Eestis on kokku 173,2 km neljarealisi ehk 2+2 maanteelõike ning 2+1 teelõike lisandub järjest. Teeme siinkohal “puust ja punaseks”, kuidas sellistel teelõikudel liigelda ning mida eriti talvel silmas pidada.
Talvel kummitavad ka suurel maanteel hooletut autojuhti ohud, mille märkamata jätmine võib kaasa tuua raske liiklusavarii. Palusime Maanteeameti Põhja regiooni hooldevaldkonna juhil Raido Randmaal ja liikluseksperdil Villu Vanel teema põhjalikumalt lahti rääkida.
Kui palju on Eestis 2+2 ja 2+1 teelõike kokku?
Valmis 2+1 teelõike on Eestis praeguse seisuga neli:
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa km 131,0–135,1 Annikvere–Neanurme lõik;
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa km 160,7–168,1 Valmaotsa–Kärevere lõik;
Tallinna–Pärnu–Ikla km 28–36 Ääsmäe–Kohatu lõik;
Tallinna–Pärnu–Ikla km 120,4–122,5 Nurme–Jänesselja lõik.
Lisaks on projekteerimisel järgmised lõigud:
Tallinna–Pärnu–Ikla km 37–42 Kernu ümbersõidu lõik;
Tallinna–Pärnu–Ikla km 50,4–62,0 Varbola–Päädeva lõik;
Tallinna–Pärnu–Ikla km 77,7–88,7 Konuvere–Jädivere lõik;
Tallinna–Pärnu–Ikla km 92,0–109,0 Libatse–Are lõik;
Tallinna–Pärnu–Ikla km 109,0–120,6 Are ümbersõit– Nurme lõik;
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa km 135,6–141,6 Neanurme–Pikknurme lõik;
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa km 142,2–146,9 Pikknurme–Puurmani lõik.
2+2 maanteid on kokku 173,2 kilomeetrit.
Kui paljudel 2+1 ja 2+2 teelõikudel on olemas muutuva teabega liiklusmärgid?
Muutuva teabega liiklusmärgid on hetkel paigaldatud Tallinna–Pärnu–Ikla maanteele ja täismahus hakkavad need tööle alates järgmisest kevadest.
Järgmine koht, kuhu elektroonilised märgid tulevad, on uued 2+2 Kose–Ardu ja Ardu–Võõbu lõigud Tallinna–Tartu maanteel. Tuleviku plaanides on muutuva teabega liiklusmärkide lisamine Tallinna ringteele.
Suurimad talvised ohud 2+2 ja 2+1 teelõikudel
Üks 2+1 teel olevatest ohtudest on kindlasti möödasõidu jätmine viimasele minutile ehk kohta, kus kaherealine tee muutub pärisuunas üherealiseks.
Talvistes muutlikes ilmaoludes sõites peab arvestama sellega, et pärisuunas oleval vasakpoolsel sõidurajal võivad teeolud olla halvemad kui parempoolsel rajal, sest liiklussagedus on vasakpoolsel rajal madalam ning sellest tingitult ka soolamõju väiksem. Seda tuleb arvestada nii 2+1 kui ka 2+2 teedel.
Kaasliiklejatega mitte arvestamine, ebapiisav pikivahe ja teehooldusmasinate märkamata jätmine tekitab ohtu kõikidel teedel ühtemoodi.
2+2 talihoolduse lisaohuks on veel see, et hooldemasinad võivad sõita paarisrakendis, mis muudab nendest möödumise eriti keeruliseks, kuna mööduda tuleks kahe hooldemasina vahelt.
Hooldemasinate vahele tekib lumesaju korral esimeselt masinalt lumevall, mida tuleb autodel ületada. Sellistes olukordades on mõistlik möödasõidust loobuda.
Kus tohib jalakäija ületada maanteed?
Tallinn-Tartu maantee neljarealisel lõigul ning Tallinn-Pärnu maantee 2+1 lõikudel võib igal ajal kohata jalakäijaid, kes ohule vaatamata maanteed üritavad ületada. Kus ja kuidas tohib jalakäija neis kohtades teed ületada?
LS § 24 ja 26 reguleerivad jalakäija teeületust. Jalakäija tohib ületada sõiduteed käigusilla või -tunneli, ülekäiguraja või ülekäigukoha kaudu või ristmikul.
Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 meetrit tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui sõidutee on mõlemas suunas hästi näha ja sõidutee ületamisega ei tekitata liiklusohtu. Jalakäija ei tohi ületada sõiduteed kohas, kuhu on jalakäijaliikluse tõkestamiseks paigaldatud piire.
2+1 ja 2+2 teede keskel olev piire täidab ka jalakäijate piiramise eesmärki. Kohas, kus on piire, teed ületada ei tohi. Kui piirdel on katkestus, siis võib teed ületada, olles eelnevalt veendunud selle ohutuses.
Kuidas kasutada kaugtulesid?
Pimedal ajal on suur mure see, et vastutulijate kaugtuled pimestavad. Kuidas on õige kaugtulesid kasutada 2+2 maanteelõigul?
Kaugtulesid ei tohi kasutada, kui tee valgustus tagab nähtavuse vähemalt 300 m ulatuses ja kui vastutulevast sõidukist ollakse sellisel kaugusel, et võidakse selle juhti pimestada.
Samuti tuleb kaugtuled välja lülitada, kui need hakkavad valgustama ees sõitvat sõidukit ja ka muudes olukordades kui need võivad pimestada teist sõidukijuhti. Näiteks paremkurvis, kui vastu tuleb teine sõiduk.
Kaugtuled ei tohi pimestada ka tee läheduses liikuva vee- või raudteesõiduki juhti. Seega kui vastutulijat võidakse pimestada, tuleb tuled ümber lülitada lähituledele.
Mõnes kohas on 2+2 teedel eraldusriba ja suunavööndid on erineval kõrgusel, seal võib olla lõike, kus vastusõitva sõiduki juhti ei pimestata.
Päris ühest vastust ei olegi, kuid lähtuda tuleb sellest, et kui vastusõitja annab märku, et tuled pimestavad, tuleb sellele reageerida.
Seda ka juhul, kui autol on automaatsed kaugtuled või maatriks-tuled, mis peaksid ise oskama vastutulijaid pimestada võivad sektorid välja lülitada. Tehnika võib olla ekslik ja juht peab olema valmis igal ajahetkel ka automaatsetesse protsessidesse sekkuma.
Vasta küsimustele ja kontrolli oma teadmisi
Artikkel on ilmunud Delfi, Accelerista ja Maanteeameti koostööprojekti “Ühes tükis läbi talve” raames. Klõpsa alumist bännerit ja loe rohkem!
Kaanepilt: Maanteeamet
