Õige istumisasend autos aitab õnnetuse korral päästa juhi ja kaassõitjate elu. Esimene liigutus, mida inimene autosse istudes tegema peaks, on isteasendi ja peatoe kõrguse reguleerimine. Alles seejärel kinnitatakse turvavöö.
Tagant otsasõidul või laupkokkupõrkel deformeerub sõiduki esiosa. Selle tulemusena liiguvad pedaalid salongis juhi poole. Jõud kantakse piki sirgeid jalgu otse vaagnani, mille tagajärjel on juhil sagedaseks vigastuseks vaagnaluu murd või löögi tagajärjel purunenud reieluu.
Tagant otsasõidu korral liigub autos sõitja pea vabalt ja järsku taha-, ettepoole või kõrvale. Liiga madal või kauge peatugi võimaldab peal “niidi otsas” liikuda liiga kaugele. Kaelale rakenduv tugev koormus võib põhjustada tõsise lülisambavigastuse.
ISTE PAIKA
[dropcap]! [/dropcap]Istme paikasättimist alustatakse alati alumisest istmepadjast. Õige asend juhil on selline, et siduri- ja piduripedaali põhja vajutades jalad ei läheks sirgeks vaid oleksid väikese nurga all põlvest kõverdatud.
Kaassõitja sätib istme armatuurist piisavasse kaugusesse, nii, et jalad on kergelt kõverdatud asendis ja toetuvad reite keskpunktini istmepadjale. Kui autol on istmepadja pikendamise võimalus, võiks pikemat kasvu sõitja seda kasutada.
[dropcap]! [/dropcap]Istme kõrguse reguleerimisel tuleb jälgida reeglit, et katuse ja pea vahele peab jääma vähemalt rusika jagu ruumi. See väldib õnnetuse või järsu manöövri korral pea paiskumist vastu lage.
[dropcap]! [/dropcap]Juht peab jälgima seljatoe kaugust roolist. Seljatugi kaitseb sõitjat tagant otsasõitude korral ja laupkokkupõrke lõppfaasis. Seljatoe reguleerimine toimub, toetades (mitte surudes) õlad vastu seljatuge ja sirutades käed roolile: õige seljatoe asendiga ulatuvad randmed roolirattale ning rooli kõige ülemises asendis on käsivars pingutamata asendis kerge nurga all.
PEATUGI PAIKA
Auto istme peatoel on oluline roll inimese pea toetamisel: pea on raske, kael suurte jõudude rakendudes liiga peenike. Inimese pea kaal on umbes 8% tema kehamassist, näiteks 75 kg raskuse kodaniku pea kaalub keskmiselt 7-8 kg. Kokkupõrkel kerkib inimese keha autoistmest isegi 10 cm kõrgemale, pea liigub hooga kuklasse ning siis tagasi ette.
Ja ehkki pea vastu seina tagumine kulutab keskmiselt 150 kcal tunnis, võib autoõnnetuses ilma jääda sellestki võimalusest, oma pead millegi vastu prõmmida – tõsine seljaajuvigastus katkestab viimsegi ühenduse pähklisuuruse aju ja lihaskonna vahel. Ei mingeid impulsse enam.
Kaasaegsetes autodes on olemas aktiivpeatoed, mis pehmendavad järske pealiigutusi ja vähendavad kaelale mõjuvat koormust, aga seda vaid juhul, kui nad on õigele kõrgusele sätitud.
[dropcap]! [/dropcap]Peatoe asend on õige, kui toe ülemine serv on pealaega tasa. Siruta mõlemad käed pea taha, haara peatoest ja tõmba see üles. Peatoe keskkoht peab täpselt kuklaga kokku sattuma – toeta pea vastu tuge ja veendu, et tunned keskkohta kuklas.
