Uuenenud Jeep Grand Cherokee: mis mõttes ei tohi uhket ülikonda mudaseks teha?!

Pisut moodsam välimus, täienenud juhiabide rivi ning väiksem kütusekulu
Luksusliku Summiti ja sportliku SRT kõrval nüüdsest ka Trailhawk-maastikuhai
Odavaima Grand Cherokee Limited’i hind alates 48 900 eurost

Neljanda põlvkonna Jeep Grand Cherokee, mille tootmist alustati 2011. aastal, on läbinud teistkordse uuenduskuuri ning saanud veidi “isasema” välimuse ja moodsama varustuse.

Täienenud on värvipalett ning luksusliku Summiti ja sportliku SRT kõrval on valikusse lisandunud maastikuhaukajast Trailhawk-versioon.

Trailhawki eristab Summitist lisaks korvistmetele ja spetsdetailidele võimalus tõsta kliirensit 22 sentimeetrilt 27 asemel 28 cm-ni.

Pisut on tõusnud ka Grand Cherokee hinnad, aga see on pigem seotud elatustaseme üldise kasvuga Eestis, mitte faceliftiga. Nõnda võib keskmiselt 1000-eurost hinnalisa võtta pigem tunnustusena meie arengutasemele.

[toggle title=”PROOVISÕIDUAUTO TEHNILISED ANDMED” load=”hide”]Käigukast 8AUT
Mootorivalem 3,0L V6 CRD
Töömaht 2987 cm3
Võimsus kw/hj/pm 184/250/4000 kw/hj/pm
Pöördemoment 570/2000 Nm/rpm
CO2 emissioon (keskmine) 184 g/km

Tippkiirus 202 km/h
Kiirendus 0..100 km/h 8,2 s

Kütusekulu maanteel 6,4 l/100 km
Kütusekulu linnas 8,0 l/100 km
Kütusekulu (keskmine) 7,0 l/100 km

Teljevahe 2915 mm
Pikkus 4875 mm
Laius 1943 mm
Kliirens 190-270 mm
Pealesõidunurk 34 °
Mahasõidunurk 27 °
Kõrgus 1792 mm

Tühimass, ca 2403-2515 kg
Täismass 2949 kg
Katusekoorem 68 kg
Max haagise mass piduritega 2943 kg
Istekohti 5

Kütusepaagi maht 93,5 l
Rehvid 265/50 R20

STANDARDVARUSTUS

ABS pidurid
Automaatselt tumenev tahavaatepeegel
BAS – piduriassistent, vihmaga pidurdamise erireziim
Start&Stop süsteem
Pime- ja ristinurgast läheneja hoiatussüsteem
Aktiivne sõidurea hoidmise automaatsüsteem
Paralleelselt- ning risti parkimise automaatsüsteem
Aktiivne otsasõidu vältimise hoiatussüsteem
ERM – elektrooniline rullumisvastane süsteem

Päevatulede automaatne lülitus
Esimesed udutuled
Automaatne esitulede kõrguse regulaator
ESP elektrooniline stabiilsuskontroll
Elektrooniline haagise stabiilsuskontroll

Külgmised turvakardinad reisijateruumi ulatuses
Külgmised turvapadjad
Aktiivpeatoed esiistmetel
Kaugjuhtimisega kesklukustus

Rehvirõhu andurid ning rehvirõhu kuvamine armatuuril
Deluxe signalisatsioon Tagumised udutuled

Aktiivne müravähendussüsteem
Smart Touch 8,4″
Navigatsiooniseade
USB liides
Mälukaardi sisend 2 x USB liides laadimiseks

12V pistik ees ja taga
Viivitusega kustuv salongivalgustus

Biksenoon esilaternad
Leed päevasõidutuled Leed tagatuled

U-Connect käed vabad
Soojendusega rooliratas
Võtmeta käivitussüsteem Keyless Enter-N-Go

Quadra-Lift õhkvedrustus
Quadra-Drive II
Mäestardi assistentsüsteem
Mäest laskumise abisüsteem
Selec-Terrain 4WD seadistussüsteem

