Lapsena meeldis mulle vaadata 90ndate ja 2000ndate Ameerika komöödiaid. “Eurotrip”, “Kuum pirukas”, “17 Again” ja teised sarnased filmid muutsid õhtuid sageli ilmekaks oma lihtsa süžee ja huumoriga, mis kõikus hea maitse piirist mõlemale poole.
Sellistes filmides sattus peategelane sageli olukorda, kus teel kauni tüdruku südamesse astus talle vastu mõni rumal, kuid kõigi tüdrukute seas uskumatult populaarne jalgpallur. See mees kandis lõhkiseid teksaseid, tavaliselt olid tal värvitud juuksed ja ta käitus üldiselt nii, nagu oleks tal aju asemel testosteroon. Loomulikult sõitis selline tegelane erkpunase Jeep Wrangleriga.
Kuid on juhtunud ka vastupidist. Ehk mäletate stseeni filmi “Interstate 60” lõpus, kus mustas Jeep Wrangleris tüübid kallasid peategelase BMW kabrioleti valge värviga üle, hüüdes “Beamer sucks, Jeep the best!”
Üldiselt seostus minu jaoks Jeepi kuvand tugevalt selliste juhtide ja mässulise elustiiliga. See oli nooruse sümbol, toretsev maastikusõiduk, mis nägi rannas suurepärane välja, kui selle omanik surfilauaga sõitis. Kuid “Interstate 60” ilmumisest on möödunud rohkem kui 20 aastat ja nüüd ei vaata teismelised tõenäoliselt “Kuuma pirukat”, kuna see pole piisavalt “kaasav” ja huumor on selline, et filmi tsiteerides sõidaks tühistamiskultuur sinust silmagi pilgutamata raske buldooseriga üle.
“Sex Educationi” põlvkond vajab uut Jeep Wranglerit, mis vastaks kõikidele kaasaegsetele nõuetele, kaotamata oma karismat. Jah, võiks öelda, et meil on juba keskkonnasõbralikud Renegade ja Compass ning nüüd on meil tulemas uus Grand Cherokee, mille süsinikujalajälg on postmargi suurune – seega ärge puudutage Wranglerit! Aga Wrangler on Jeepi jaoks sama, mis Fiati jaoks 500, Volkswageni jaoks Golf, Mini jaoks Cooper. See on kaubamärgi lipulaev, mis on tihedalt seotud selle ajalooga ja on osa selle geneetilisest koodist. Mudel, ilma milleta võib ülejäänud mudelivaliku olemasolu fännide jaoks mõttetu olla. Mudel, milles võlub armastus detailide vastu.
Oma uusima põlvkonna G-klassis on Mercedes täielikult ümber kujundanud auto, mida on tootnud üle 40 aasta. Land Rover tegi sama Discoveryga. Need tootjad on vanemaid mudeleid algusest peale ümber ehitanud, püüdmata vanale kerele uut tehnoloogiat lisada. Jeep on jäänud vanaks. Kuid samal ajal on see täis nutikaid asju.
Ja nüüd meenutab ta sama värvitud juustega jalgpallimängijat, kuid seekord astus ta mainekasse ülikooli ja õpib ainult neljadele-viitele. Nüüd on Jeep Wrangler pistikhübriid, sellel on kohanduv püsikiiruse hoidja, soojendusega rool ja istmed, automaatsed LED-esituled, Apple Car Play… ja see mängib endiselt väga hästi jalgpalli – ehk liigub üle konarliku maastiku. Pealegi teeb see seda nii imeliselt, et tahes-tahtmata mõtlen – kuidas saaks ilma selleta elada?
Ma ei salga, et Wrangler meeldib mulle juba pikka aega. Reisimiseks autot otsides olen korduvalt Wrangleri juurde tagasi pöördunud. Kuid iga kord tundus ta mulle liiga kompromissitu autona. Otsustage ise – see on ausalt öeldes ebamugav auto, millega te kaugele ei jõua.
