Indrek Jakobson istus hübriidajamiga Ford Mondeo rooli ning veetis selle roolis neli sulnist päeva. Soliidse välimusega ja avara sõitjateruumiga ökonoomne keskklassi auto võiks hästi sobida mistahes ettevõtte esindussõidukiks, kui vaid seda hinda ees ei oleks…
Keskklassi ehk D-segmendi sõiduautodel ei lähe praegu kuigi hästi, kuna üha enam inimesi on linnamaasturi või krossoveri usku pööranud. Põhjused on meile hästi teada.
Mondeo nime all on Ford müünud autosid peagi 20 aastat, 1993. aastast saadik. Nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast [wiki]mundus[/wiki], mis tähendab maailma ning sümboliseerib maailma-autot, mida müüakse sama nime all lisaks Euroopale ka Aasias, Austraalias ja Põhja-Ameerikas.
Hetkel toodetav Ford Mondeo neljas põlvkond on vooluliinil juba 2014. aastast, ja sai hiljuti ka hübriidversiooni. Kaksikajamitele üleminek on osa Fordi üleüldisest elektrifitseerimise kavast.
Laip pagasiruumis!? Ei, aku!
Hübriid-Mondeo näeb välja nagu tavaline Mondeo, vaid ustel olev kiri „Hybrid“ kinnitab, et siin on tegu enama kui labase sisepõlemismootoriga.
Suurim erinevus peitub pakiruumis, mis näeb tänu seal paiknevale kõrgepingeakule välja nagu oleks mafiooso sinna laiba peitnud. Või isegi kaks, sest ruumi seal tõesti napib.
Katte all on ruumi vaid 403 liitrit, ja kütusepaagi mahtu on vähendatud tavalise universaal-Mondeoga võrreldes 60 liitrilt 49 liitrini. Pereautode seas nii populaarsust ei võida.
Noobel ja avar sõitjateruum
Mondeo sõitjateruum on D-autoklassile kohaselt kvaliteetselt koostatud. Ees ja taga on rikkalikult ruumi (kuigi kõrvalistuja jalaruum on häirivalt veidra kujuga), keskkonsoolis aga hakkab silma suure SONY kirjaga infolust ja palju-palju väikesi ümmargusi nuppe.
Teistsugune võrreldes tava-Mondeoga on käigukang – kui viimane kasutab sõidurežiimide valimiseks Focuselt tuntud mugavat pöördlülitit, on hübriidil jäädud klassikalise lahenduse juurde.
Juhi ees olevate „kellade“ osas valikut ei pakuta: suur spidomeeter keskel ning kahel pool kribus kirjas teavet, mille jälgimine nõuab eraldi pingutust (või korralikke prille).
Juhi ette kuvatakse diagrammid, mis näitavad mootori, aku ning erinevate süsteemide seisundit, kuid Toyota ja Volkswageni hübriidide graafika on selgem ja lihtsamini jälgitav. Küpsemas eas autoostjaid – kes Mondeo poole muidu ju hea meelega vaatavad – sellise graafikaga ei võlu. Aga taas, prillid appi, ja sõidame!
Mõnus sõidukogemus
Hübriid-Mondeo sõidab tõeliselt pehmelt ja sujuvalt. Linnas on sõiduki käsitlemine lihtne ja mugav ja maanteel on sõiduk hea juhitavusega ning kontrollitav: olenemata olukorrast säilib peamine, mugavus.
Kõik tundub loomulik, etteaimatav ja rahustav. Ford Mondeo teeb sõites täpselt seda, mida ühelt suurelt autolt oodatakse.
Juhttarkvara toimib just nagu peab, regeneratiivne pidurdamine toimub pehmelt ja üleminek elektrilt bensiinile toimub pea märkamatult.
Vedrustus töötab vaikselt tänu suurepärasele häälestusele, ületades lamavaid politseinikke märkamatumalt kui mõnigi suur linnadžiip seda teeks. Ka kurve läbib auto Fordi traditsioonidele ning klassile kohaselt sujuvalt, ent kindlalt.
