Kui eelmise põlvkonna Kia Niro võis olla igavuse võrdkuju, siis uus, teise põlvkonna mudel on sellest patust prii. Samas peituvad põhjalikult uuenenud auto väärtused ennekõike sisemuses.
Kia eelmise põlvkonna väike krossover oli praktiline, funktsionaalne ja efektiivsete jõuallikatega, pakkudes ostjaile nende raha eest palju väärtust. Kuid oli üks asi, mida tal alati nappis: stiil, sest auto nägi välja nagu maailma kõige lihtsam ja tavalisem luukpära. See kõik muutus uue Niroga, mis seab esiplaanile disaini, säilitades samas eelmise põlvkonna auto parimad kasutusomadused.
Vanasse kaevu ei sülitata
Kia Motors liigub edasi kahel rindel paralleelselt. Mullu esitletud Kia EV6 on firma täiselektrilisel poolel püstitanud korraliku maamärgi, kuid samas ei pööratud selga ka sisepõlemismootoriga sõidukitele. On ju viimaseid võimalik müüa Euroopas veel 2035. aastani, vaid kütusekulu tuleb kontrolli all hoida.
Uus Kia Niro HEV (see oli ka testiautoks) aitab üheaegselt kaasa nii elektrifitseerimisele kui ka sisepõlemismootori säilimisele. Väikese kütusetarbe ja taskukohase hinnaga krossoverina tõotab see praegusel kõrgete bensiinihindade ajastul saada üsna populaarseks ning samas on elektriajami kasutamine kooskõlas Kia üldiste keskkonnaeesmärkidega.
Kõike muud, aga mitte igav
Esimese põlvkonna Kia Niro kohta võis öelda nii mõndagi, ainult mitte seda, et tegu olnuks disainivaldkonna šedöövriga. Järeltulijal läheb ses osas oluliselt paremini, ennekõike tänu ilmekamale esiosale ja Smart ForFouri meenutavale C-piilarile. Kuid mitte ainult tagumine külgpaneel pole erinevat värvi, sama nõksu on disainerid kasutanud ka esimeste rattakoobaste ümber ja uste alaosas.
Hea uudisena on Kia hakanud vaikselt loobuma varasema „tiigri naeratuseks“ kutsutud esiosa disainist, mis polnud just kõige õnnestunum lahendus. Selle asemel püüavad nüüd pilku nurgelised esituled, mille puhul räägitakse sarnasusest EKG-ga. Kõrgel asuvad bumerangikujulised tagalaternad olid kujundajaile riskantne väljakutse, kuid ka see on edukalt välja mängitud.
Eelkäijast üle viie sentimeetri pikem uus Niro on tunduvalt ruumikam ja mahukam kui varem. Ning kui sisemuses on kõik – pea-, jala- ja puusaruum suuremad kui esimese põlvkonna omal, siis lisandunud tagaistmete jalaruumist on kõige rohkem kasu. Viimane on saavutatud nii õhemate esiistmete kui ka teljevahe pikenemise tulemusel, vaid uksetaskud on harjumatult kitsad.
Sisemuses keskkonnateadlik
Interjööris välditakse teadlikult loomanahka ja selle asemel on jätkusuutlikud kangad. Materjalide algupära ulatub biopolüuretaanist ja eukalüptilehtedest kuni taaskasutatud tapeedini – kõik, mis pole teisel ringil, on vähemalt täiesti vegan. Isegi lakk uksepaneelidel on BTX-vabana keskkonnasõbralik.
Kuigi need jätavad mõnikord ka odava plastiku mulje, on see kõik hämmastavalt korralikult kokku pandud. Kvaliteedihoiatuse saatis aasta tagasi teele juba kontsernikaaslane Hyundai Bayon, nüüd on sama rada jätkamas Kia. Munakivitesti läbis auto pea viielisena ning ainsana teenib kriitikat lärm krobelisel pinnatud asfaldil. Ilmselt on mürasummutust jagades silmas peetud täiselektrilist mudelit.
