Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistika kohaselt registreeriti 2022. aastal üle 38 000 liikluskindlustuse juhtumi, mis on aegade suurim liiklusavariide arv aastas. 80 miljonit eurot ületanud kahjusummad on samuti uus rekord.
LKF-i juhi Mart Jesse sõnul on kindlustusjuhtumite arvu kasv tingitud lumerohkest talvest ning sõidukipargi jätkuvast kasvust Eestis. Transpordiameti andmetel on arvel 952 436 sõidukit.
„Kui autosid tuleb liiklusse pidevalt juurde, siis suureneb risk sattuda avariisse. Kasvu soodustas möödunud aastal kindlasti ka lumerohke talv nii aasta alguses kui lõpus, mille tõttu olid liiklusolud ohtlikud ja sõiduteed libedad,“ ütles Jesse.
“Kahjuks koos liikluskindlustuse juhtumite arvu kasvuga suurenes 90 võrra ka inimvigastustega lõppenud õnnetuste arv, mis oli mullu 1651 transpordiameti andmetel. Liikluses hukkus 51 inimest,“ lisas Mart Jesse.
2022. aasta lõpuks kasvas kindlustatud sõidukite arv üle 850 tuhande, mida on 25 tuhande sõiduki võrra rohkem kui eelneval aastal.
Mart Jesse hinnangul suurenes mullu liikluskahjude kogusumma nii õnnetuste arvu kui ka nflatsiooni tõttu. Kuna sõidukite arv kasvab, sagenevad ka avariid.
„Sõidukite remont on inflatsiooni mõjul kallinenud ja suurenenud on ka ravikulud – need mõlemad mõjutavad kindlustusandjate kulusid. Kui lisaks sellele juhtub liiklusõnnetusi rohkem, siis paratamatult kandub see üle ka kindlustusmaksetesse,“ selgitas Jesse.
2022. aastal kasvas liikluskindlustuse kindlustusmaksete kogusumma aastaga 22%, ulatudes 102,8 miljoni euroni. Keskmine aastamakse oli 120 eurot. 38 000st liikluskindlustusjuhtumist ligi 3000 toimus välismaal.
Mitte ainult sõidukite arvu kasv pole põhjus
Meie toimetuse hinnangul oli 2022. aasta üsna tavapärane, pigem on olnud tavapäratud pandeemia-aastad, mil inimesed liikusid vähem. Niipea kui piirangud lõppesid, taastus endine elurütm, seda näitavad ka reisijate arvu plahvatuslik kasv lennujaamades ning teede liiklustihedus.
Paljude jaoks oli vaikne koroona-aeg säästude kogumise võimalus ja vabaduse tuulte puhudes vahetati vana sõiduk uue vastu või osteti leibkonda uus liiklusvahend juurde. Kiire inflatsioon paneb inimesi otsustama oma sääste kaubaks vahetama, sest “raha põleb”. Uute autode kallinemine ja tarneahelate konarlikkus elavdasid kasutatud autode turgu, kus kasvanud nõudlus hindu kergitas.
Avariide arvu kasv võib olla tingitud ka inimlikust aspektist: kui paar aastat on liiklus olnud rahulikum või pole olnud vajadust nii palju sõita, kaovad oskused “käe seest” ja uuesti liiklusse sukeldudes on vead kergemad tulema.
Olenemata asjaolust, et Eestis valitseb kehv suusailm enamuse aja aastast, tulevad talv, lumetuisk, paduvihm ja must jää autojuhtidele ikka ootamatult. Soovitus “sõida võimetekohaselt” on paradoks, sest enamus juhte peab end väga heaks või heaks, aga igal juhul võimekamaks kaasliiklejatest.
Avariiohtlikesse olukordadesse sattumist üleliia ei peljata, sest uued sõiduvahendid uinutavad valvsuse ning tekitavad petliku mulje ennetavast turvalisusest. Nutiseadmete kasutamine roolis on üldlevinud ning seda ei ole üheski maailmanurgas suutnud välja juurida ükski kampaania ega soolased trahvid. Nii kohustuslik kui ka vabatahtlik sõidukikindlustus on seljatagune, millele toetudes võib pedaali julgemalt sõtkuda. Kui juhtub, siis maksab “keegi teine” kahjud kinni.
Liikluse üldpilti vaadates – eriti meie suuremates linnades ja maanteedel – peab paraku nentima, et küsimus pole, kas “pauk” tuleb, vaid millal see ära käib. Või milliseid lahendusi teie näete!?
Liikluskindlustus on sõidukijuhi kohustuslik vastutuskindlustus, mis hüvitab liiklusõnnetuse põhjustaja tekitatud kahju kannatanule.
Kaanepilt: Ylle Tampere
