Cupra Terramar, mida septembri alguses Barcelonas suurejooneliselt esitleti, kõnetab peagi paljusid mitmeotstarbeliste sõiduautode sõpru. Ylle aga võttis süveneda Cupra brändingusse – ei juhtu just iga päev, et vanas heas Euroopas saab lähedalt kogeda uue automargi sündi.
Neile, kes loodavad alljärgnevast saada pikema ülevaate järjekordsest uudismudelist ning lugeda ostmise või mitteostmise soovitust, valmistan seekord pettumuse. Üksikasjalikku teavet leiab maaletooja lehelt. Mudel on meie esinduses saadaval ilmselt planeeritust varem, juba selle aastanumbri sees. Loodame!
Cupra Terramar on absoluutselt väga ilus, hästi sõidetav, loogiliselt käsitletav auto ning selle hinnalipik ei löö meid siin, Euroopa ühes kõrgema inflatsiooniga väikeriigis oimetuks – kuid palju olulisem kui sõiduomadused ja digidispleid ning ekraanide diagonaalid on lugu, mille jutustamist Terramar jätkab.
XXI sajandi suguharu avantüür
Endast lugupidav petroolilokike on elu jooksul kuulunud ühte või mitmesse margikummardajate klubisse – ma isegi olen ausalt tunnistanud, et minu alter ego on Taevasõel, täpsemalt Subaru WRX STI. Oli aeg kui garaaži tuli mahutada korraga kolm Subaru-märgiga sõidukit. Seega subarist to the max!
Subaristide kontsentratsioon Accelerista toimetuses on aastaid olnud kaugelt üle Kroonlinna nulli, kuid elu on teinud omad korrektuurid: Sinine läks elupäästjana mahakandmisele, Kotkasilmad on jäänud kiirusele jalgu, ja selleks, et rajal tulemust teha, on appi tulnud MR2-d. Mis ei tähenda, et subarist meis suretatud oleks. Oh ei, me ei lakka unistamast päevast, mil euroametnikud eripensile saadetakse ja “päris Subarud” jälle Euroopasse lubatakse.
Käkerdatud unistustele vastukaaluks otsustasin olla täisrebel ja sõita autoga, mis mitte üheski asendis välja ja silma ei paista, aga on see-eest praktiline; kuhu jaksab kütsi sisse kallata ja mille hooldamiseks ei pea pangas röövi korraldama. Toimetuse berlinks teenis meid mitu aastat mokakobinata ega teinud äärekivi peale vingus nägu. Tööauto mölke ja kökse ei pane ju tähele.
Kusjuures, imestan – berlinks on aasta(kümne)id olnud müüduim Citroëni mudel Eestis. Seda nii N1 kui ka M1 klassis. Kus on berlinksiklubi!? Kus toimuvad berlinkslaste ühised piknikud, võiduajamised!? Kus on segakoor, millega üldlaulupidusid oimetuks lüüa!? Eestlane: mere-, metsa-, laulu-, passati- ja berlinksirahvas! OK, kui mõtlema hakata, siis ega vist passati-sussisahistamise ringi meil ka pole…
Lõpeval suvel egotrippisin Andaluusias ning samal ajal vahetasime kaugjuhtimise teel välja toimetuse auto. Ei jaksa enam olla nähtamatu, tahaks värvi ja vigurit! Muusik ja “nii muuseas” autohull Antti Kammiste tuli appi ja aitas õige välja valida. Nii sai Accelerista oma esimese Alfa ja ühtlasi kutse alfistide sekka. Umbes neljandal korral roolis äestasin ilusakese ka korralikult ära, aga see on üks teine lugu, ja seda räägin ma üks teine kord.
Olgu teemaks subaristid, alfistid, Porsche-kummardajad või “põrnika”-sõbrad, kõikide klubiliikumiste juured ulatuvad kaugele eelmisse sajandisse. Ja ühtäkki on meil uus sajand ja Cupra, mis on otsustanud avantüürile minna ning hakanud looma oma tribe’i.
Uusi autobrände sünnib nagu seeni pärast vihma ning mitte ükski neist ei ole teatanud, et nende eesmärk on luua oma kogukond. Erinevalt Cuprast, mis rõhutab igal sammul, et disko pole oluline, punk on põhiline. Valid Cupra, saad suguharu liikmeks.
Minust läks see lähedalt, sest kui oleksin õigel ajal saanud kontakti Cupra edasimüüjaga, pidanuks Kammiste tegema proovisõitu hoopiski Formentoriga. Alfa jäi näppu Formentoreid läbi kammides ja edasine on ajalugu. Elu koosneb juhustest, eks. Ja paar kuud tagasi ei teadnud ma midagi Cupra-tribe’ist. Veendunud subaristile aga olnuks see magus komm suus rullimiseks: klubi, see tähendab midagi enamat kui sõiduauto!