Interjööri puhul räägib Kia minimalistlikkusest, kuid tegu on üsnagi praktilise ning samas visuaalselt huvitava lahendusega, nii on uuel Nirol näiteks sama paneel ja mõned nupud nagu EV6-l. Kahe kodaraga rool on algul harjumatu, kuid kiirelt selgub, et see on sama kasutatav nagu iga teinegi. Üllatava asukoha on leidnud endale aga USB-pesad, paiknedes esiistmete külgedel ja võimaldades tagaistujatele lihtsat juurdepääsu.
Soodsaimal, LX varustustasemel on 8″ puutetundliku ekraaniga helisüsteem koos Android Auto ja Apple CarPlayga, kõrgematel juba 10,25-tolline, kuhu lisandub autonavi. Baastaseme helisüsteemis on 6 kõlarit, samas kui kõrgeimal TX-tasemel täiendatakse sisemust esmaklassilise 8 kõlariga Harman/Kardon helisüsteemiga, mille toimimisele pole vähimaidki etteheiteid. Kogu varustusega saab tutvuda siin.
Maarjamaale täishübriid, teistele teisigi
Üleilmselt on uus Niro saadaval kolme erineva jõuallikaga: täishübriidina, pistikhübriidina ja täiselektrilisena. Kia sõnul peaks neist esimene tegema enamuse müügist (hinnanguliselt ligi 70 protsenti), särtsukas võtma endale umbes veerandi ja ülejäänu jääb “üleminekuversioonile” Niro PHEV. Eestisse jõuab neist kolmest kahjuks ainult esimene.
Kia hübriidsüsteem ühendab vabalthingava 1,6-liitrise 4-silindrilise mootori 6-käigulise topeltsiduriga automaatkäigukasti ja püsimagnetiga sünkroonmootoriga, mille tulemuseks on kombineeritult 141 hobujõudu ja 265 njuutonmeetrit pöördemomenti, mis kõik suunatakse esiratastele. “Nullist sajani” võtab aega umbes 10,5 sekundit (olenevalt veljemõõdust), kuid Niro on piisavalt särtsakas isegi maanteesõidul.
Uue Niro parim omadus ruumikuse kõrval on säästlikkus. WLTP järgi jääb kütusekulu 4,4-4,7 liitri kanti, sõltudes veidi varustustasemest, proovisõiduauto kulutas kuue päevaga läbitud 650 kilomeetri kohta keskmiselt 5,5 l/100 km. Kuna test matkis täielikult tavakasutust, kus 1/3 sõidust möödus linnatingimustes ning 2/3 maanteel (seal hübriidsüsteemist suurt kasu pole!) on tegu igati suurepärase tulemusega. Olnuks õhutemperatuur kümme kraadi kõrgem ja maanteekiirused veelgi madalamad, poleks ka neljaga algav number püüdmatu.
Kokkuvõtteks
Niro hinnakiri on lihtne: neli varustustaset tähendavad hetkel letihindu 29 000 eurost kuni 37 000 euroni. Ka lisavarustuse nimekiri pole pikk, mis tähendab autoostja jaoks vähem peamurdmist. Kuid sõltumata versioonist on tegu pilkupüüdva luukpäraga, milles on jahmatavalt palju ruumi, palju kaasaegseid funktsioone ja muljetavaldav säästlikkus.
Uus Kia Niro pakub mõnusamat kulgemist kui 141 hobujõult võiks oodata, kompaktse sõiduki kohta suurepärast mahutavust kuni viiele inimesele ja korralikku pakiruumi. Leppima peab küll vaid esiveoga, kuid see pole enamikul juhtudel probleem ja nii on uus Kia Niro HEV tõsist kaalumist vääriv pakkumine.
Meeldis:
- Õnnestunud disain
- Kütusesäästlikkus
- Ruumikus, eriti tagaistmel
Ei meeldinud:
- Pistikhübriid ei jõua Eestisse
- Tippversiooni hind
Fotod: Indrek Jakobson