LISAVARUSTUS

Auto maksumus standardvarustuses 52 917.00
PTW Värv: Luxury Brown 492.00
*HL Polster: Natura Plus Nahkinterjöör 0.00
-U5 Polster: Pruun sisupolster 0.00
U5E Polster: Jeep Pruun Natura Plus nahksisu 0.00
AWT Parendatud juhitavuse pakett, 20″ rattad 0.00

HIND KOKKU 64 090.80

Garantii: 2 aastat ilma läbisõidu piiranguta.
Tasuta 24h abi, mis kehtib nii Eestis kui kõikjal Euroopas.[/toggle]

[dropcap]25 AASTAT [/dropcap]Jeep Grand Cherokee ajalugu on mitmesegane. Nimelt tähistab Fiat-Chrysler tänavu ametlikult Grand Cherokee 25. sünnipäeva.

Kui tahta natuke tähti närida, siis ulatuvad “klassikalise” Grandi juured aastasse 1983, mil AMC disainerid tulid mõttele ehitada järeltulija klass väiksemale Cherokeele. Projekt sai nimeks XJC ning realiseerus aastal 1989 ideeautona Jeep Concept 1.

Siis müüs AMC Jeep kaubamärgi Chryslerile ning Grand Cherokee oli esimene Jeep, mis Chrysleri märgi ninale sai.

Esialgu ei juhtunud suurt midagi, sest Chrysleri mahtuniversaali tootmise tõttu venis Grandi tootmine aastasse 1992. Sama aasta jaanuaris debüteeris Grand Cherokee Detroidi autonäitusel ning aasta lõpuks suudeti tootmisliin käima tõmmata.

Nõnda saame aastal 2017 tinglikult tähistada Grand Cherokee veerandsajandat sünnipäeva ning kutsuda peole auto neljanda generatsiooni teise facelifti, mis ühtlasi on selle sõiduloo peategelane.

Grandi “neljas” on liinilt alla sõitnud juba 2011. aastast alates, sõiduki loogilist elukaart vaadates võiks hiljemalt 2019 ära tulla Grand Viies, aga kas ja mitu, eks seda näitab aeg.

[dropcap]MINU LUGU [/dropcap]Sõitsin Jeep Grand Cherokee neljanda põlvkonnaga aastal 2014, mil autole tehti esimene uuenduskuur. Vaimustusin sõiduki mugavusest ja suurusest ning sellestki, et saime Saaremaal päriselus põdrapõike ära proovida, ja jäime ellu.

GC tekitas tunde, et seda autot on mulle kohe vaja. Ma ei liialda, kui ütlen, et Grand muutis mind eleegiliseks ning pani välja otsima oma luulevihikuid.

Kõik läks siiski teisiti. Enne, kui suutsin kodakondsed ära veenda GC vajalikkuses, sattus mulle kätte WRX STI. Maailm pöördus pea pealt tagajalgadele, poeesia muutus pimedaks kireks. Edasist te teate.

Nagu selgub, ei olnud ma ainus lüüriline Lydia. Müügiesinduste tagasiside põhjal mõjub Grand Cherokee joovastavalt paljudele naistele.

Eestiski ostetakse see sõiduk kas oma naisele (Mersu on liiga kallis, aga ta tahab ju aknast välja vaadata) või ettevõtte esindusautoks (milleks maksta rohkem, kui palju rohkem saab vähema rahaga?).

[dropcap]KADUNUD FOOKUS [/dropcap]Eelnevat lugedes jõuame asja tuumani: enamus teedel liikuvatest Grand Cherokeedest ei satu kunagi asfaldilt kõrvale, ei ole osa seiklusest, ei tea, mida tähendab offroad. Ometi just Eikunagi- ja Eikusagimaa inimestele see auto ehitatud sai! Milline raiskamine!

