Inimese nägemisväli on ahtake ning liikudes muutub see veelgi kitsamaks. Liikluses oleme me kõik pimeloomad. Mida suurem on kiirus, seda piiratum on juhi nägemisväli. Kui sellega arvestada, siis ilmselt ei vaju ka jalg liiga tugevalt gaasipedaalile.
Kuigi kipume arvama, et inimsilm näeb vähemalt sama hästi kui kaamerasilm, on teadlased tõestanud, et asi on sootuks teisiti ning eriti ohtlik on olukord liikluses.
Eestis lisavad vürtsi sügisest kevadeni lühike päevavalguse aeg ning pidevalt muutuvad ilmaolud. Võib vist öelda, et kui inimene on pimeloom, siis Eesti inimene on superpimeloom. Kui sellega arvestada, on turvaline liiklemine täiesti võimalik.
NÄGEMISALA JA NURKKIIRUS
Nägemisega seonduvad kaks mõistet: terav nägemisala ja nurkkiirus. Nurkkiirus tähendab antud kontekstis, et liikudes väheneb vaateväli vastavalt kiiruse suurenemisele.
See väljendub näiteks selles, et otse ees olevad objektid näivad oma kohal püsivat, tee ääres seisvad puud ja postid aga suisa vihisevad mööda.
Paigal seisva inimese vaateväli on ligikaudu 180 kraadi. Liikudes kiirusega 50 km/h jääb sellest alles vaid pool ehk 90 kraadi.
Kui aga kiirus on 80 km/h, on vaateväljast järel kõigest 60 kraadi. Selles osas meil midagi teha ei ole võimalik, sellega tuleb lihtsalt arvestada, isegi juhul, kui auto on varustatud jalakäijate-, ratturite- ja külgsuunalt tuleva liikluse tuvastuse abisüsteemidega. Inimene vastutab.
Suuremad kiirused mõjutavad autojuhi võimet tulla toime sõiduki juhtimisega. Lisaks sellele mõjutab kiirus ümbritsevas liikluskeskkonnas toimuva märkamist.
Kiiruse kasvades nägemisväli aheneb ja sõidukijuht ei pruugi näha tee kõrvalt või külgsuunast lähenevaid ohtusid.
Sõidukiiruse valikul tuleb kindlasti arvestada ka looduslikust halvast nähtavusest või pimeda ajast mõjutatud vaatevälja ulatuse muutuse ning silma eristamisvõimega.
Samuti tuleb autojuhil arvestada väsimusest, ajutisest või püsivast haigusseisundist ning vanusest tulenevate muutustega.
Nägemisvälja ulatust ja nägemisteravust mõjutavad ka mitmesugused silmahaigused, seega tuleb tõsiselt võtta soovitust silmi perioodiliselt kontrollida ning järgida arsti ettekirjutusi liikluses osalemiseks, mitte ainult sõidukijuhi- vaid ka jalakäijana.
Kui seistes on inimese nägemisväli enda ette ja külgedele ligikaudu 180 kraadi, siis kiirusel 30 km/h on see vähenenud 140-150 kraadini.
Kiirusel 50-60 km/h tunneli efekt süveneb ning nägemisväli on ahenenud umbes 60 kraadini. 120 km/h kiiruse juures on nägemisväli kõigest 10-15 kraadi ja tajutakse vaid kitsas nägemisväljas olevaid objekte ja olukordi.
PIMELOOMA KATSE
Tundub täiesti uskumatuna, et inimese terav nägemisala on mistahes olukorras vaid 2 – 3 kraadi. Ehk siis – me oleme pimeloomad seisteski, mis siis rääkida suurtest kiirustest! Seda selgitab lihtne katse.
Suuna pilk kõigepealt mõnele sinust paari meetri kaugusel olevale esemele, näiteks ukse vasakusse ülemisse nurka.
Seejärel pööra pilk paremasse nurka. Märkad, et vasak nurk ei ole enam teravalt nähtav enne, kui taas pilgu sinnapoole suunad. Ehmatav, eks? Sa oled pimeloom.
Paljude liiklusõnnetuste puhul on teine osapool jäänud märkamata, kuigi see asus vaateväljas – sest terav nägemisala oli suunatud mujale.
Selleks, et näeksime ümberringi toimuvat, peame silmi pidevalt suunama vajalikele objektidele. Mittevajalikke asju ei tohi pikemalt silmitsema jääda, põgusast pilgust neile piisab.
Näiteks kui suunata pilk auto tahavaatepeeglisse või näidikutele, jääb ees sõiduteel toimuv teravast nägemisalast väljapoole. Esiklaasinäidik muudab olukorra veidi turvalisemaks.
KUHU SUUNATA PILK MAANTEEL?
Maanteel sõites peaks sõidukijuht suunama oma pilgu kaugemale ette tee kulgemise suunas. Samaaegselt võimaldab see näha ka vaatepunkti ning sõiduki vahelisele alale nägemisvälja ulatuses jäävaid objekte.
Juhi pilk peab olema aktiivne ja liikuv, et märgata külgsuunast lähenejaid, hinnata nende liikumiskiirust ning vältida trajektooride lõikumist.
Maanteekeskkonnas võimendab nägemisvälja ahenemisest tulenevat liiklusõnnetusse sattumise võimalust suurem lubatud sõidukiirus – õigeaegselt võivad märkamata jääda teele ilmuvad loomad, ristmikel mööda lõikuvat teed lähenevad sõidukid, raudteeülesõidukohal rongid.
KUHU VAADATA ASULAS?
