Lennukoolitaja ja piloot Toomas Uibo kirjutab seekord purjutajatest lennujaamas ja lennuki pardal. Mida teha, kui leiate end olukorrast, kus teil tuleb ootesaali jagada nokastanud kaasreisijaga, kes nõuab lärmakalt tähelepanu? Kas ja kui palju tohib olukorda sekkuda? Kes otsustab, kas võtta purjus reisija pardale või mitte? Kes maksab kinni võimaliku hädamaandumisega seotud kulud ja muu kahju?
See lugu on elust enesest. Oodates Stockholmis, Arlanda lennuväljal Nordica lendu, jäid silma ja kõrva viis nokastanud nooremapoolset meest, kes üle saali kõva häälega ropendades ja ringi tuikudes kaasreisijaid häirisid ja pidevat tähelepanu nõudsid.
Kaks naist reageerisid ning asusid nokastanud tüüpe vaigistama: üks püüdis neid viisakalt korrale kutsuda, teine astus kõigepealt lähimasse baari ja palus meestele rohkem mitte alkoholi müüa ning seejärel luges lällajatele ette lennufirma õiguse, purjus reisijaid pardale mitte lasta.
Nordica kaptenit informeeriti juba teel Stockholmi viiest purjus reisijast ootesaalis. Kapten otsustas mehed siiski pardale lubada ja koju lennutada, sest räuklejad olid ühest kojulennust juba maha jäänud ning võimalik, et just tundidepikkune ootamine neid jooma ajaski. In vino veritas (veinis peitub tõde ld.k) – vaevalt, et nad isegi aru said, et purupurjus olekus tõelisteks metslasteks muutusid…
VAATAME SITUATSIOONI “JOODIK PARDAL” SAMMHAAVAL
1. Lennuki meeskonna informeerimine kahtlase käitumisega reisijatest
Info nokastanud või muul moel ebaturvaliselt käituvatest reisijatest jõuab lennu kaptenini varakult. Teavituse teeb maapealne lennuteenindus, kellele omakorda võivad märku anda ootesaalis viibivad kaaskodanikud.
Oluline on teada oma õigust teavitada lennupersonali või lennuvälja turvameeskonda ning meeles pidada, et ise ei ole vaja agressiivselt käituvate inimestega kontakti otsima minna, see võib viia suurema konfliktini ning põhjustada palju segadust.
2. Millised õigused on lennufirmal purjutaja pardale lubamisel või lennult maha jätmisel?
Lennu ohutuse eest vastutab alati lennuki kapten. Kaptenil on ka õigus, keelduda mõne reisija pardale lubamisest, kui see peaks tema arvates kuidagi lennuohutust mõjutama.
Kapteni sõna on siinkohal lõplik ja ei kuulu arutamisele. Seda ei saa muuta ei lennufirma direktor ega keegi muu, sest kapten on ainuisikuliselt vastutav lennu ohutuse eest ja ükski reegel ei saa teda sundida mingeid riske võtma.
3. Mida tehakse laineris laamendava reisijaga?
Oleneb millises lennufaasis taoline häiriv tegevus algab. Kui see saab alguse juba pardale minekul ja see on piisavalt häiriva iseloomuga, siis informeerib pardateenindaja sellest kaptenit.
Üldjuhul tuleb siis kapten ise rahurikkuja juurde ning hindab olukorda n-ö oma silmaga. Kui tekib kahtlus, et lennuohutus on sellise reisijaga lendamise korral häiritud, siis palub kapten inimesel lennukist lahkuda. Kui vaja, kutsutakse lennujaamast abi isiku eemaldamiseks pardalt.
Kapten langetab otsuse ka juhul, kui häiriv tegevus saab alguse pardal, kui lainer on juba õhus. Vajadusel siseneb kapten salongi ja hindab vahetult olukorda.
Kui tegemist on pikema lennuga, ja on näha, et reisija ei allu kapteni korraldustele, tuleb kõne alla ohutusmaandumine lähimal sobilikul lennuväljal. Seal tõstetakse inimene politsei abiga pardalt maha.
4. Reisija vastutus
Kui (purjus) reisija on pardalt maha tõstetud, on ta rikkunud lennufirma kehtestatud reegleid ning lennuohutusreegleid ja teda saab võtta vastututusele. Sellisel juhul on võimalik sisse nõuda kõik reisija tegevusega kaasnenud kulud.