Autotootja pealisülesanne on oma kliente rahuldada eest ja tagant. See on põhjus, miks ülimalt maastikusuutlik, targalt nelikveoline ja võimas Grand Cherokee on saanud peale vähemalt sada kilogrammi “mugavust” ja teist samapalju “enneolematut luksust”.

Põhimõtteliselt on FCA dilemma samasugune nagu Eesti laulu korraldajatel: ehkki nime poolest on tegu “vana raua” ja “kõva traktoriga”, valime me siin ikkagi autot, mis meeldiks… naistele ja … nõudlikele ärimeestele, kes ei taha üle maksta. Milline poleks ka tulemus, seal lõpus on keegi alati väga rahulolematu. Alati. Kas või internet katki!

Tühja kah, kui tootja silmad ruutu blurrib, ostjana saan ma ju teha valiku oma vajadustest lähtuvalt. Ja minu valik on maastik! Kui Grand Cherokee, siis olgu paksu ja vedelat! Kui Grand Cherokee, siis olgu ehedat maaelu, lihaveiseid ja kolm kombaini!

Linna tulles võib muidugi Kihnu troi asemel tuxedot kanda, saame hakkama. Aga nii üldiselt – kui marssalikepike on paunas (funktsiooninupu all), siis kasutagem seda!

Kaido on roolis

Kaido ja Erik

Tagaistmel on parem

Teel tippu

[dropcap]KAMBAKAS [/dropcap]Kutsusin seekord proovisõidule appi tõsimeelse Jeep’i-fänni Eriku ning oskaja sõitja, liiklusekspert Kaido Kesperi Juhiluba autokoolist. Tahtsin näha, mida suudavad suurest luksusmaasturist “välja pigistada” mees, kelle jaoks ainus “õige Jeep” on vana Wrangler ning mees, kes tavaelus teiste sõiduoskuste kallal näägutab.

Seda, et tüübid kohe mööda seina üles ronima otsustavad minna, ei osanud ma unes ka näha. Aga nii see läks: esimesel võimalusel maanteelt maha ja puu otsa! Või noh, kraavi ja mäkke ja metsa. Äge!

[dropcap]MAANTEESÕIT [/dropcap]Enne mehist seiklust käisime Grand Cherokeega ontlikult mööda teed nii Vabariigi aastapäeva puhul Pika Hermanni torni lippu heiskamas kui Jänedal Presidendimatkal. Ükspäinis lust ja rõõm, see auto ju sõidab peaaegu ise!

… ja paneb tuima, sest suurest autost vaadatuna tundub kogu ülejäänud maailm kauge ja asjasse mittepuutuvana. Isegi roolimine on laisk. Kõik on suur, laisk, raske. See pole teil siin mingi sportmaastur või kupeekross, see on Jeep.

Paned aga abilised – kohanduva kiirushoidiku, rajalt kaldumise süsteemi ja roolisoojenduse sisse ning kruiisid. Keskmine kütusekulu maanteel 3-liitrise V6 diisliga 7,6 l/100 km kohta (Erik), 9,2l/100 km kohta (Ylle), linnas 10,4 l/100 km (vaheldumisi).

Olgu öeldud, et nelja päeva ja umbes 600 km jooksul meil Grand Cherokee 90-liitrist kütusepaaki tühjaks sõita ei õnnestunud, nooleke jäi kuskile poole peale kõikuma. Maastikul pole aega kütusenäidikut jälgida, seal tuleb keskenduda edasi- või tagasiliikumisele.

EV90

Presidendimatk

Grand Cherokee

[dropcap]MAANTEELT MAHA [/dropcap]Esimese asjana käib Kaido ringi ümber auto ja veendub selle tehnilises korrasolekus: kui mitu autoomanikku seda päriselus teeb? Kõik näib korras, pisut nuriseb sõiduõpetaja testauto rehvide kallal: korralik naastrehv on küll all ja mustrit veel piisavalt järel, aga naelad on maha lastud.

Enne veel, kui seltskond GC-ga maastikule jõuab, toimub intsident kitsal külavaheteel: keset teed või pigem vastassuunas roomab sinka-vonka täislastis pereautoga vastu ettevaatlik külamees, kelle ainus eesmärk on teekoobastes lahtipõrutamisest päästa ämma-proua puusa- ja hambaproteesid.

