7.-11. aprillini peetakse Eestis traditsioonilisi liiklustalguid. Suuremas osas Saksamaa liidumaades toimub kogu nädala aga igakevadine kihutajate karistusreid. Soome Autoliit soovitab juhtidel Saksamaale reisides jälgida märke ja kiirust mitte ületada, Eesti osas eraldi hoiatust ei tehtud. Meie nõuanne kõlab: Kultuurne liiklemine elunormiks!
Kuigi Saksamaa on tuntud oma kiiruspiiranguteta maanteede ehk autobaanide poolest, on suurem osa riigi teedevõrgust siiski kaetud kiiruspiirangutega. 7. aprillil algas igakevadine kiiruskaamerate maraton, mille käigus viibib politsei kogu nädala jooksul teedel, et tagada kiiruspiirangute täitmine. Kampaania kestab traditsiooniliselt nädal aega, järgmine kihutajate märkamine toimub augustikuus.
Saksamaa kihutajate karistusreid langeb täpselt samale ajale Eesti liiklustalgutega. Mõlemas riigis on luubi all arutud kihutajad ja pimedad kirjaoskamatud autojuhid, kes ei tunne numbreid, mis liikluskorraldusvahenditel kirjas või lihtsalt ignovad neid.
Kiirustades nalja ei saa, trahvi küll
Kampaania ajal tehakse Saksamaal tavalisest rohkem kiiruskontrolle, keskendudes eelkõige ohtlikumatele teedele, näiteks koolide, ehitusobjektide ja lasteaedade ümbruses. Kiiruspiirangute täitmist kontrollitakse ka maanteedel ja kiirteedel, aga ka linnalähedastes piirkondades. Esimese kampaanianädala tipphetk on 9. aprillil, kui kontrollide hulk on eriti suur.
Tänavu kampaanias osalevad liidumaad:
Baden-Württembergi
Baieri
Brandenburg
Bremen
Hamburg
Hessen
Mecklenburg-Vorpommeri
Alam-Saksimaa
Nordrhein-Westfaali
Rheinland-Pfalz
Saksimaa-Anhalt
Schleswig-Holstein
Thüringen
Mõned liidumaad, nagu Baieri ja Thüringen, sätivad kiiruskaamerate maratoni ühele päevale – 9. aprillile. Brandenburg keskendub esimesed kaks päeva mootorratturite jälgimisele ning 9. aprillil pööratakse erilist tähelepanu maanteedele, mis on kitsad ja puude ääristatud, nagu tüüpilised alleed. Hamburg jälgib kiiruspiirangute rikkumisi kogu nädala jooksul, kasutades nii fikseeritud kui liikuvate kiiruskaamerate süsteemi.
Mõni liidumaa, näiteks Hessen, annab enne kampaaniat teada, kus täpselt kiiruskaameraid ja muid liiklusjälgimise seadmeid asuvad. Siiski ei saa välistada, et osa kiiruskaamerate asukohtadest jääb teadmata. Enamik liidumaid, sealhulgas Hamburg, ei avalda kaamerate asukohti ette.
Soome Autoliit, mis pidas vajalikuks Saksamaa kampaania kohta eraldi pressiteate väljastada, soovitab juhtidel meeles pidada “maassa maan tavalla” – reeglit. Kampaania ajal ei mõisteta nalja: jäid vahele, saad laksu kirja. Kuigi muul ajal töötavad ka kiiruskaamerad ning väljastatakse automaatselt trahve, ei võta masin juhtimisõigust ära. Politsei teeb rikkujale aga tõsisemalt uudi-tuudi, sest kampaania: „Kiiruspiirangute ja teiste liiklusseaduste järgimine on oluline igal ajal. Eriti turistid peaksid olema teadlikud, et praegu on kiiruspiirangute rikkumise tõenäosus eriti suur,“ selgitab Autoliidu turismivaldkonna juht Susanna Suokonautio-Hynninen.
Eesti liiklustalgute kaart kõigile avatud
Sel nädalal toimuvatel liiklustalgutel võtab politsei luubi alla piirkiirusest kinnipidamise ning tuletab meelde, et turvaline liiklemine ei peaks tulenema trahvihirmust, vaid iga liikleja soovist hoida tervena end ja teisi. Politsei viibimiskohtadest teada ei anta – mõistlik on lugeda märke ja järgida reegleid.
Tänavu märgiti lehel www.liiklustalgud.ee pisut enam kui nädala jooksul, mil inimesi üles kutsuti tähelepanekuid tegema, 4133 kohta, kus on nähtud kiiruseületajaid. Ligi pooled tähelepanekud olid Harjumaa eri paikadest, järgnesid Tartumaa 694 ning Pärnumaa 307 ja Lääne-Virumaa 210 teatega.
