Transpordiamet alustas Eesti riigimaanteedel liiklusohtlike kohtade tähistamist, et juhtida liiklejate tähelepanu ohtudele ning vähendada riske kuni põhjalikumate ümberehitusteni . Lisamärgistuse saavad 16 ristmikku ja 4 teeületuskohta. Janno Vilberg, Transpordiameti liiklusohtlike kohtade ekspert selgitab, miks on teavitamine ja kiiruse alandamine vajalikud.
Transpordiamet tähistab 20 liiklusohtliku kohta Eestis eesmärgiga vähendada neis paigus võimalikke riske kuni põhjalikuma ümberehituseni. Kuigi pressiteates on öeldud, et umbes pooltel tähistatavatest kohtadest alandatakse lubatud sõidukiirust, siis Vilbergi jutust selgub, et kiirus kukub pea kõikides kohtades.
“Antud liiklusohtlikud kohad on läbinud Transpordiameti ohtlike kohtade valikuprotsessi ja on ümberehituse ehk investeeringu ootel,” selgitab Transpordiameti liiklusohtlike kohtade ekspert Janno Vilberg.
“Tähistamise valikus on objektid üle Eesti, millel on suuremad liiklussagedused, toimunud liiklusõnnetusi ja mille puhul on hinnatud nendel liiklusõnnetuse taastoimumise riski suureks. Ohtude üldnimetajateks on laiad ristmikualad, lisaradade puudumine, teeületuse ohtlikkus.
Vilberg lisab, et pea kõikidel tähistatavatel kohtadel, kus lubatud sõidukiirus on siiani olnud 90 km/h, viiakse see astme võrra madalamaks, ehk 70 km/h-ni.
“See on oluline komponent ohutuse tagamiseks, lisaks tähistusele. Teistel objektidel, kus sõidukiiruse piirang varasemest on olemas, kas 70 km/h või ka 50 km/h, täiendavalt kiiruseid ei alanda.”
Märgistatavatel kohtadel on viie aasta lõikes inimvigastatutega liiklusõnnetusi toimunud tosinal ohtlikul kohal, kokku 34 liiklusõnnetust, neis on viga saanud 39 ja hukkunud 2 inimest. Üks hukkunuga seotud õnnetus oli seotud teeületusega, teine liikleja jättis elu sõidukite kokkupõrkes ristmikul Tartu maakonnas. Vigastatutega liiklusõnnetused on suures osas olnud sõidukite kokkupõrked ristmikel.
Valitud kohad tähistatakse vastava ohu hoiatusmärgi ja tekstilise lisatahvliga „Liiklusohtlik koht“. Märgid on varustatud kollakas-rohelise fluorestseeruva taustekraaniga, mis muudab need hästi nähtavaks ka hämaras ja halbades ilmaoludes. Kus vajalik, lisatakse kiiruspiirangu märk.
„Hoiatusmärgid ei ole pelgalt visuaalne element – nende eesmärk on panna juht oma kiirust kohandama ja ümbrust teadlikumalt jälgima, mis omakorda aitab õnnetusi ennetada,“ lisab ekspert.
Suurt strateegiat ei ole
Praeguse seisuga hõlmab projekt 20 ohtliku koha tähistust ja sõidukiiruste/liiklusõnnetuste monitoorimist lähiaastatel – uusi kohti vähemalt esialgu plaanis lisada ei ole, loodetakse eelarvesse raha, millega vajalikud ümberehitused ellu viia. Selleks tuleb ohtlikud kohad omakorda pingereastada.
Transpordiamet hindab tähistamise mõju pikema aja jooksul. Eesmärk on, et viie aasta jooksul keegi ajutiselt tähistatud kohtades avariides ei hukkuks ning vigastatute arv väheneks (vähemalt) poole võrra.
„Liiklusohtlike kohtade tähistamine on ajutine, kuid oluline samm seni, kuni objektid jõuavad ümberehituseni,“ Kui vaatamata tähistusele õnnetused korduvad, analüüsime põhjuseid ja kaalume nende kohtade toomist ümberehituse pingeritta varasemal ajal,” lubab liiklusohtlike kohtade eskpert.
Tähistamise kogumaksumus liiklusmärkidega on ligi 28 000 eurot. Objektide ümberehitusele kuluks 4,1 mln eurot, mida pole eelarvest võtta. 2025. aastal on liiklusohtlike kohtade ümberehitamise eelarve teehoiukavas 1,3 miljonit eurot, 2026. aastal kasvab planeeritud eelarve 5,8 miljonini. 2027. aastal on liiklusohtlike kohtade ümberehituse plaanitav eelarve 8,6 miljonit eurot.
Transpordiamet on viimase kümnendi jooksul ümber ehitanud ligi 560 liiklusohtlikku kohta. Analüüs näitab, et kolme aasta jooksul pärast ümberehitust on hukkunute ja vigastatute arv nendel lõikudel märkimisväärselt vähenenud.
Tähistatavad kohad maakondade kaupa
Allpool on tabelina toodud tähistatavad ohukohad maakondade kaupa. Seda, kui ajutine märgistus on, täpselt öelda ei osata, kõik sõltub eelarvelistest vahenditest.
