1. jaanuaril leidis Viru hotelli juures kõnniteel aset vahejuhtum, kus kõnniteel jalgrattaga sõitnud välismaalasest toidukullerit hammustas välisturisti ehmunud koer. Osapooled leidsid omavahel rahumeelse lahenduse ent õppetund on see nende ratturite jaoks, kes kõnniteel pedaalivad.
Esimesel jaanuaril toimus Viru hotelli juures intsident, kus toidukuller sai pureda koeralt. Omapäraseks teeb juhtumi asjaolu, et tegemist oli kahe välismaa päritolu kodanikuga.
Esimese jaanuari hilisõhtul sõitis tellimust kohale toimetav kuller Viru hotelli kõrval piki kõnniteed, kus rahulikult jalutas mees koeraga.
Kuna jalgrattur lähenes jalutajatele seljatagant ning tema ilmumine oli ootamatu, lõi ehmunud neljajalgne peremehe ja enda kaitseks ratturile hambad säärde. Õnneks oli tegu väiksemat sorti koeraga ning saadud vigastus ei olnud tõsine.
Kohale kutsutud mupo patrull kuulas ära mõlema osapoole selgitused ning veendus, et kulleril oli olemas nii töö- kui ka elamisluba, kuid kohalikke seadusi mitte tundnuna oli ta eksinud Liiklusseaduse vastu.
Nimelt sätestab seadus, et jalgratturil on keelatud sõita kõnniteel, välja arvatud alla 13-aastane jalgrattur ja tema kuni 2 saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ja rattur, kui sõiduteel sõitmine on oluliselt raskendatud.
Kuna toidukuller soovis, et tema haav üle vaadataks, kutsuti kohale ka kiirabi. Meedikud puhastasid patsiendi puretud jala ja soovitasid tal vajaduse korral pöörduda EMO-sse, mida too järgmisel päeval tegigi.
Osapooled vahetasid omavahel kontaktid ja viisakas koeraomanik kompenseeris kullerile arstiabikulud – kokku 115€. Vahejuhtum sai seega rahumeelselt lahendatud. Alati aga ei pruugi asjad nii lihtsalt minna.
Omanik vastutab koera tegude eest
Mupole teeb muret asjaolu, et viimasel ajal on koerarünnete arv oluliselt suurenenud – ainuüksi tänavu esimese kahe nädalaga on registreeritud 5 koerarünnet, detsembris oli ründeid neli. Septembris ja oktoobris aga kümmekond.
Koera omanikul tuleb tutvuda linnas või vallas kehtiva koerte ja kasside pidamise eeskirjaga. Tema peab valvama, et loom ei läheks ula peale ega ohustaks teisi loomi ja inimesi.
Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest saab rikkujat karistada juhul, kui ta põhjustas ettevaatamatusest varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse.
Karistuse saab määrata kuni 200 trahviühiku suuruses. Kui võõras koer ründab avalikus kohas, saab selle omanikku võtta vastutusele väärteokorras omavalitsuse kehtestatud kasside ja koerte pidamise eeskirja alusel. Eelduseks on, et tekkis kas varaline või tervisekahju.
Rünnaku ohver peab ühendust võtma omavalitsuse vastava ametniku või politseiga ja esitama avalduse, kus selgitab juhtunu asjaolusid võimalikult täpselt, paneb kirja aja ja koha, osalejate nimed ja kontaktandmed ja tunnistajad kui on.
Kindlasti tuleb tekitatud vigastuste (nii inimesele kui loomale) osas pöörduda arsti poole nii õigeaegse ravi kui tõendi saamiseks. Arstitõend on abiks ka edaspidi, kui tekib vajadus kahjude väljanõudmiseks.
Kannatanul on võimalus looma omanikule esitada võlaõiguslik nõue: hüvitamisele kuuluvad ravikulud, katkised rõivad ja kui rünnati looma, siis tema varaline väärtus. Samuti saab välja nõuda moraalse kahju kulu.
On juhtumeid, kus kahjunõue on esitatud ka rünnatud looma omanikule, kuna see ei ole midagi ette võtnud olukorra vältimiseks. Mupo kirjeldatud juhtumi puhul saab ka jalgratturit trahvida kõnniteel sõitmise eest. Sel korral ei pidanud patrull trahvimist vajalikuks kuna võttis arvesse välismaalasest kulleri teadmatust liiklusreeglite osas.
Illustreeriv kaanepilt: Anthony Fomin. Pildid: mupo. Lisateave: animalrescue.ee