Niisiis, olles Barcelonas sorkinud Cupra hingeelus, kõnetanud klubiliikmeid ning teinud kohalikele 2 küsimust “mis on Cupra?” ja “miks te veel pole ostnud?”, olen veendunud, et avantüür tasub end pikas vaates ära ning õnnestub.
Terramar: mälestused ja unistused üheskoos
Uuele mudelile nime valik on üks olulisemaid strateegilisi otsuseid, mis toetab müüki ja ka järelturu väärtust – on oluline, et brändil oleks mudelite nimetamisel mingi loogika, nimed oleksid rahvusvahelised, meeldejäävad ja kultuurikonteksti sobituvad.
Lastele nime panemisel on Cupra olnud päris edukas, kuigi kohati võib tekkida segadus, sest nii SEATi kui ka Cupra valikust leiab Leoni. Seda võib põhjendada ametlikul viisil: kuna SEAT Leon Cupra on olnud läbi aegade üks müüdumaid kähkusõitjaid tootja valikus ning Cupra DNA-s on sportlikkus, siis on loogiline, et Leon jätkab Cupra all.
Mitteametlikult on aga teada, et veel 2023 nägi VW grupi suur plaan ette SEATi väljasuretamist, sest on VW ja Škoda masstootjatena ning kolme sarnast brändi hoida tundub üleliigne. Kuid et SEAT on Hispaania, laiemalt kogu hispaaniakeelse üleilmse kogukonna uhkuseasi samuti nagu sakslaste jaoks VW, ja nende hääl on tugev, ei julgetud selle oksa kallale minna. Nüüd ongi SEAT teatanud mudelivaliku korrastamisest. Elu läheb edasi.
Räägime taas nimedest. Terramar on VW Tiguani toakaaslane. Samas toas on ka Škoda Karoq, kuid sellest on kohe alguses vara rääkida. Autonimede etümoloogia üheks alustalaks on liitsõnad: “Tiguan” ehk tiger+leguan (tiiger+harilik leeguan ehk kaslane+sisalik) ja “Terramar” terra+mar (maa ja meri). Tiguani puhul tekib hulgem küsimusi, miks ristata omavahel imetajat ja kahepaikset, karvast ja krobelist jne. Auto on ju… täiesti tavaline – Eestis ei ole Tiguanil ka meeletut menu, sest meile seostub nimi sõnaga “tigu”. Teo kombel roomamine ei ole kuigi seksikas.
Niisiis maa ja meri, Terramar. Auto, mis liigub justkui kõiksuse piiril, lõigates vett kaheks, toetudes samal ajal kindlalt maapinnale. Ärge seda kodus järele tehke, mere ääres veepiirile sõitmine on seadusega vastuolus.
Aga samamoodi võiks etümoloogilisi sarnasusi otsida Škoda Karoqi ja Terramari vahel, kuna mõlema nimega on seotud kindel geograafiline koht ja – Terramari puhul – ka väga selge ajalooline seos. Karoqi nimi viib meid Alaskale, Aleuutide saarestikku. Paika, kus elu on niiskelt külm, karm ja lihtne. Väidetavalt kannab Karoqi nime alates auto ilmumisest ka üks Aleuutide saareküla. Karoq omakorda on tuletis aleuudikeelsest “kaa-raq”-ist (auto+nool, Škoda märk). Põlisrahvas andis külale auto nime. Nojah.
Kui Škoda Karoqi puhul luban ma endal kahelda loo tõepärasuses (keelekeerutus välja arvata), sest 24 000-l Aleuutidele, Komandorisaartele ja Alaska poolsaarele pillatud põlisrahva elanikul vaevalt on autohuvi, siis Cupra Terramari nime valikukriteeriumitest saan suures plaanis aru.
Ei, Terramar ei ole küla, kust SEAT* omal ajal alguse sai – seda plära võis kuulda turundajatelt. Terramar oli ja jääb Kataloonia kõige kuulsamaks ringrajaks. Autódromo de Sitges-Terramar, kui seda poleks tabanud krahh. “Võiks” ja “oleks” jne, aga mullu täitunuks sel 100 aastat kuulsust.
Rada, mis ehitati valmis vähem kui aastaga, avati 1923. Tookord oli see üks väheseid ringradasid planeedil üldse, Euroopas järjekorras kolmas, kuid esimene tervikliku kontseptsiooniga tõeliselt uuenduslik ettevõtmine.
Ringraja majandamisega oli probleeme algusest peale ning 50ndatel jäi Terramar unustusse. Alles siis kui SEAT seal oma mudelite testimist alustas ja seleebritid sõidu ilu taasavastasid, sai see natuke uut hingamist.