Selle kliirensi tõttu on nutvat last raske kinnitada ning pakiruumi avamiseks ja Ikea laua sisse asetamiseks tuleb kätega teha kaks toimingut. Ja pagasiruumi maht on väike, sest suurema osa sellest hõivavad turvakaar ja bassikõlar. Kaugele ka ei jõua, sest istmed on vaevu mugavamad kui eelmisel nädalal proovitud Dacia Sanderol ja maanteel on kütusekulu mugavast kaugel. Juhiistmel on vähe ruumi, mugavaks sõitmiseks tuleb vasak käsi amputeerida.
Kuid kõik need ebamugavused on tingitud valest lähenemisest Wranglerile. Neile, kes saavad autole kulutada 80+ tuhat eurot, on valik suur – BMW X5, Audi Q7, Mercedes GLE, Volvo XC90, Range Rover Velar või Sport. Olen kindel, et kõik nad on mugavamad ja varustuse poolest rikkalikumad. Välja arvatud üks “aga”.
Wrangleri konkurent pole BMW X5, vaid Suzuki Jimny. Võimalik, et Land Rover Defender, kuid ma ei pea seda veel välja selgitama. Tal pole enam konkurente. Selgitan, miks – ühelgi ülaltoodud autol ei saa te oma liikumismarsruuti vabalt valida. Ma ei räägi Waze’is tee valimisest, ei, ma räägin otseteest üle põllu või läbi kuristiku. Või oleks parim lahendus hoopis üle jõe sõitmine?
Jah, uuel Range Roveril võib olla suurepärane maastikuvõimekus, kuid uskuge mind, kui te poeskäigul kogemata liivaaugust läbi sõidate, tunnete muret hinnalise värvi või velgede pärast. Wrangleri puhul näeb iga mõlk välja kui lahinguarm, millest rõõmuga sõpradele räägite. Ja sel hetkel mõistad, et istmed on piisavalt mugavad, et läbi metsa sõita ja vasaku käe all on vähe ruumi seetõttu, et juhil oleks mugav akent avada. Vaid nii saad ju kabiinist välja kummardada ja maastikul sõites rataste käitumist jälgida.
Viimasel õhtul enne Wrangleri üleandmist otsustasin, et mul napib öösel pildistamise kogemust, ja sõitsin sellega Tallinnast minema ning leidsin mööda põldu kulgeva šiki linnaäärse tee. Ma ei leidnud “sissepääsu” (tõele au andes – ma ei pidanudki seda otsima) ja otsustasin lihtsalt otse läbi sõita, et neid kaadreid saada. Ja see oli seda väärt.
Wrangler muudab kogu maailma liivakastiks, kuhu sa lapsena oma losse ehitasid. See annab tunde, et ületab kõik võimatu iga kord, kui sisse istud. Jah, see võib pingviinide päästmiseks elektriliseks muutuda ja Greta Thunberg on sellega väga rahul, kuid soovi korral võib see pakkuda ka tõelise mehaanilise, analoogauto elamuse.
Maasturitel nagu Land Cruiser või G-klass on endiselt maine, et neid juhib keegi, kellega sa ei taha ühes liftis sõita. Wrangleri puhul see nii ei ole. Seal istub heatujuline juht, kes on valmis iga hetk teelt maha keerama. Ta on hea igas keskkonnas – ööklubi parklas ja keset metsa mudas. Minu jaoks jääb Jeep Wrangler soovinimekirja ja hõivab erilise koha mu südames ning kui kaalute suure linnamaasturi ostmist, siis lisage oma nimekirja ka vähemalt üks pärismaastur.
Lõpetuseks paar numbrit. Wrangler 4xe hind algab 78 000 eurost ja seda saab tellida United Motorsist. Kui Sul pole plaanis iga päev Eestimaa metsi ja soid vallutada, siis Sahara versioonist Sulle ilmselgelt piisab. Kui aga soovid sellele niigi vürtsikale roale pipart lisada, siis vaata Rubiconi versiooni. 20 tuhande euro eest saab juurde tõsisemad rehvid, tõstetud vedrustuse, aga ka elektrooniliselt lahti ühendatava eesmise stabilisaatorvarda, mis võimaldab maastikul paremat pidamist. Minu lemmik on erkroheline Jeep Wrangler, mis kindlasti hõivab ühe koha mu unistuste garaažis.
Fotod: Vladimir Niinimäki