Kaidol ei jää muud üle, kui Grand Cherokee otsustavalt kraavi keerata ning oma teekonda põlluveerel jätkata. Lähedalt läheb, sest hämmeldusest ja tõenäoliselt tädide kiljatustest segadusse sattunud külamees teeb äkilise liigutuse sama kraavi suunas…

Grand Cherokeel näikse olevat suhteliselt suva, kas sõita teel või tee all: Quadra Drive II nelikveo automaatika töötab tõrgeteta ning arvutab kiirelt välja kõige mõistlikuma vedrustuse kõrguse, jäikuse ja veoskeemi suhtarvu.

Siloaugu servale jõudes saab lisaks elektroonilisele nelikveole ette võetud labadega juhitava nõlvapidurduse (see on uus vidin GC peal!) sooritusvõime.

See on nüüd koht, kus kogu innukas proovisõidukollektiiv soovitab: laske omale asi selgeks teha enne, kui maastikku hammustama hakkate, sest muidu raiskate aega mõttetule leiutamisele!

Jah, Jeebiga (mudelist olenemata) saab igal juhul vanamoodsalt, mõistust appi võttes sõita. Üksnes mägipidurit kasutades suudab Grand Cherokee end kenasti järsul tõusul küüntega kinni hoida, aga edasi ronimiseks tuleb siiski autot veidi tagasi lasta ja hoogu võtta. Juhiabisid kasutades saab ka lihtsamalt!

Kui masin tõusul seisab, siis tuleb kõikidele instinktidele vastu hakates anda julgelt gaasi ja kaks sekundit oodata kuniks tarkvara jõuõlga arvutab.

Edasi toimetab Grand Cherokee ise, liikudes peatumatult tippu vallutama. Kallakult laskumise ja tõusmise kiirust saab vajadusel kilomeetri intervalliga reguleerida labadega Julmalt lahe, kui julgust jagub! Elagu innovatsioon!

[dropcap]MAASTIKUSÕIT [/dropcap]Kaido tõdeb, et Grand Cherokeega võib minna Kohtadesse. Sellistesse, kuhu muidu elu sees (noobli) autoga minna ei julgeks.

Ta toob välja ühe huvitava nüansi: sisuliselt läbimatul maastikul laseb ettevaatlik juht oma aruga vedrustuse kõige kõrgemasse ja jäigemasse positsiooni. Mis tähendab, et auto hakkab konarustel kõvasti “vastu tampima” ja kiirust piirama.

Offroad-režiimil on amort täiesti jäik ja annab häälekalt märku isegi mättast ülesõidul. Tõenäoliselt on perevägivald vajalik, et juht liiga ülbeks ei läheks. Ühtlasi kuvatakse info toimuvast reaalajas juhi silme ette armatuurile.

Sama teed automaatikaga läbides (lastes tarkvaral otsustada) oli vedrustus oluliselt pehmem ning sõit konarlikul maastikul ei põrutanud selgroogu pealaest välja. No olgu, osa sellest sõidumugavusest on ka istmete kanda: need on suurema mehe jaoks justkui loodud, pehmed ja külgedelt hästi toetavad.

Vedrustuse kõige jäigemas asendis blokeerib auto kiiruse ja üle 30 km/h edasi ei liigu. Seega, maastikul rallida ei saa, küll aga tuleb oskaja juht aeglustatud nelikvedu ja sõidukogemust kasutades läbi ka kõige jaburamast mustast august.

[dropcap]NIPP! [/dropcap]Oletame, et sul on juba või kohe ostad Grand Cherokee ja seda lugu lugedes tekib vastupandamatu tahtmine teha naabrile üllatus ja tema põld kunstiliselt üles künda, aga aega käsiraamatu lugemiseks või julgust esinduses rumalate küsimuste esitamiseks ei ole.

