2025. aastal juhtus Eestis keskmiselt 89 liiklusõnnetust päevas

Liikluskindlustuse registrisse jõudis 2025. aastal 32 601 liiklusintsidenti. See teeb keskmiselt 89 juhtumit päevas. Seda on 3% vähem kui tunamullu, kuid kogukahjud on kasvanud.

Mullu registreeriti Eesti liikluskindlustuse registris 32 601 juhtumit, mida on 3% vähem kui aasta varem. Vaatamata juhtumite arvu langusele ulatus kogukahju 77 miljoni euroni. Keskmiselt toimus Eesti teedel 89 liiklusõnnetust ööpäevas. Üks õnnetus iga 16 minuti ja 11 sekundi järel.

Eesti autostumise tase on Euroopa Liidu üks kõrgemaid. 2024. ja 2025. aasta statistika kohaselt on meil 1000 elaniku kohta umbes 635 sõiduautot. Meile sarnased on Küpros (661) ja Soome (666).

Viimase kümnendi jooksul on autode arv 1000 elaniku kohta kasvanud ligi 40% (u 180 auto võrra). Mullune maksutõus peatas korraks autostumise kasvu kiiruse, kuid autopargi suurus küündib miljoni ligi.

/Eurostati ja Transpordiameti 2024–2025. aasta koondstatistika/

Pehme talv hoidis avariid kontrolli all

Aasta lõikes erinesid kuud drastiliselt. Kõige vähem õnnetusi toimus veebruaris (2307 juhtumit), mis on viimase kümne aasta madalaim näitaja. Avariide langust soodustasid pehme talv ja vähesed sademed, mis vähendasid libedusest tingitud kokkupõrkeid.

Seevastu juuli (2748 juhtumit) ja september (2841 juhtumit) püstitasid käesoleva sajandi rekordid. Võrreldes viimase kümne aasta keskmisega oli juulis õnnetusi 8% ja septembris 7% rohkem. Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) hinnangul on suvekuude kasvu taga tihenenud liikluskoormus.

Mullune kuupõhine statistika viitab selgetele seostele ilmastikuolude, liikluskoormuse ning sõidukijuhtide käitumismustrite vahel.

2307 juhtumit on viimase kümnendi madalaim näitaja. See kinnitab otsest korrelatsiooni sademete hulga ja plekimõlkimiste vahel. Pehme talv tähendas vähem “üllatuslikku” libedust, mis tavaliselt kergitab linnaliikluse kokkupõrgete arvu.

Juuli ja septembri XXI sajandi senised rekordid (vastavalt 2748 ja 2841 juhtumit) viitavad paraku kriitilisele olukorrale meie teede läbilaskevõimes.

September on tavapäraselt ohtlik aeg, sest algab kooliaasta ja kasvab hüppeliselt sõidukite arv linnaliikluses. 2025. aasta andmed näitavad, et juhtide tähelepanu hajuvus on muutunud süsteemseks probleemiks.

Kuigi aasta lõikes avariide koguarv langes 3%, on kuude vahelised amplituudid suured. See tähendab, et liiklusturvalisus sõltub Eestis jätkuvalt liigselt hetkelistest ilmastikuoludest, mitte paranenud sõidukultuurist.

Levinumad avarii tüübid ja kahjud

Statistika näitab, et ligi pool liikluses toimuvast on seotud manööverdamisega ning kõige tõenäolisemalt võib avarii leida aset parklas.

• Parkimisega seotud avariid moodustasid 42% kõigist juhtumitest ja veerandi kogukahjust.
• Tagant otsasõite registreeriti 5015 juhtumit. Kogukahju 13 miljonit eurot.
• Kokkupõrkeid ristmikel 3966. Kogukahju 18 miljonit eurot.

Kõige suurema keskmise kahjuga olid jalakäijale otsasõidud. Kuigi neid registreeriti “vaid” 305 korral, ulatus kogukahju 3 miljoni euroni, tehes keskmiseks kahjusummaks ligi 10 000 eurot juhtumi kohta. Kõige ohtlikum oli liiklus tipptundidel, kella 16–18 ja 12–13 vahel.