Pisut järsemalt gaasi andes häälitseb Mondeo korraks nagu sunnitaks teda tegema midagi ebaloomulikku, mis sellele üldse ei sobi.
Nii on, kiirenduse numbrid jäävad samasse klassi tava-Mondeoga. Kõik räägib sellest, et Ford on hübriidi luues teinud panuse kütusesäästule, jättes juhi sõidurõõmu kuhugi vähetähtsate asjade rubriiki.
Vaatame kapoti alla
2-liitrine Atkinsoni tsüklit kasutav bensiinimootor töötab hübriidsüsteemiga kokku nagu valatud. Käiguvahetust juht tähele ei pane, sest CVT-kasti kuus käiku on virtuaalsed ning nende olemasolu ei rõhutata.
Süsteemi kombineeritud võimsus on 138kW, millest 103 kW / 29 kW (jah, lihtne liitmistehe ei toimi!) saadakse vastavalt bensiinist ja elektrist, aga arvestades Mondeo 2260kg täismassi, pole seda tänapäevaste standardite järgi palju.
1,4 kWh/5Ah aku asub pagasiruumis, veavad üksnes esirattad. Aku laeb end pidurdades või ühtlasel liikumisel, pistikust laadimise võimalust (veel) pole. Tulevikus lubab Ford ka pistikuhübriide.
Tootja kirjutab keskmiseks kütusekuluks (WLTP) täpselt 6 liitrit saja km kohta ning proovisõit kinnitaski numbri paikapidavust.
Kõigi tehniliste andmetega on võimalik tutvuda siin, silmas tuleb pidada, et kütusekulu ja CO₂ heitmed on seal kajastatud NEDC metoodika põhjal, mil pole päriseluga kõige vähematki pistmist.
Kokkuvõtteks
Hübriidide tulek on paratamatus, mille vastu pole mõtet võidelda. Muutunud (auto-)maailmaga peab leppima ja Ford Mondeo Hybrid ei ole selles suhtes erand. Aeg, kus vaid Toyota Prius sai hübriidide turul üksi laiutada, on jäädavalt möödas.
Mondeo suurim konkurent Euroopas, VW Passat, pole oma Baltimaade hindu siiani avalikustanud – sedavõrd marginaalseks loeb Volkswagen D-segmendi hübriidide turuosa siinmail.
Arvestades, et Saksamaal algavad Passat GTE hinnad 45 000 eurost kõrgemalt, on see otsus igati mõistetav, hübriid-Mondeo hinnad stardivad rohkem kui 7000 euro võrra madalamalt.
Meie proovisõiduauto maksis ka pärast kõiki soodustusi ikkagi üle 34 000 euro. Ford Mondeo hindadega saab täpsemalt tutvuda siin.
Ford tegi oma menuki hübridiseerimisega küll suure sammu tehnoloogiliselt edasi, kuid kahjuks kannatas selle all konkurentsivõime.
Nii pakub näiteks Škoda Superb oluliselt rohkem ruumi tunduvalt madalama hinnaga. Hübriididest aga Toyota Corolla Hybrid (mis on väike-keskklassi ehk B segmendi auto) mahutab rohkem, ent maksab vähem.
Võib-olla uus Mondeo mudelipõlvkond toob kaasa muutuse, ent senikaua hübriidil suurt populaarsust loota ei ole.
Kui aga helesinine ovaal autoninas on kohustuslik, siis bensiini- või diiselmootor Mondeo kapoti all rõõmustab omanikku hoopis rohkem nii gaasi vajutades kui ka pakiruumi luugi avamisel.
Meeldis:
Sõidu sujuvus
Avar sõitjateruum
Ei meeldi: Ford Mondeo Hybrid – CO² trahvi kartuses sündinud auto, mis peaks rõõmustama neid, kes on valmis soliidse ökonoomsuse eest pisut enam maksma
Napp pagasiruum
Juhi infoekraan
Hind
Ford Mondeo Hybrid