2021. aastal avati rada rahvaspordiüritustele ning nüüd kuuldavasti tahetakse Terramari ringrada renoveerida. Asukoht Sitgese ranna ja Barca lähedal annavad lootust, et tulevikus saab rinkast vinge turismiatraktsioon.
Niisiis teeb Cupra Terramar kummarduse oma emafirma ajaloolisele pärandile, kuulsale ringrajale, Kataloonia loodusele ja helesinisele tulevikule, kus kuldsed liivarannad ühtivad Vahemere türkiissiniste lainetega. Maa ja meri võrdub… kõikjalsõitja.
Barcelona, suguharu häll
Barca, kui sa sellega lähemalt tuttavaks saad, võtab su südamest igaveseks osakese. Jah, muidugi, Gaudi. Ja Ivori. Las Ramblas. Camp Nou. Mastaapne tänavakunst. Kastanid. Juba nimetatud Sitgesi rand. Lõputult elu.
Tulevase Cupra suguharu liikme jaoks on üks must be koht südalinnas asuv suur Casa SEAT. Kolmel korrusel kaasaegset kunsti, hinnatud restoran ja muidugi SEATi ja Cupra mudelid.
Ainuüksi uuele brändile keskenduv Cupra Garage on Barcasse vististi tulemas, kuid SEATi majas ringi hulkudes ma sellest puudust ei tundnudki. Kui oleks tahtnud, oleks sõitnud Martorelli, kus Cupra Garage täies ilus kõrgub ning mida justkui tõe huvides võiks pidada tegelikuks iseseisva kähkubrändi hälliks, aga suguharu ise tahaks nimetada algallikana Barcat.
Cupra iseseisvat algust kuus aastat tagasi seostatakse Barcelonaga. Turundusosakonnal on selle kohta mõni lugu, mida vastavalt olukorrale jutustada, kasvõi see, et suur osa võtmetähtsusega töötajaid kas elavad siin või on siit pärit. Üks on kindel, et Kataloonia pealinna vaib sobib brändi olemusega suurepäraselt. Martorell kõlab pisut kodukootult.
Teatav peavoolust eksimine (SEAT kui emalaev, Cupra kui subkultuur); tänavakunstist tuttavad julged jooned; sõprus, mis tuleb välja teenida; tribe, millesse sisse saamiseks tuleb investeerida raha, aega ja oskusi – kõik see iseloomustab ka Barcat.
Katalooniat ja Andaluusiat võrreldes tabad end kõikumas erinevate maailmade piiril. Ametlikult Hispaania, ei ole Kataloonia väsinud vaidlemisest iseolemise õiguste üle. Andaluusia, millel Hispaania “osariikidest” oleks ehk kõige enam potentsiaali omapäi väga hästi hakkama saada, on sulandunud suurde patta, leebe, sõbralik ja kõvasti ajast maha jäänud. Kataloonia seevastu trügib, nügib, vaidleb, müksib, puksib, on rahulolematu. Ja Cupra kõige uuema mudeli puhul on seda pusklemist kenasti tabatud.
Samas pole ma kindel, et tahaksin tribe’i astuda Terramariga. Formentor on soo mainstream, Leon võiks mu meelest olemata olla, sest milleks lohistada endaga vanu asju kaasa… Born on äge ja Tavascan põnev. See viimane konkureerib minu silmis edukalt nii Audi kui ka Porsche elektriautodega.
Ungari, Läti ja hispaanlased
Tootmisprotsess lühidalt: Audi on senini tootnud osa mudeleid SEAT-i Martorelli tehases Hispaanias, kuid uus Terramar keerab protsessi tagurpidi ja kolib Györi, Audi Hungaria tootmisliinidele. Audi Q3 ning Q3 Sportback peavad tulevikus ruumi tegema tõenäoliselt veel paarile Cupra mudelile. Tänu sellele muutusele on autosid ka plaanitust pisut varem müügile oodata.
Läti on üks esimesi riike, kus Cupra on jõudnud klubilise tegevuseni: regulaarselt toimuvad sõidupäevad, igal aastal aina suuremaks paisuv ühine Cupra-festival – autoga liikmeid on klubis paarisaja ringis. Läti müüjad ei ole kitsid suguharust pajatama ning minusarnaste petroolilokikeste jaoks on võimalus kuuluda endasuguste hullukestega samasse gängi oluliseks kaalukeeleks ostuotsuse langetamisel.
Hispaanias üldisemalt Cupra-fänlust ei kohta, pigem on liikluspilt väljaspool Kataloonia linnu cupravaba. Küsisin Andaluusias tuttavatelt hispaanlastelt, mis nad Cuprast arvavad. Enamus küsis selle peale: “Misasi!?” Ehk siis Cupra maarahva (keda andaluuslased kahtlemata ju on) teadvusse jõudmine võtab päris kaua aega.