Keskkonna ning olukordade varieeruvusest tingitult tuleb asulasisesel teel liigeldes sagedamini tähelepanu suunata liikumistrajektoorile jäävatele potentsiaalsetele konfliktikohtadele (näiteks ristmikud, ülekäigurajad).
Juht peab suutma jälgida ka teda vahetult ümbritsevas liiklusruumis toimuvat – naaberradadel liikuvaid sõidukeid, märguandeid, pidurdamist, peatumist, manöövreid.
Mida kiiremini liigub auto, seda keerulisem on inimesel nägemisvälja ahenemisest tingitult omandada infot, lugeda liiklusmärke ja teeviitu, orienteeruda ning märgata külgsuunast lähenevaid liiklejaid.
KUHU SUUNATA PILK RISTMIKUL?
Vaadelda tuleb mitte ainult oma sõidurajal või sõidusuunal, vaid kogu ristmiku ulatuses – ka selle lõikuvatel harudel toimuvat.
Tähelepanu suunamisega ei tohi hilineda. Hinnang olukorrale ja sellest tulenev otsus tuleb langetada juba ristmikule lähenedes.
Ristmikule lähenedes peab juht oma pilku kindlalt suunama. Esmalt tuleb pilk suunata ülekäigurajale, seejärel sõiduradadele vasakult paremale ja pärast ristmiku ületamist taas ülekäigurajale (kui see seal asub), samuti ei tohi lasta pilgul liialt kauaks peatuda ühelgi neist.
Suuremad kiirused mõjutavad autojuhi võimet tulla toime sõiduki juhtimisega. Lisaks sellele mõjutab kiirus ümbritsevas liikluskeskkonnas toimuva märkamist.
Asulaliikluses, kus suurim lubatud sõidukiirus on küll oluliselt madalam, võimendab konfliktide tekkimise tõenäosust keerukam ja komplitseeritum liikluskeskkond – juht peab õigeaegselt märkama paljusid võimalikke ohuallikaid ja läbi töötama suurt hulka informatsiooni.
KUIDAS MÄRGATA JALAKÄIJAT?
Ka siin kehtib nõue hoida pilk teel ja aegsasti märgata võimalikke ohte. Paljud juhid fikseerivad pilguga vaid ülekäiguraja olemasolu, aga mitte sellele lähenevaid või sõiduteed ületama asuvaid jalakäijaid.
Tüüpiline valearvestus tehakse kui arvestatakse jalakäijate kaugust ja liikumiskiirust samalaadselt nagu ristmikule lähenevate sõidukite puhul. Erakordset tähelepanu nõuavad ka ristmikku ületavad ratturid.
Kui nähtavus piiratud, nägemisväli liialt ahenenud, tähelepanu häiritud informatsiooni ülekülluse või muude tegurite mõjul, tuleb ohutuse tagamiseks vähendada kiirust.
Oluline on meelde jätta, et nähtavus ei sõltu ainult looduslikest oludest, sõiduki ehitusest, teel olevatest või teega piirnevatest füüsilistest takistustest.
Vaatevälja suurus on tingitud inimese silma ehitusest. Nägemisvälja ulatust ning ümbritsevas keskkonnas toimuva märkamist on võimalik parandada sõidukiiruse vähendamisega.
SUUR KIIRUS TEEB PIMEDAKS
Suuremate kiiruste juures on raskem õigeaegselt reageerida ja õnnetust ära hoida. Reageerimisaeg ja sellest tulenevalt sõiduki reageerimisteekond on see, mida juht oluliselt muuta ei saa.
Mida suurem on kiirus, seda lähemale konfliktikohale jõuab sõiduk enne kui juht ohtu märkab, otsuse teeb ja tegutsema asub.
Mida väiksem on kiirus, seda laiemat ala ümbritsevast keskkonnast suudab juhi pilk ühekorraga haarata – fikseerida liikluskorraldusvahenditest tulenevad nõuded, märgata ülekäigurajale lähenevaid jalakäijaid, eemalt jalgrattal lähenevaid lapsi, teiste sõidukijuhtide eksimusest või oskamatusest tulenevaid ohte.
Liikluses pidevalt muutuvate olukordade varane tajumine aitab inimesel-pimeloomal lahendada adekvaatselt olukordi, mis reageerimise hilinedes lõppenuks õnnetusega.
VALEARVESTUST ENNETADES
Mootorsõidukijuhi koolituse õppekavas on nn. pimelooma peatükk täiesti olemas, nägemisvälja piiratusest ja sellega seonduvatest ohtudest räägivad koolitajad koos ilmekate näidetega põhjalikult.
Ka autoroolis saame igapäevaselt oma piiratust kogeda. Valearvestus on ikka võimalik. Kõige tõenäolisemaks eksimuseks on viimasel hetkel vastu võetud ebaõige otsus ja sellest tulenev tegevus.
Samuti esineb juhtumeid, kus väidetavalt pole sõidukijuht enne õnnetusse sattumist ohu tekkimist üldse tajuda suutnud ega selle vältimiseks reageerida jõudnudki.
Ülevaate koostasid Raul Rom ja Lena Murd
Kasutatud infoallikad:
https://nacto.org/publication/urban-street-design-guide/design-controls/design-speed/
https://saaq.gouv.qc.ca/en/road-safety/behaviours/speed/laws-of-physics/
https://www.alxffss.org/drivers/
https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/nagemisvali/id-1237
https://tekniikanmaailma.fi/lehti/7a-2019/miksi-en-nae-teravana/
Kaanepilt: Ylle Tampere
