See test oli minu jaoks eriline. Kogu oma proovisõitude ajaloo jooksul ei ole ma kordagi kirjutanud arvustust uuest Audist – see mark jäi alati tagaplaanile.
Nüüd aga tekkis põhjus – Audi A6 e-tron Avant, kandidaat aasta rohelise auto tiitlile. Suurepärane võimalus teha lõpuks lähemalt tutvust.
Esimene mulje – disain. Ma ei ole kunagi end pidanud Audi fänniks ega jälginud nende stiilitrikke, aga uue põlvkonna A6 erineb vanematest selgelt. Disain on range ja vaoshoitud, ilma liigse agressiivsuseta. Võib-olla mitte kõige säravam auto liikluses, aga just see teebki temast auto, mis on loodud eelkõige omanikule, mitte möödasõitjatele.
Esimene tunne sõitjateruumis: kas see on tõesti Audi? Koostekvaliteet, nupud, materjalide tunne – kõik on tehtud nii, et jätab tõsiseltvõetava ja kalli mulje. VW kontsernis olen sellist detailide läbimõeldust seni kogenud ainult Porsche puhul. Ja meeldiv oli avastada, et Audi ei jää maha. Alcantara, alumiinium, nahk – kõik tipptasemel.
Ja muidugi – universaalkere. Universaalid kaovad turult, neid jääb aina vähemaks. Ja siin, minu ees on elektriline universaal. Ainuüksi selle eest saab juba suure plussi. Linnamaastureid on kõigil, aga universaal näeb alati sportlikum ja isegi veidi prestiižsem välja.
Avant ühendab praktilisuse ja stiili. Jah, pakiruumil puudub sügav põrand – aku võttis oma osa. Aga väikseid panipaiku on piisavalt ning ülejäänu osas küsimusi praktilisuse kohta ei teki: tohutu sõitjateruum, mugavad tagaistmed, kolm täiskasvanut mahuvad vabalt ära.
Tehniliselt on see juba selline elektriauto, mille puhul ei pea tegema mingeid mööndusi. Nelikvedu, umbes 300 kW võimsust, 95 kWh aku ja üle 500 km sõiduulatust. See on sisepõlemismootorite territoorium – siin saab elektriautot kasutada ilma pideva mureta läbisõidu pärast.
Maanteel oli kulu umbes 17 kWh 100 km kohta – kodulaadijaga teeb see 2€, kiirlaadijaga umbes 8-9€ “sajale”. Ja laadimine ise on kiire: 200 kW jaama juures piisab poolest tunnist, et aku praktiliselt täis laadida.
Kuid ainult numbrid ei loe. A6 e-troni parim osa on tehnoloogia. Liiklusmärkide tuvastus töötab peaaegu eksimatult, sõidurežiimide vahetamine on loogiline, ühe pedaaliga sõit toimib kuni täieliku peatumiseni laitmatult.
Ja peamine – Audi on juhile väga sõbralik. Isegi algaja saab rooli istuda ja kohe mugavalt sõita, ilma et tunneks end tehnika poolt üle koormatuna. Kõik süsteemid töötavad taustal ja aitavad, mitte ei sega.
Sõiduomadustes jättis A6 e-tron Avant samuti tugeva mulje. See ei ole kerge väikeauto, aga kurvides on temas sära. Auto liigub ja juhitavus on nauditav, tekib see haruldane tunne, et oled täielikult juhtimise protsessis sees. Tunne on lähedane Porschele või kiiretele Mercedes-Benzidele, ainult et praktilisemas formaadis.
Muidugi, on ka nüansse. 300 kW-ga ei tule sama “plahvatavat” dünaamikat nagu kergematel masinatel. Mass annab endast märku ja kiirendus tundub pigem raske ning sujuv, mitte nagu löök selga. Sellisest võimsusest tahaks vahel rohkem emotsiooni.
Subjektiivselt – nagu paljudel elektriautodel, on ka siin veljed aerodünaamika nimel veidi küsitava stiiliga. Aga muus osas on raske norida: mürasummutus on suurepärane, õhkvedrustus fantastiline ja kogu auto tundub terviklik ning aus.
Minu esimene kohtumine Audiga läks igatahes täie ette. 66 punkti minu edetabelis – pea sama palju kui Porsche Panamera E-Hybrid. Ja see on igati väärikas tulemus.
Fotod: Vladimir Niinimäki