Jalakäijatele otsasõitude arv on viie aasta jooksul langenud umbes 9%. Kuigi kogus on teiste avariitüüpidega (nt parkimine) võrreldes väike, on keskmine kahjusumma (~10 000 €) üks kõrgemaid.

Jalakäijatega seotud õnnetused toovad peaaegu alati kaasa isikukahju, mis nõuab pikaajalist ravi ja hüvitisi – kui paneme sarnaselt kõigi juhtumitega jalakäijaõnnetused konteksti, siis juhtus mullu üks õnnetus jalakäijaga keskmiselt iga 29 tunni tagant. Päevas 0,84 avariid. Seda on hullumeelselt palju.

2025. aastal registreeritud 32 601 juhtumist moodustasid jalakäijatele otsasõidud vaid ligi 1%, kuid nende sotsiaalne ja rahaline mõju on märkimisväärne.

Eesti ohtlikem ristmik: Jüri ring

Teist aastat järjest on juhtumite arvult esikohal Rae vallas asuv Jüri ringristmik. 2025. aastal toimus seal 139 õnnetust, mille kogukahju oli 394 000 eurot. 75% kõigist juhtumitest on tagant otsasõidud – Eesti keskmine on 39%. 2 korda kõrgem! Veoautode (N3-kategooria) osakaal avarii põhjustajatena on 15%, mis on 2,5 korda kõrgem Eesti üldisest keskmisest (6%).

Aastaid on Jüri ringi ringristmik olnud eesti üks liiklusohtlikumaid kohti. Koroonapiirangute ajal, 2020. aastal registreeriti seal 98 liiklusõnnetust, mis kasvas 2021. aastal 112-ni. 2022 toimus sealsel ringristmikul 125 ja aasta hiljem 131 avariid. 2024. aastal sai kirja 134, 2025 139 liiklusjuhtumit.

Jüri ringi liiklusohtlikkust mõjutavad mitmed tegurid: suur liikluskoormus, keerulised liiklutingimused ning ka liiklejate tähelepanematus. Suurt rolli mängib asjaolu, et ringristmik on ehituslikult ajale jalgu jäänud – suured ummikud tipptundidel, väiksemagi eksimuse korral tagant otsasõidud või külgkokkupõrked, ohtlikud veokid – see kõik paneb võimalusel seda kohta vältima. Mis tähendab, et ummistuvad ümbruskaudsed asulateed Kiilis ja Kangrus, samuti tekivad puntrad Peterburi tee suunal.

Transpordiameti teehoiu kava (2024–2027) kohaselt on Jüri ringristmiku ümberehitamine Tallinna ringtee ja Tallinna-Tartu põhimaantee ristumiskohas üks prioriteetsemaid projekte, sest praegune lahendus on oma läbilaskevõime ammendanud. Jüri ringi läbib ööpäevas üle 40 000 sõiduki ning prognooside kohaselt kasvab liikluskoormus järgmise kümne aasta jooksul veelgi. Plaanitav lahendus on kahetasandiline turboringristmik, mis eraldab peamised liiklusvood ja muudab manööverdamise ohutumaks.

Aktiivne ettevalmistus ja tehniliste lahenduste täpsustamine on toimunud 2024–2025. Ettevalmistavad tööd ja vajalikud hanked on planeeritud perioodi 2026–2027, eeldusel et riigieelarvelised vahendid on olemas.

Jüri liiklussõlme ja sellega seotud juurdepääsuteede ümberehituse orienteeruv maksumus jääb vahemikku 15–20 miljonit eurot.

Liiklusjuhtumid välismaal

Lisaks kodumaistele õnnetustele põhjustasid Eesti sõidukid 2025. aastal välismaal üle 2000 liikluskindlustuse juhtumi. Välisriikides toimunud avariide arv on viimastel aastatel püsinud stabiilsena, olles rahvusvahelise transpordi ja reiside mahuga korrelatsioonis. Enamus õnnetusi toimub lähiriikides ja peamistes sihtkohtades.