PEEGLITE REGULEERIMINE
Kui iste ja peatugi on paigas, on aeg sättida õigesse asendisse tahavaatepeegel ja küljepeeglid. Peeglisse jääv vaateväli tagab turvalise liiklemise – seega on oluline, et juht näeks maksimaalselt teele.
[dropcap]! [/dropcap]Alusta tagasivaatepeeglist. Säti peegel nii, et näeksid tuuleklaasist võimalikult suurt osa tahapoole jäävast teest. Hoia pea peeglit reguleerides selles asendis nagu ta on juhtides. Enamus tahavaatepeegleid on paari näpuliigutusega “timmitavad” – seega, kui tundub, et sa ei näe tahavaatepeeglist piisavalt välja, peata auto ja säti peegel õigeks.
[dropcap]! [/dropcap]Vasaku küljepeegli sättimist alusta selle nipiga: toeta otsaesine õrnalt vastu külgakent ja leia üles koht, kus näed suurt osa auto vasakust küljest. Reguleeri vasakut peeglit nii, et auto külg oleks vaevu näha (taguotsast on servake peeglist paista).
[dropcap]! [/dropcap]Liigu kehaga ja peaga juhtimisasendisse ja veendu, et sa näed vasakust küljepeeglist teel toimuvat. Jää sellesse asendisse ja säti parempoolne küljepeegel nii, et sinna paistaks vaid väike osa auto paremast küljest.
[dropcap]! [/dropcap]Küljepeeglite sõidu ajal kohendamine on turvarisk. Kui sa ei näe teel toimuvat, peata auto ja säti peeglid õigeks.
[dropcap]! [/dropcap]Nüüd on aeg üle kontrollida, et kõik kaassõitjad istuksid õigesti, nende peatoed on õigel kõrgusel ning turvavööd kinnitatud. Viska korraks pilk ka akendele – need peaksid olema nii seest kui väljast puhtad ja kriimudeta. Kinnita oma turvavöö, käivita auto ja naudi turvalist sõitu!
RAKENDUS PEATOE KORREKTSE SEADISTAMISE ABISTAMISEKS
Selleks, et iga autojuht ja kaasreisija oleks kindel, kas tema peatugi, olgu esi- või tagaistmel on korrektselt seadistatud, avas Maanteeamet spetsiaalse rakenduse, kuhu saab ülesse laadida oma autoistmel tehtud foto või selfie.
Maanteeameti eksperdid annavad igale fotole personaalse tagasiside ning vale seadistuse korral täpse juhise ja vajalikud soovitused.
Igast kahekümnest liiklusõnnetusest lõppeb keskeltläbi üks kaelatraumaga. Eesti on selliste traumade poolest Euroopas esirinnas ning iseäranis vanusegrupis 20-29 eluaastat on liiklusõnnetustes (60%) saadud ränk seljaajuvigastus kõige domineerivam.
Surmavate vigastuste või halvatuse peamiseks põhjuseks on reguleerimata peatugi. Peatoe küsitlusuuringu kohaselt arvab ka 96% naistest ja 86% meestest, et peatoe kasutamise vajalikkusest peaks inimesi rohkem teavitama.
Peatoe kasutamine sõltub Eestis reeglina sõidukis viibiva inimese istekohast. Kui juhid on enamasti teadlikud ja arvestavad peatoe õige asendiga, siis ligi pooled neist seda võõrasse autosse istudes siiski ei seadista ning kaasreisijate peatoe asendile ei pööra tähelepanu ligi 60% autojuhtidest. Peatoe ebaõige reguleerimise peamiseks põhjuseks on selle liiga suur kaugus peast või madal asend.
VAATA VEEL: MARGUS MURAKAS SELGITAB, MILLINE ON ÕIGE SÕIDUASEND
Allikas ja meedia: Juhiluba autokool, Maanteeamet, Eesti Rahva Sõidukool jt.
http://www.accelerista.com/tasubteada/tarbija/autosoidu-abc-tee-oma-lapse-autosoit-maksimaalselt-turvaliseks/
