aastaga on mobiilikasutus roolis kukkunud 22% ja langus jätkub, sest trahv, mille saada võid, on maru valus. Mitu korda vahele jääd, seisad lõpuks ka kohtukulli ees.
Holland – Jenoptik TraffiStar SR590
Jenoptiku uue põlvkonna kaamera SR590 suudab kiirust mõõta enam kui 1500 meetri kauguselt ning tuvastab samal ajal kuni kuus rikkumist paralleelselt.
Amsterdam–Utrecht kiirteel läbi viidud pilootprojekt näitas, et lisaks kiirusele suudab kaamera jälgida juhi käitumist ning reageerib järskudele liikumismustrite muutustele, viidates võimalikule joobele. Pilootprojekti ajal vähenes rikkumiste hulk 38%. Ühtlasi tuvastati rohkem kui 900 korduvrikkujat.
Ühendkuningriik – Redspeed Sentio
Redspeedi loodud Sentio kaamerasüsteem suudab töötada sünkroonselt mitme sensoriga: lidar, radar, 4K video ning infrapunakaamera. See kaamera on tõepoolest “kõikenägev”, jälgides korraga kõiki sõiduridasid ning ühildudes politsei andmebaasidega.
Üksainus Sentio seade tegi Birminghamis puhta vuugi, tuvastades 5 kuuga üle 15 000 rikkumise, sh kiiruseületamine, punase tule eiramine, mobiilikasutus ja turvavööta sõitmine.
Kanada – IntelliView AI Traffic Cam
Kanadas Alberta provintsis olid testimiseks IntelliView kaamerad, mis suudavad hinnata joobe ning väsimuse märke, jälgides sõidukijuhi pea asendit, silmalauge, reaktsioonikiirust. Kaamerad töötavad ka öisel ajal tänu termokaamerale ja infrapunasensorile.
Pilootprojekti jooksul tuvastati 74 juhti, kelle sõidustiil ja kehakeel viitasid potentsiaalsele joobele – 62 juhtumit kinnitati politsei poolt. Lisaks tavapärastele rikkumistele niisiis 62 joodikut liikluses vähem.
Eetika ja privaatsus
Aprillis kirjutas Eesti Ekspress PPA numbrituvastuse kaameratest, mis igakuiselt 20 miljonit autonumbrit salvestavad. Kuigi numbrituvastusest on abi kurjategijate tabamisel, pole ühiskond nii laialdases andmete kogumises kokku leppinud. Skandaal tõusis, kuid teadaolevalt pole siiani midagi otsustatud – kas tohib, kas on seaduslik!? Võib vaid arvata kui kaua läheks aega intelligentsete kiiruskaamerate seadustamisega. Vaja neid oleks, meie liikluskultuur on madal.
Uute AI-kaamerate tulekuga kaasneb arutelu isikuandmete kaitse üle kõikjal demokraatlikes riikides. Näotuvastus, värkvõrku ühendatus, juhi käitumise salvestamine, pilveanalüüs, näotuvastus jne. tekitavad küsimusi, kui kaugele võib riik minna kodaniku jälgimisega. Nii Prantsusmaal kui ka Saksamaal näiteks ongi AI-kaamerate rakendamine peatatud kuni selgete õiguslike piiride kehtestamiseni. Osa riike on seadusi muutes võtnud arvesse ka kohtuvaidlusi: eesmärk on intelligentsete kaamerate salvestisi võtta tõestamisel tõendina arvesse.
Kui vajalik õigusruum on loodud, lihtsustaks tehisintelligentse kiiruskaamera kasutuselevõtt oluliselt korrakaitsjate tööd. Analüüsitud on üksiti ka kaamerate töökindlust, mis on osutunud märkimisväärseks: tuvastuste täpsus mobiilikasutuse puhul: üle 94% (Acusensus, Redspeed), üle 80% joobekahtluse visuaalse analüüsi õigsus. Kaamerate kasutamise pilootprojektide ajal on rikkumiste arv kohati 2 korda langenud.
Tootjad töötavad edasi selle nimel, et kaamerad suudaksid tuvastada sõiduki kindlustuse ja ülevaatuse kehtivust reaalajas, hinnata autojuhi emotsionaalse seisundi muutusi (nt viha või väsimust), võimaldada kaameral saada infot otse sõiduki arvutist.
Jäta auto, võta hobune!
Lisades siia teise osapoole ponnistused, kus autosse paigaldatud juhiabid ja kaamerasüsteemid on võimelised lugema juhi joovet ja väsimust ning takistama tal ebaadekvaatses seisundis rooli istumast, jõuame düstoopse jälgimisühiskonnani, kus aga liikluses keegi surma ei saa. Mis on suures pildis õigem – elada koos “suure vennaga” turvalisemalt või ilma temata ja omal vastutusel!? Tehisintelligentne kiiruskaamera seda vastust ei tea.
Kaanepilt: Ylle Rajasaar