Ehkki pööripäev on 21. juunil, toimib meie liiklus juba mõnda aega suvises rütmis: arutud kihutajaid on igapäevane nähtus ning paraku juhtub ka raskeid liiklusõnnetusi. Palusime PPA juhtivkorrakaitseametnikul Sirle Loigol teha väikese vahekokkuvõtte tänavusest aastast.
Varakevadel lisandusid politsei varustusse mobiilsed kiiruskaamerad. Nende testimine alles käib, aga juba saab teha vähemalt ühe üldistuse: just linnas on kiiruseületamised massilised. Keskmiselt saab ühes tunnis tänavakaameraga pildi (esialgu kauniks mälestuseks) 100 autojuhti.
“Praegu veel õpime masinaid kasutama ja testime andmete liikumisi. Kuna trahviteateid välja ei saadeta ja andmebaasi infot ei talletata, siis statistikat meil testperioodide kohta pole. Linnatingimustes testimised näitavad, et keskmiselt tuleb 100 kiiruseületajat tunnis,” räägib Sirle Loigo.
Lühimenetlus võimaldab tõhusamat järelevalvet
Võrdluses möödunud aastaga on rajalt maha võetud kiiruseületajate hulk rohkem kui kahekordistunud. Rohkematele kihutajatele liiklusreeglite olemasolu meelde tuletamine on saanud võimalikuks tänu lühimenetlusele, mis käib kiirelt kohapeal.
Piltlikult näeb asi välja nii: politsei peatab kiirust ületanud juhi, teeb teatavaks rikkumise olemuse ja suuruse ja pakub lühimenetluse võimalust. Kui juht on nõus, võtab trahvikviitungi vormistamine aega mõne minuti varasema paarikümne asemel kui tuli täita hulk pabereid, lasta juhil kirjutada seletuse jms.
“Linnatingimustes on sel aastal kiiruseületajaid tabatud 12 614. Seda on 156% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Kasv tuleneb eelkõige uue menetlusliigi jõustumisest, vormistamine võtab varasemast oluliselt vähem aega,” kinnitabki Sirle Loigo.
Väljaspool asulaid on tabatud 10 614 kiiruseületajat. Aga see pole ju kõik! Siia lisanduvad statsionaarsete kiiruskaamerate trahvid. 2018. aastal saatis PPA kiiruskaamerate andmete alusel välja 113 120 trahviteadet.
Kiirusest sõltuvad õnnetuse tagajärjed
Politsei on kiiruseületajate tabamiseks teinud kõvasti tööd, rahustanud oma kohalolekuga liiklust ja otsinud terade seast sõklaid ehk neid, keda võib nimetada patoloogilisteks kihutajateks.
Juhtivkorrakaitseinspektor Sirle Loigo tuletab meelde, et ainuüksi kiirust kõigi õnnetuste põhjusena välja tuua pole õige:
“Liiklusõnnetused toimuvad enamasti mitme halva asjaolu kokku langemisel. See, kui rasked saavad olema tagajärjed, sõltub otseselt kiirusest.”
Sirle Loigo lisab, et talvel saab rohkem kannatada plekk, suvel inimene: ” Inimkannatanutega liiklusõnnetused kasvavad hüppeliselt mais ja hakkavad langema oktoobris.”
“Raskeid õnnetusi, kus põhjusena saab välja tuua ainult liiga suure kiiruse, polegi väga palju. Enamasti on seal mängus ka muud tegurid nagu manöövri sooritamine või tähelepanu hajumine,” selgitab Loigo.
Mehed rikuvad reegleid rohkem
Juhtivkorrakaitseinspektor Sirle Loigo tõdeb, et statistika põhjal rikuvad liiklusreegleid rohkem mehed, aga see on ka loogiline, sest neid kohtab autoroolis rohkem. Ent kõrvaliste tegevuste puhul pole vahet, sahmivad nii naised kui mehed.
“Kõiki liiklusrikkumisi panevad rohkem toime mehed, aga see tuleneb eelkõige sellest, et mehed omavad protsentuaalselt rohkem juhtimisõigust ja neid on liikluses rohkem. Naised panevad liikluses toime vähem rasked rikkumisi, mehed on rohkem riskialtimad. Kõrvaliste tegevuste osas patustavad kõik roolis olijad.”
Joobes juhte jääb igapäevaselt politseile silma hulganisti: nädalavahetustel ja nädala alguses tihtipeale enam kui 20, üks rekordpäev sel kevadel on olnud isegi 82 purjutajat!
Statistika põhjal joovad end rooli enamasti tugevama soo esindajad: ligikaudu 88% tänavu tabatud joobes juhtidest on olnud mehed.
Pühade eel otsusta, kes on alati kaine
Suvine pööripäev ja jaanid on kohe ukse ees. Kahjuks juhtub just sel ajal liikluses rohkem õnnetusi. PPA juhtivkorrakaitseinspektor Sirle Loigo paneb kõigile liiklejatele südamele, et oluline on valida seltskonnas üks, kes on n-ö kaine rool. Ning hoiduda suhtumisest “mis see üks õlu/pits ikka teeb”, sest kui maitse suus, on järgmise napsi tegemine juba lihtsam.
“Jaanipäevaks, nii nagu ka kõikideks teisteks päevadeks aastas, soovitab politsei, et kui jood, siis ära rooli mine,” räägib Loigo.
“Inimene peaks suutma endale sisse kodeerida, et sõiduki juhtimine ja alkohol ei käi kokku. Kui maitse suus, on ka libastumine kergemalt tulema.”
“Seepärast on mõistlik juba enne peole minekut seltskonnas kokku leppida, kes jääb kaineks, hoiab sõpradel silma peal ja vajadusel viib ohutuna koju,” soovitab Sirle Loigo.
Kehv ilm ei takista kiiruse mõõtmist
On üldlevinud teadmine, et kehva ilmaga ei suuda radarid ega kaamerad kiirust mõõta. Kas vastab tõele, et udus ja paduvihmas kiirust mõõta ei saa? Kas selline piiratus on ka statsionaarsetel kiiruskaameratel?
“See sõltub konkreetsest seadmest,” ütleb Sirle Loigo. PPA liiklusrikkumiste statistikast on näha, et vahendid on ausad – ka koerailmaga võetakse rikkujaid rajalt maha. Statsionaarsed kiiruskaamerad teevad oma tööd ilmast hoolimata.
Täname: PPA. Kaanepilt: PPA press