Siis usalda oma autot ja kasuta ainult automaatrežiimi! Sõida kuhu tahad, aga ära neid nuppe näpi. See on Jeep, ehkki rüütatud pärlmutrisse ja napa-nahka. See on Jeep, vaatamata sellele, et suure osa FCA-st moodustavad itaallased, kes usuvad, et Fiat Tipo on maailma kõige ilusam auto. Usalda autot. Usada Jeepi. Ära näpi. Sõida.

[dropcap]KIIRENDUS [/dropcap]Sõiduõpetaja on viisakas ja ei saada ajakirjanikku, kes järjekindlalt “nullist sajani” rada tambib, puu taha. Sõiduõpetaja selgitab, et kiirendus on möödasõiduvõimekus või edasiliikumise nobedus olukordades, kus muid variante ei esine.

Jeep Grand Cherokee kolmeliitrine V6 on naksakas tegija: linnakiirusel 50 km/h gaasi vajutades tõmbab auto mõne sekundiga kiiruse 92 km/h-ni ja sõitjad selgapidi istmesse… ning hakkab kohe häälekalt riidlema, sest kiirusepiiraja on sätitud 90 peale. Mulle nimelt on juhiloa olemasolu eluliselt tähtis…

[dropcap]PIDURDUSTEEKOND [/dropcap]Kiirusega otseses seoses on auto pidurdusteekond. Kaido tegi katse ja mõõtis ära Grand Cherokee pidurdusteekonna kiirusel 60 km/h.  See on üsna tavaline linnakiirus Eestis, sest oleme harjunud lubatule ladnalt kümme “juurde viskama”.

Seega, kiirus kuuekümneni ja klaassiledal jääl pidur põhja. GC pidurdusteekonna pikkuseks tuli 12 meetrit, koos juhi reaktsiooniga minimaalselt 17 meetrit. Ühtlasi lükkas auto peale ohutuled, lülitas sisse kõik juhiabid ja mõtles juhist ilmselt kiireminigi.

Väikese meeldetuletusena – all oli veidi kulunud naastrehv. Tulemus viis pluss, kuigi sama tehet ülekäiguraja serval tehes oleks kohale tulnud kutsuda ka politsei ja kiirabi. Siinkohal võiks korra veel meenutada, et Grand Cherokee pole papist poiss. Auto kaalub kaks ja pool tonni. 17 meetrit, 2,5 tonni. Kellele pannkooki?

[dropcap]JUHI TÖÖKOHT [/dropcap]Kunagi tundus Grand mulle hiiglasuur. Nüüd, kus elu on mind kokku viinud igasuguste masinatega, on suurus täitsa okei. Selleks, et iste oma keha järgi paika saada, tuleb pisut valitsatega suristada.

Sõiduõpetaja Kaido toob välja, et suuremal mehel on Grand Cherokees rõõmsalt ruumi: istet on hea reguleerida, sellel on head põõnad ning keha toetav kuju. Rooli saab samuti paari liigutusega õigesse asendisse sättida. Harjumist nõuab kõikide oluliste funktsioonide koondamine ühele hoovale vasaku käe all.

This slideshow requires JavaScript.

[dropcap]SÕITJATERUUM [/dropcap]See, mis oli olemas aastal 2011, on olemas tänagi – mugavalt ruumi kuni viiele täiskasvanule, vaikus ja eraldatus. Tagapingil istudes on tunne, nagu oleksid omas mullis: olemas on nii eraldi vent, istmesoojendused kui kohtvalgustid. Ööpimeduses valgustuvad välja isegi sisemised käepidemed.

Aga kõvast plastist küljepaneelid ei haagi noobli nahksisuga. Esiistmete seljatoe küljes olevate võrkude asemel võiksid olla taskud. Panipaigad võiksid olla veidi suuremad ja nutikamad. Uksetaskus on väike pudelihoidja, aga asjade käest panemisega tekib probleem. Kui istujaid on taga kaks, võib keskelt lahti tõmmata käetoe: seal on ka kaks topsihoidjat.