Tallinnas märgiti kõige probleemsemateks kohtadeks A. H. Tammsaare tee, Paldiski mnt ning Tartu ja Pärnu maantee. Tartus on aga enim kihutajaid märgatud Ringtee ning Oa tänaval, Pärnus Kuldse Kodu ja Ehitajate teel ning Riia maanteel. Narvas Kangelaste prospektil ning Tallinn-Narva maanteel.
Politseikolonelleitnant Sirle Loigol on rõõm tõdeda, et inimesed pöörduvad politsei poole ja annavad teada, kus nad enim ohustatuna tunnevad: „Sel aastal laekus ohtralt teateid väiksema kiirusega aladelt, kuid ka maanteedelt. Liiklustalgud toovad hästi esile, kus inimesed end liikluses ohustatuna tunnevad – enim muret valmistavad kiirustamine hommikustes tipptundides, öised kihutajad ja raskeveokid elurajoonides. Inimeste mured näitavad, et kihutajad puudutavad meid kõiki ning politsei on valmis tegutsema just seal, kus kogukond ohtu tunnetab,“ rääkis Loigo.
Liiklustalgud kestavad 7.-11. aprillini. Politsei kutsub kõiki huvilisi liiklustalgute nädalal jälgima veebilehte www.liiklustalgud.ee, kust saab jooksvalt vaadata tagasisidet, milliseid kohti on kontrollitud ning kas ja missuguseid rikkumisi politseinikud märkasid.
Kiiruse ületamine mõjutab liiklusturvalisust
Kuigi lugejale võib tunduda pidev kiiruseületamise mainimine liiklusturvalisuse olulise tegurina kohutavalt tüütu – uued autod on turvalised, teed head ja kiirused võiksid hoopis suuremad olla – siis paraku näitavad uuringud, et kihutamine on riskitegur. Ja enamus inimesi sellest aru ei saa. Ja ei usu ka, et kihutamine muudab avarii toimumise tõenäolisemaks.
Transpordiameti 2024. aasta augustis läbi viidud uuring näitas, et Eestis ületas kiiruspiirangut 77% küsitletud sõidukijuhtidest, mis on viimase kolme aasta kõrgeim näitaja. Uuringu käigus selgus, et ligi 70% juhtidest ületas kiirust peamiselt linnadevahelistel teedel. Põhimaanteedel ületas kiirust 73% juhtidest, kusjuures 29% neist ületas kiirust rohkem kui 5 km/h. Kohalikul teel oli kiiruseületajate osakaal 63% ja linnades ning asulates 46%.
Kiiruseületamise peamisteks põhjusteks toodi välja teiste juhtide sõidukiirus (62%) ja möödasõidu vajadus (57%). Samuti viidati soodsatele sõidutingimustele (47%) ja juhiti tähelepanu sellele, et kiirus ületati kogemata (42%). Lisaks selgus, et viimase aasta jooksul on kiiruseületamise tõttu liiklusohtlikku olukorda sattunud ligi 136 000 juhti ning kiirust ületanud juhtidest on ligi 6400 sõidukijuhti sattunud seetõttu avariisse.
ERGO tellitud Norstat uuringu põhjal on teada, et kiirusel 70 km/h auto pidurdusteekond pikeneb peaaegu kaks korda võrreldes kiirusega 50 km/h. Samuti toob iga lisatud km/h suurenenud kiirus kaasa suurema riski raskete tagajärgede tekkeks õnnetuse korral. Näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel suureneb jalakäijate surmaoht kokkupõrkel autoga 4–5 korda, kui kiirus suureneb 50 km/h-lt 65 km/h-ni.
Balti riikide võrdluses on Eestis ja Leedus kiiruseületajate osakaal kõrgem kui Lätis. ERGO tellitud uuringu põhjal ületab Eestis kiirust 74% juhtidest, Leedus 76% ja Lätis 67%. Eestis on enamik kiiruseületajatest (84%) rikkunud piirmäära kuni 10 km/h, samas kui pea 20% ületab kiiruspiiri 20 km/h või rohkem. See viitab sellele, et kuigi paljud juhid ületavad kiiruspiiri, on rikkumised sageli mõõdukad.
Kokkuvõtteks
Olgu Eestis või Saksamaal, Hollandis või Namiibias, kampaania ajal või politsei vaateväljast eemal – kiiruspiirangute järgimine on oluline liiklusohutuse tagamiseks.
Kiiruse ületamine suurendab mitte ainult õnnetuste tekkimise tõenäosust, vaid ka nende raskusastet. Seetõttu on oluline teavitada juhte kiiruspiirangute järgimise tähtsusest ning tugevdada liiklusjärelevalvet, et vähendada kiirusülekandeid ja tagada turvalisem liiklus.
Allikad: PPA, Soome Autoliit
Kaanepilt: Ylle Rajasaar