Soome Liiklusturvalisuse keskuse uuringust selgub, et Soome autojuhtidele on liiklusraev tuttav teema. Tüli tekib kui kaasautojuhid reeglite vastu eksivad. Omaenda vigu hindavad juhid väikeseks. Teiste käitumine on igal juhul halvem!
Soome Liiklusturvalisuse keskus on alustanud kampaaniat, milles kutsub autojuhte kaasliiklejaid viisakalt kohtlema: liikluskultuur algab iseendast. Kampaaniale eelnes ulatuslik uuring, kust selgus, et rooliviha ja liiklusraev vaevavad paljusid autojuhte.
Liiklusraevu uuringus paluti soomlastel võrrelda kaasliiklejate käitumist enda omaga. Küsitluse tulemused kinnitavad: kui teine autojuht millegi vastu eksib, siis on ta hoolimatu idioot, iseenda vigade kohta arvatakse aga, et ikka juhtub.
See tulemus ei ole üllatav vaid seotud inimloomuse põhjahoovustega: teiste käitumist hinnatakse järjekindlalt halvemaks. Teise silmas pindu näha ongi lihtsam kui oma silmas palki.
Ligemale kaks kolmandikku (65 %) vastanutest tõdes, et oli viimati autoga sõites positiivses meeleolus. Vaid 3% tunnistas oma negatiivseid tundeid. Seega võib öelda, et valdav osa Soome autojuhtidest hindab oma meeleolu rooli istudes mahedaks.
Siiski, iga seitsmes autojuht (16 %) kinnitas, et liikluses toimuv mõjutab nende meeleolu. Tubli neljandik leidis, et meeleolu mõjutab pere või suhteolukord ja 10% nimetas põhjusena tööd. Nõnda on küllalt neid juhte, kes stressis olles rooli istuvad ja liikluses toimuvast olenemata on valmis end pahuralt välja elama.
HEA TUJU LÄHEB SÕITES KADUMA
Kui sõitma minnakse üldiselt heas tujus, siis mis seal liikluses ometigi toimub, et vereõhk lakke hüppab? Kommenteerib Liiklusturvalisuse keskuse spetsialist Jyrki Kaistinen.
– Liiklussituatsioonid tekivad ja ka mööduvad kiiresti. Kui olukord tundub olevat arusaamatu, ebatavaline või tegi keegi midagi valesti, siis võivadki emotsioonid keema tõusta.
– Mõni reageerib teiste käitumisele keskmise sõrme näitamisega. Nii võib aga see, kellele žest suunatud oli, hoopis enam vihastada ja tekibki nõiaring. Kuid negatiivsele käitumisele võib ju ka ometi neutraalselt reageerida.
– Kui viha tõuseb, tuleks püüda end kontrollida ja käituda mõistlikult. Emotsioonide tekkimise vastu ei saa, kuid nende ajel käitumist saab suunata. Äkkviha läheb enamasti ka ruttu üle, kui just ise end üles ei küta.
EELARVAMUS SÜVENEB, KUI KAASLIIKLEJA EKSIB
Liikluses osaleb igasuguseid inimesi, oleme erinevas vanuses, liigume erineval viisil. Ja anname sageli teiste kohta ka hinnaguid – olgu siis inimese soo, vanuse, automargi või muu liiklusvahendi põhjal.
– Eelarvamused ja stereotüübid saavad hoogu juurde siis, kui keegi teeb vea. Oma eksimust nähakse tühiasjana, teine osapool on aga kindlasti hoolimatu jobu. Teiste käitumisele antav negatiivsem hinnang tuleb välja ka sellest, mida arvatakse enda ja kaasliiklejate teistega arvestamise kohta.
Liiklusturvalisuse keskuse küsitluses uuriti autojuhtide käitumist ülekäiguradade lähistel. 9/10 kinnitas, et lasevad alati jalakäija ülekäigurajal üle tee.
Siiski hinnati teiste autojuhtide käitumist oluliselt kehvemaks. Vaid 43 % autojuhtidest leidis, et teised autojuhid annavad jalakäijatele teed.
Teiste liiklejate käitumist hinnati enda omast halvemaks ka pikivahe hoidmise, jalgratturitest möödasõitude tegemise ja kaasliiklejate tänamise puhul.
OLE ISE MÕISTLIK
Kui kaasliiklejate käitumist kogetakse negatiivsena, võib see tekitada viha. Kui aga suhtuda teiste käitumisse neutraalselt või positiivselt, vähendab see ka vihastamist. See aga omakorda vähendab vihasena tehtud valesid otsuseid liikluses.
Liiklusraev on laastav ja mõttetu emotsioon, mis toob kaasa paksu pahandust. Kõrvalseisjatel on ehk põnevgi näha mõnd autojuhti teise peale vihastamas, olukorras olijal on tõsine oht sattuda raskesse liiklusõnnetusse või kinnimajja.
Allikas: Liikenneturva. Kaanepilt: Ylle Rajasaar
