See on tõenäoliselt viimane postitus pikast testist Röstriga. Midagi polnud parata, kooselu lõppes koos novembriga ja mis temast edasi saab, ei osanud esindus veel kosta: kas jääb ootama järgmist kevadet, pannakse müüki või saadetakse kuhugi soojema kliimaga riiki.
Eelnevaid lugusid saab lugeda siit: test algab, kolm esimest nädalat ning kaasliiklejate reaktsioonid.
Võinuks arvata, et Röstrile said saatuslikuks novembrikuine hallus, esimesed öökülmad ja sügisvihmad, aga ei! Testi lõpetamise ainsaks põhjuseks oli esimesest detsembrist kehtima hakanud kohustuslike talverehvide nõue. Nii ongi käes aeg teha väike kokkuvõte.
Väike Röster on olnud kogu testi vältel ammendamatu positiivsete emotsioonide allikas ning seetõttu on ka igati mõistetav, et neist rääkimata ei ole võimalik seda testi kirjeldada. Kuid inimloomusel on ka oma praktiline pool ning isegi Ami-st rääkides poleks õiglane seda täielikult eirata.
Neli kuud Citroën Ami-ga näitas vägagi veenvalt, et see väike elektrisõiduk (ametlikult pole tegu ju autoga, vaid L6 kategooria kerega sõidukiga) sobib linnakeskkonda paremini kui isegi enamik autosid, ent tõi välja ka mõningaid piiranguid, mis tema kasutusvõimalusi kitsendavad.
Väike, vaid 5,5 kWh aku tähendab, et Röstri laadimine on kiire ja soodne – isegi täiesti tühja aku piripardani täis laadimine toimub vaid kolme tunniga – ning seda kasutades kõige tavalisemat kodust pistikupesa. Kuna aga täiesti tühjaks ju akut reeglina ei sõideta, on see aeg veelgi lühem.
Selline lahendus muudab Ami vägagi praktiliseks valikuks neile, kel kodus seinapistikust laadimisvõimalus olemas. Tanklaskäigud jäävad minevikumureks ja seetõttu olid Röstri igakuised ülalpidamiskulud väga madalad, et mitte öelda lausa märakamatud. Kel aga õues laadimisvõimalus puudub, pole hetkel mõtet Ami soetamist isegi mitte kaaluda.
Samas on Amil sõiduulatus piiratud, ulatudes suvetingimustes kuni 75 kilomeetrini. See on väga paljudele igapäevasteks tööle ja koju sõitmiseks piisav, ent need, kel on pikemad igapäevased teekonnad, tunnevad selle piirangu mõju kiiresti. Ami on suurepärane pere teine, kolmas või neljas sõiduk, kuid linnadevaheliste vahemaade jaoks on ikkagi autod. Ami ei ole auto.
Sügisestes tingimustes ilmnes ka sõiduulatuse mõningane vähenemine: külma ilmaga aku mahtuvus kahaneb ning Röstri sõiduulatus langes kohati alla 50 kilomeetri, mis tähendab, et läbisõitu tuli hoolikamalt planeerida. Enim mõjutas läbisõitu esiklaasilt udu hajutamine ventilaatoriga.
Ami üheks suurimaks trumbiks on tema väiksus ja sellest tulenev suurepärane manööverdusvõime. Väiksematele parkimiskohtadele ja muidu kitsastesse kohtadesse sobib Ami ideaalselt – Röster mahtus laiutama sinna, kuhu tavalised autod ei pääsenud ja parkimiskoha leidmine polnud kunagi probleemiks. Kesklinnas, kus ruumi on vähe ja liiklus tihe, on see eriti väärtuslik omadus.
Kõige eelneva taustal pole liigne meenutada, et Ami pole ühestki otsast suunatud traditsioonilistele autokasutajatele. See on väga spetsiifiline sõiduk, mille peamiseks kasutajaks on keegi, kes otsib madalate ülalpidamiskuludega lihtsat linnalist liikumisvahendit.
Elu koos Röstriga näitas olulise nüansina, et Ami on suunatud inimestele, kelle sõiduvajadused on selgelt piiritletud lühikeste distantsidega. Kuigi mugavuselt ei suuda ta konkureerida suuremate sõidukitega, ei ole see eesmärk – tegu on linnasõiduks kohandatud liikumisvahendiga, mis täidab oma eesmärki ökonoomselt ja tõhusalt, kui seda õigesti kasutada.
Citroën Ami on taskukohane alternatiiv klassikalisele autole, pakkudes efektiivset, lihtsat ja soodsat lahendust igapäevastele linnaotsadele, ent nõuab kasutajalt teadlikkust selle piirangutest ja kohanemist väiksema sõiduulatuse ja lihtsama varustusega. Hea tuju aga saab iga sõiduga kaasa täiesti tasuta!
Fotod: Indrek Jakobson