Ühe keskmise laineri planeerimata maandumine võib maksma minna tuhandeid eurosid. Kuna lennuaeg on seoses maandumisega pikenenud, tuleb laamendajal maksta ka lisakütuse eest. Lisaks saab kodaniku “premeerida” musta nimekirja lisamisega nii, et järgnevad aastad saab ta ainult ainult unes lennata.
5. Kuidas laineri pardal joodik maha rahustada?
Antud juhtumil oli lennukis vabu kohti ning pardateenindajad paigutasid viis alkoholiga liialdanud reisijat üksteisest eraldi istuma.
Ühtlasi hoidsid pardateenindajad kogu lennu vältel reisijatel silma peal. Tõenäoliselt oli hea silm, sest kolm neist uinusid pea kohe ning kaks muutusid viisakateks ja tasapisi kainenevateks eesti meesteks.
6. Kuidas pardateenindajaid koolitatakse sellistel puhkudel käituma?
Nordica personal on saanud põhjaliku koolituse eriolukordadega toimetulemiseks. Esimene prioriteet on iga pardale astunud reisija turvaliselt koju lennutada. Pardateenindaja oskab inimesi rahustada, vestlust ülal hoida, pakkuda neile vajadusel klaasi vett või teha nende olemise muul moel mugavamaks.
Pardateenindajal on õigus keelduda alkoholi müügist, juhul kui ta kahtleb reisija adekvaatsuses. Sel konkreetsel lennul Stockholmist Tallinna oli ka naisterahvas, kelle heledatele pükstele eelmisel lennul kaasreisija kogemata turbulentsi ajal pisikese pudeli punast veini kallas.
Kui nüüd see määrdunud pükstega naine oleks antud lennul soovinud alkoholi, kontrollinuks pardateenindaja päris kindlasti tema kainust, alustades muhedalt vestlust ning püüdes olukorrale selgitust saada.
Nõnda võib veiniplekilistest valgetest pükstest jätkuda juttu kauemaks, sest pardateenindaja ülesandeks on tagada kõikide reisijate turvaline kohalelennutamine. Kaine reisija on igal juhul parem kui purjus selline!
7. Miks siiski need silmnähtavalt joobes mehed pardale lubati?
Võimalik, et lennupersonal oli meeste eelnevate vintsutustega (mahajäämine lennust) kursis, sest seda lugu ei väsinud viis vanderselli rääkimast kellelegi, kes vähegi kuulata jaksasid; Stockholm-Tallinn lend on üsna lühike (Bombardier CRJ700 lennates 45-50 minutit), lennukis oli vabu istekohti, mis võimaldas reisijaid ümber paigutada, ja seetõttu risk väiksem. Pikemale lennule ei oleks tõenäoliselt neid mehi lubatud.
8. Mida saab kodanik teha, kui märkab ootesaalis purjutajaid?
Kordame veelkord üle, et kindlasti pole vaja alko- või narkouimas reisijatega ega muud moodi agressiivselt käituvate inimestega vaja ise kontakti otsima hakata. See võib põhjustada konflikti.
Kaaskodanik peaks informeerima olukorrast lennujaama personali või lähimat turvatöötajat. Lennuki pardal tuleb jälgida lennusaatjate juhiseid: kui teie abi on vaja, siis teile seda öeldakse. Igal muul juhul ei ole vaja sekkuda, sest see võib kütta mõttetut tüli.
Antud juhul käitusid kaks julget naist õigesti osas, mis puudutas tegutsemist. Vestluse alustamise asemel oleks pidanud siiski pöörduma lennujaama turvatöötaja poole ja olukorrast teavitama. Lähedalasuva baari “sulgemine” oli õige tegu.
Ja õnneks lahenes kõik hästi, mehed olid lihtsalt nii jokkis, et ei hakanud võõrastele naistele osutama füüsilist vastupanu. Aga edaspidi võiks seada oma turvalisuse esikohale ja kutsuda appi asjatundjad. Nii nagu Nordica seab esikohale reisija heaolu, nii võiksime ka iseennast hinnata.
Pildid: Ylle Rajasaar
