Soome Liiklusturvalisuse keskuse värskest uuringust selgub, et kuigi soomlased ei pelga takistada purjus inimesel rooli istumast, on purjuspäi autoroolis vahelejäänute hulk jätkuvalt liiga suur. Eestis on olukord kahjuks märksa jubedam.
Kaaslase sekkumine võib ära hoida joobes juhtimise, kuid seda tuleks märksa julgemalt teha – isegi kui ohtu otseselt pole ja ees on vaid kiina-kääna metsavahetee, peaks nulltolerants “võta pits ja unusta rool” olema üldrahvalikult soositud. Purjuspäi autoroolis vahelejäänute hulk on Soomes jätkuvalt suur ja õnnetusi juhtub liiga tihti.
Peaaegu igal teisel korral on teiste sekkumine takistanud joobes juhil auto juhtimist, selgub Liiklusturvalisuse keskuse (Liikenneturva) uuringust. Asjad võiksid aga olla nii, et napsutajad rooli ei jõuagi.
Saabuvad jõulud on pidutsemise aeg ning siinkohal on paslik meenutada, et kaaslased saavad palju ära teha, et roolijoodikuid liikluses vähem oleks. Kuigi vaidlemine, võtmete ära võtmine, purjutaja magama suunamine on tüütu ja tihtipeale ebameeldiv tegevus, tänab joodik hommikul neid, kes toore jõuga suurema jama ära hoida aitasid.
Liikenneturva uuringus* on kuni 6% soomlastest eelneva aasta jooksul vähemalt korra sattunud olukorda, kus nende arvates liiga palju alkoholi joonud inimene soovis autot juhtida.
46% olukorda sattunutest ütles, et enda või teise inimese sekkumise tõttu ei hakanud inimene sõitma. 33% tunnistasid, et vaatamata sekkumisele hüppas juht rooli. 10% vastasid, et nad ei sekkunud kuidagi olukorda ja inimene istus rooli napsusena ning läks sõitu.
Liikenneturva* uuringujuht Marja Pakarinen näeb positiivselt tõsiasja, et valdav enamus soomlasi on valmis oma tegudega sekkuma võimalikku joobes juhtimisse.
«Alkoholi puhul kipuvad inimesed oma sõiduseisundit valesti hindama. Alkohol tõstab enesekindlust, mis võib kaasa tuua sõiduki juhtimisvõime ülehindamise ja oma joobe alahindamise. Sellistes olukordades võib sekkumine ära hoida purjuspäi juhtimise ja isegi õnnetuse. Sõber tänab teid hiljemalt hommikul.”
Alkohol halvendab juhtimisvõimet ka väikeste koguste tarbimise korral, isegi kui joobes juhtimise piirmäära pole veel saavutatud. Ka jääknähtudega rooli istumine põhjustab probleeme.
“Alkohol suurendab reaktsiooniaega, halvendab keskendumisvõimet ja mõjutab otsustusvõimet isegi väikestes kogustes. Mõju tugevneb ka siis, kui lisanduvad väsimus, viirushaigus vms,” loetleb Pakarinen.
Soovitusi pühade tähistamiseks
Pühade pidustusi planeerides tuleks vaadata kalendrisse ning valida võimalusel selline päev, millele järgnev päev on puhkepäev. Tööandja saab anda ka päeva pärast pidustusi vabaks.
Peo varasemale kellaajale tõstmine ei anna soovitud tulemust. Kui laual on alkohol, pole vahet, kas vindisena istutakse rooli kell viis või kell kümme õhtul.
Töötajatega saab aegsasti kokku leppida pidutsemise reeglid: üha enam on levinud alkovabad peod töökohal, sest nii jääb ära suur hulk piinlikke intsidente. Ka on alkovabade jookide ja kokteilide valik rabavalt äge, tore võimalus on tellida kohale kokteilijaam, mis valmistab külalistele suures valikus seninägematuid kainusnapse.
Liikenneturva soovitused alkoholiga pidutsemiseks
👉 Kui on kavas tarbida alkoholi, tuleb planeerida peole ja tagasi koju jõudmine. Bolt, takso, ühistransport, kaine rool – kõik sobib. Peaasi on ennast mitte petta oma kainuses. Jäta auto koju!
👉 Kui näed, et keegi on napsutanud ja tahab rooli istuda, peata ta. Isegi kui ta jõi vaid klaasi mulli või pitsi viina, takista tal rooli minemast. Kunagi ei tea, kuidas alkohol inimese kehas reageerib – mõnele piisab tilgast, et peast segi kammida.
👉 Alkoholi tarbimisele järgneval päeval väldi rooli istumist. Isegi kui alkomeeter näitab, et oled “korras”, pole risk sattuda avariisse kadunud. Alkoholi tarbimine väsitab keha, aeglustab mõtlemist ja reaktsioonikiirust.
👉 Kõige lihtsam ja üllam viis on üritusel, kus pakutakse alkoholi, sellest keelduda. Tegelikult pole teada ühtki teaduslikult kinnitatud uuringut alkoholi tarbimise kasulikkusest. Milleks oma elu vabatahtlikult pekki keerata ja lühendada!? Ütlegi “ei” ja asi ants.
Eestis on roolijoodikuid üle mõistuse palju
Soomlased ei pelga takistada purjus inimesel rooli istumast ja tegelikult on ka Eestis valmisolek täitsa OK: kui vaadata Turu-Uuringu septembrikuist uuringut, siis 89% vastanutest püüaks joobes juhti takistada istumast rooli, reaalselt on seda teinud 46%. Vahele astunute protsent on sama, mis Soomes, seal on märkajaid 91% ehk paari protsendipunkti võrra enam kui Eestis.
Paraku ei piisa tuhande vastanu seas neist aktiivsest 460st inimesest, et meie liikluskultuuri otsustavalt “ära parandada” – uuringust nimelt tuleb välja ka, et alkoholi või narkootilise aine mõju all on aasta jooksul rooli istunud 18 000–40 000 Eesti elanikku. Osa neist korduvalt.
Viimase 12 kuu jooksul juhtis sõidukit alkoholi või narkootilise aine mõju all 3,9% juhtidest. Neist ligikaudu pooled rohkem kui ühel korral. Võrreldes 2022. aasta uuringuga on alkoholi mõju all sõidukit juhtinute osakaal olulisel määral (2,5%) kasvanud.
Lisame siia teadmise, et 77% autojuhtidest ei pea lugu piirkiirusest vaid ületavad seda muretult, saame kokku õõvastavalt eluohtliku pildi. Seda jama ühe päevaga ei lahenda.
*Liikenneturva selgitas välja soomlaste mõtted liiklusest aprillis 2024. Norstat Oy küsitlusele vastas kokku 2015 inimest, kellest 71% olid autojuhid.
Kaanepilt: Ylle Rajasaar