Madridis ja Barcelonas Cuprat teatakse, aga peetakse seda ülehinnastatuks. “See on ju SEAT, märk on teine,” tõdes tuttav insener. SEAT seevastu on uhkuse asi, “SEAT on igavene”, “SEAT on alati hea”, “kui keegi sõidab SEAT-iga, on ta usaldusväärne”.
Ükski prohvet pole kuulus omal maal, aga küllap Cupra “kohale jõuab”, seda enam, et koduturg ja koduklient on brändingus eriliselt väärtustatud. Hispaania poole vaadatakse kõikjal, kus hispaania keelt kõneletakse – ja rahvuslik sportautobränd on tegelikult ju lahe küll!
Sellest on juba aru saanud lõuna-ameeriklased (esimene Cupra Garage pandi püsti Mexico City-s) ja austraallased (ei, aussied ei ole vahepeal hakanud hispaania keeles rääkima, nad lihtsalt eelistavad asju omamoodi teha ja Cupra Garage sobib pilti kenasti). Uuel aastal astub Cupra esimest korda ametlikult ka USA pinnale. Nii et hispaanlastel ei jää midagi muud üle kui lüüa vastu rinda ja öelda, et meil on SEAT ja meil on ka Cupra.
Tulenevalt turgude eripärast pole Cupra end kordagi defineerinud ainult täiselektriliste sõiduautode tootjana: hübriidide valik on mildist pluginani, täiselektrilisi autosid saab ka, aga bensiinimootorid (ja võimalik, et siiski ka diislid kunagi ja kuskil) jäävad seniks, kuniks ei sunnita neid kõrvale viskama.
Suurte tähtedega SEAT
*SEAT tuleb kirjutada suurte tähtedega nii nagu BMW või BYD, sest tegu on akronüümiga: Sociedad Española de Automóviles de Turismo (Hispaania eraautode korporatsioon).
SEAT asutati 1950. aastal Instituto Nacional de Industria ja Fiati abiga. Esimesed SEAT-i autod olid Fiatid ja alles 1963. aastal tõi SEAT turule oma esimese mudeli SEAT 800. Hispaanias on isegi SEAT 800 monument, sest mudelit peetakse mängumuutjaks. 1963ndast aastast saame rääkida tõelisest hispaania autotööstusest.
Partnerlus Fiatiga lõppes 1982. aastal, mille tulemusel muudeti SEATi logo ja samal aastal toodi turule SEAT Ronda, esimene auto, mis valmis Fiati abita. 1983 sõlmis Volkswagen partnerlussuhte SEATiga.
SEAT Cupra ja sealt edasi iseseisvunud Cupra eelkäijaks on SEAT Sport. Cupra, lühend sõnadest cup racing tuli esimest korda kasutusele 1996. aastal SEAT Ibiza GTI 2.0 16V Cupra Sport tänavalegaalse kähkusõitja kontekstis. Ibiza Mk2 võidusõiduversioonist oli asi muidugi sama kaugel kui Kuu Maast. Keda huvitab, otsib internetist pilte ja saab aru, miks ma muigan.
Kokkuvõtteks
Terramar on äge mudel, millega Cupra lugu edasi arendada. Isiklikult tahan aga proovile panna Tavascani, et saada kinnitust selle julgusest rinda pista preemiumklassi täiselektriliste mudelitega.
Cupra koostekvaliteet, paindlikkus, uuega kaasaminek, selge käekiri disainis ning tähtsaima komponendina loo jutustamise oskus (ka turundusplärata) lubavad sel tulevikus troonilt tõugata mõne senise wannabe-sportauto. Tribe on kõva äriidee, pakkudes mõistliku raha eest tiba erinevamat kuuluvustunnet ning kataloonlased saavad selle idumõtte levitamisega hakkama. Sest nad on rahulolematud rebelid, räägitagu meile mida tahes. Koer koera tunneb. SEAT võib küll Hispaania auto olla, aga Cupra on tegelikult Kataloonia.
Kui Subaru oma Euroopa-haru ruttu korda ei tee ja WRX-i uuesti müüki ei too, siis üsna tõenäoliselt on minu järgmine sõiduvahend Cupra. Jonni pärast! Sellepärast ka, et see on mõistlik otsus: Cupra on igas asendis ja igas vanuses (ka minu vanuses!) kuradima hästi sõidetav. Ja kui sellest veel ei piisa, siis ma olen Kataloonia poolt ja ebamõistliku tasapaksuks tahumise vastu.
“Teine pole teema” võiks olla Terramari promovideo eestikeelne toortõlge. Või ka “Mitte sekunditki Cuprata”. Allikas: Cupra Youtube
Pildid: Ylle Rajasaar, Kerli Maro, Justas Lengvinas, Cupra pressiruum
