Mida teha, kui nostalgia lihtsate, ausate ja utilitaarsete maasturite järele ei kao ning kaasaegsed elektri- ja hübriidautod ei tekita enam soovi rooli taha istuda?
Vastus on lihtne: koguda umbes 90 tuhat eurot ja osta auto, millega sõidaksid rõõmuga ka lähimasse porimülkasse. See auto on Ineos Grenadier. Ja see on samaaegselt üks kõige jaburamaid ja kõige ägedamaid oste sinu elus. Seletan kohe, miks.
Alustame ajaloost. Briti keemiatööstuse gigandi Ineos omanik, miljardär Jim Ratcliffe, ei leppinud 2019. aastal sellega, et Defenderist sai hipsterite stiilne mänguasi, ning otsustas ehitada oma versiooni – “nagu vanasti.”
Redelraamile pandi BMW kolmeliitrine ridakuus turbodiisel, lisati aus nelikvedu ja aeglusti – ning maailm sai Grenadieri. Juba konfiguraatoris on selge: see pole turundus, vaid tõeline tööriist maastikusõiduks. Värvid, veljed, vintsid, kaitsevarustus, valgustus – kõike saab enda järgi sättida.
Meie testiauto oli Fieldmaster-versioonis: panoraamkatus, välised kinnitused lisavarustusele ja muud ekspeditsioonihõngulised detailid. Sees tervitavad sind suurepärased Recaro istmed – uskumatult mugavad, sellised, kus võib veeta terve päeva.
Aga rool on pigem nagu traktorilt laenatud – maanteel tuleb pidevalt “kurssi parandada” ja autot kinni hoida. Kui su seni suurim maasturikogemus on RAV4, siis Grenadier on hoopis teine maailm – nii heas kui halvas mõttes.
Sõitjateruum väärib eraldi peatükki. Kujundus näib olevat tehtud Excelis: ei ühtegi ümarat vormi, kõik on kandiline ja robustne. Nupud, lülitid, kangid. Ekraane on vaid üks – ja see juhib nii multimeediat kui näidikuid. Minimaalselt läiget, maksimaalselt funktsionaalsust.
Aga kuidas ta sõidab? Maanteel – mitte kuigi hästi. Aga niipea, kui keerata metsa poole, loksub kõik paika. Vedrustus neelab augud, porilombid ei hirmuta ja tunned end pigem Mongoolia maadeavastaja kui Tallinna elanikuna õhtusel tuulutussõidul. Kriimud ja pori sobivad talle – nagu öeldakse, armid kaunistavad. BMW mootor koos käigukastiga tekitab tanki tunde: vali, massiivne, aeglane, aga meeletu veojõuga.
Ja nüüd kõige olulisem – hind. Alates 80 000 eurost. Odavam kui Defender, G-klass ja teised preemiumikoonid. Meie testauto maksis koos lisadega 110 000, kuid isegi see tundub õiglane, eriti kui arvestada, et Info Auto katab ligi 10 000 eurot registreerimistasu.
Et Grenadieri filosoofiat seletada, toon näite. Eestis on käsitööõlu praegu tipus. Minu avastus – Karjase laager. Purgike maksab 7 eurot, ja esmapilgul tundub see hullumeelne hind tavalise laagri eest. Aga kui maitsta, siis mõistad – see on puhas, õige maitse ilma liigsete lisanditeta. Ja tahaks kohe veel.
Defender, Wrangler, Land Cruiser, G-klass – need on nagu IPA. Maitsekad, aga lisanditega, igaüks oma moetrikiga. Kui aga tahad puhast maitset “nagu vanasti,” siis see on Grenadier.
Jah, ta sai minult vaid 51 punkti – vähem kui Wrangler (52), Defender (59) või G580 (76). Aga emotsioonide poolest on see üks parimaid autosid, mida olen testinud. Aus, utilitaarne, eriline ja – mis üllatav – oma konkurentide seas üks “kättesaadavamaid.”
Fotod: Vladimir Niinimäki