Harjumaa
| Tee | Km | Kirjeldus |
|---|---|---|
| 17 Keila–Haapsalu | 5.9–6.1 | ristmik |
| 17 Keila–Haapsalu | 6.5–6.8 | teeületus |
| 8 Tallinn–Paldiski | 34.807–35.007 | ristmik |
| 11330 Järveküla–Jüri | 3.7–3.9 | teeületus, bussipeatus, ristmik |
| 11342 Saku–Tõdva | 1.645–1.705 | teeületus |
| 9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla | 19.7–20.05 | ristmik, bussipeatus |
Ida-Virumaa
| Tee | Km | Kirjeldus |
|---|---|---|
| 1 Tallinn–Narva | 119.8–119.9 | ristmik |
| 1 Tallinn–Narva | 143.15–143.44 | bussipeatus, teeületus |
Jõgevamaa
| Tee | Km | Kirjeldus |
|---|---|---|
| 39 Tartu–Jõgeva–Aravete | 11.39–11.59 | ristmik, teeületus |
| 39 Tartu–Jõgeva–Aravete | 17.7–19.0 | teeületus, ristmik |
| 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa | 119.8–120.0 | ristmik |
Tartumaa
| Tee | Km | Kirjeldus |
|---|---|---|
| 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme | 14.65–14.85 | ristmik |
| 45 Tartu–Räpina–Värska | 4.05–4.15 | teeületus |
Põlvamaa
| Tee | Km | Kirjeldus |
|---|---|---|
| 3 Jõhvi–Tartu–Valga | 122.0–122.4 | ristmik, bussipeatus, teeületus |
Valgamaa
| Tee | Km | Kirjeldus |
|---|---|---|
| 3 Jõhvi–Tartu–Valga | 149.5–149.8 | ristmik, bussipeatus, teeületus |
| 25161 Kose–Käbli | 3.55–3.65 | ristmik |
Viljandimaa
| Tee | Km | Kirjeldus |
|---|---|---|
| 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme | 67.5–67.7 | ristmik |
| 49 Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia | 52.2–52.6 | ristmik |
Pärnumaa
| Tee | Km | Kirjeldus |
|---|---|---|
| 4 Tallinn–Pärnu–Ikla | 167.8–168.2 | ristmik |
Mis üldse aitaks?
Üldine ohu märk (kolmnurk + hüüumärk või üldine tekst) toob harva püsiva käitumismuutuse, kui seda ei täpsustata lisatahvliga (mille oht? kui pikalt? millal?).
Saksamaal on vastav lisatähistuse nõue seadusega reguleeritud: VZ 101 Gefahrstelle soovitatakse kasutada vaid ajutiste või uute ohtude korral ning koos selgitava lisatahvliga.
Ajastatud või elektroonilised reaalajas toimivad anduripõhised hoiatused (nt metsloomad, libedus, jää, järsk liikluskoormuse kasv) töötavad paremini, sest juhid usuvad neid.
Rootsis on eri variante testitud ja laiendatakse dünaamilisi hoiatusi E45 lõikudel – eesmärk on hoiatada siis, kui risk on tegelikult kõrge.
Soomes, Rootsis, Norras on liikluseksperdid ühel meelel, et kõige paremini töötab hoiatus koos ajutise kiiruse piiramisega. Seejärel tuleb kaaluda füüsilisi meetmeid, nt tee keskpiirdeid, nähtava ala puhastamist. Soomes on tehtud uuring, millest selgub, et tee keskpiirded vähendavad surmaga lõppevate avariide hulka hüppeliselt – üksnes silt ohtlikus kohas on autojuhi jaoks pigem müra, mida saab eirata.
Kui “ohtliku koha” märke pannakse pikalt ja sageli ilma nähtava põhjuseta, tekib kiiresti harjumus neid märke eirata ning mõju kaob. See on põhjus, miks mitmes riigis eelistatakse täpset lisatahvlit koos selge ajapiirangu ja selgitusega või ajutist täpset märki, mille kasutamisel eemaldatakse muud liikluskorraldusvahendid.
Ohtlike lõikude (black spot) tuvastamisel kasutatakse õnnetuste tihedust ja raskusastet; märgid ja meetmed tuleks siduda konkreetse lõigu pikkusega (nt “järgmised 2 km”). See tõstab usaldust.
Ohtlike lõikude määramisel kasutatakse mitmeid läbiproovitud teaduslikke metoodikaid, mille kohta paraku ei saanud Transpordiametilt selget vastust. Eks aeg näitab, kuidas järjekordsed liikluskorraldusvahendid oma olemasolu tõestavad – kas tõepoolest juhid pööravad neile nii palju tähelepanu, et käituvad ennetavamalt või muutuvad märgid lihtsalt järjekordseks müraks teel?
Simmo Saare arvamuslugu kiiruste lauslangetamisest
Allikas: Transpordiamet. Kaanepilt: Tehisaru “Liikjusohtlik koht”