Eelistaksin Grand Cherokees aeleda tagaistmel. Eesistujate kõne taha ei kosta, muusikamaitses saab ju kokku leppida ja kõllid kõrva ei tapa. Kui vaja, saan ma tagaistme käetuge kasutada ka arvutilauana. Eesistujatel puudub see rõõm, nende vahel asuvat käetuge ei saa ei kõrgendada ega pikendada. See lihtsalt on seal. Kobakana.

[dropcap]INFOLUST [/dropcap]Sel teemal pikemalt ei peatu, sest FCA on oma infolusti disainiga juba tänastele trendidele jalgu jäänud. Kõik vajalik on olemas, leitav paari nupuliigutusega ja töötab. See ongi tähtis.

[dropcap]MUGAVUSVARUSTUS [/dropcap]Otseselt infolusti ei puutu, aga elu teevad lihtsamaks auto distantskäivitus ja start-stopp süsteem.  Esimene võimaldab auto enne sisenemist soojenema panna, teine säästab linnas kütust. Loeme need eluvajaliku tilu-lilu hulka ja õpime kasutama.

Suurematel maanteekiirustel võib lülitada sisse Sport-režiimi ja nautida vedrustuse madalamat astet, mis suure masina nagu tee külge liimib. On seegi osake mugavusest, kui jätta kõrvale, et mootor on sellel traktoril siiski muudeks asjadeks kui itsiandmiseks mõeldud.

Kaamerad ees ja taga on abiks, ehkki meie talves ummistuvad nende silmad juba esimese kilomeetriga. Grand Cherokeel on olemas ka moodne parkimisabi: vajuta nuppu ja auto pargib end risti või otse.

See kõik töötab, kui pole lobjakat ja parkimiskohad on korralikult joonitud. Ehk siis – enamasti ei tööta. Appi ruttab ajaloolise väljanägemisega tahavaatepeegel ja sõidukoolis omandatud manööverdamisoskused.

Grand Cherokee tuledepakk on jätkuvalt eesrindlik: suurepärased kaugtuled, mis end ise peale-maha lülitavad, tervitustuled, kurvituled, normaalsed päevatuled. Jah, sellega on hästi. Paistab välja ja näitab kätte.

[dropcap]KOKKUVÕTTEKS [/dropcap]Grand Cherokee on auto, millega on linnatänaval turvaline ja erakordselt mõnus sõita. Võtkem näiteks Türi tänav Tallinnas, mis koosneb ainult lappidest ja aukudest – seal ei saaks sõitjad arugi, et teega midagi valesti oleks.

Võimalus valida endale sportlikum või jõuravalt maastikuvõimeline versioon on kahtlemata suurepärane. Võimalus kujundada kaks ja pool tonni ümber just nii mugavaks ja luksuslikuks nagu rahakott kannatab, on ka imeline. Valge perforeeritud kitsenahk istmetel – miks ka mitte, eriti kui autoga sõidab peamiselt pisike naine.

Selle kõige juures on üks suur “aga”, millele Kaido Kesper eraldi tähelepanu juhib. See, kui juhil ja reisijatel on turvaline, ei pruugi sama tähendada kaasliiklejate seisukohalt vaadatuna. Grand Cherokee on nii suur ja tugev auto, et kui väike loom või … rataste alla jääb, ei pruugi juht seda isegi märgata.

Seepärast sobib Grand neile, kes oskavad sõita, hoolivad ümbritsevast ega kaota sidet päris eluga. Jätame siinkohal kõrvale keskkonnaaspekti, mida suur auto justkui rõhutaks – see ei ole oluliselt suurem kui klass väiksematel sõidukitel. Küll aga võib see oskamatu käes olla eriti suur ja noobel kast, mis valvsuse kaotanud juhist hetkega surmasohvri teeb.

Andis Jumal Grand Cherokee, andis ta ka mõistuse. Vähemalt nii on insenerid seda aegade algusest ette näinud.

Pildid EiK, Ylle Rajasaar, tootja

Vaata hindu ja tee proovisõitu siin