Meeldiv, “saksapärane” ja kaasaegne välimus
Ruumikas, detailideni läbi mõeldud sõitjateruum
Südikas kolmesilindriline, 120 hj “tiigrisüda”
Kia Rio hind algab 12 tuhande euro piiri alt
Kompaktklassi autodele on reeglina kolm nõudmist: see peab olema usaldusväärne, taskukohane nii osta kui pidada, ja viimaks – olema nägus.
Lissaboni ümbruses tehtud proovisõit neljanda põlvkonna Kia Rioga veenas, et selle aasta aprillikuu viimasel nädalal Eestisse jõudvat uudismudelit tasub proovima minna küll.
Riole esmakordselt paigaldatud 3-silindriline mootor ületab ootusi. Arvestades Kia Rio varasemat arvukat kasutajaskonda ja suhteliselt vähe ilmnenud koosteprobleeme, on põhjust uskuda, et ka uus Kia Rio täidab seatud nõudmised kuhjaga.
[toggle title=”PROOVISÕIDUAUTO TEHNILISED ANDMED” load=”hide”]
3-silindriline 1,0 l T-GDI
Võimsus: 100 hj/75kW
Keskmine kütusekulu (100 km kohta): 4,5 l (keskmine)
CO2 pääst: 102 g/km (kombineeritud)
Pöördemoment: 171,5 Nm @1500-4000p/min
Tippkiirus: 188 km/h
Kiirendus 0-100 km/h: 10,7 s
1,2 l MPI vabalthingav bensiinimootor
Võimsus: 84 hj/62 kW (6000 p/min)
Keskmine kütusekulu (100 km kohta): 4,8 l (keskmine)
CO2 pääst: 106 g/km (kombineeritud)
Pöördemoment: 121,6 Nm @4000p/min
Tippkiirus: 170 km/h
Kiirendus 0-100 km/h: 12,9 s
1,4 CRD diiselmootor (90 hj/66kW)
Võimsus: 90 hj/66 kW (4000 p/min)
Keskmine kütusekulu (100 km kohta): 3,8 l (keskmine)
CO2 pääst: 98 g/km (kombineeritud)
Pöördemoment: 240 Nm @1500-2500 p/min
Tippkiirus: 175 km/h
Kiirendus 0-100 km/h: 12,0 s
Veoskeem: esivedu
Käigukast: diisel 6-k manuaal
bensiinimootorid 5-k manuaal
Valikus ka 4-käiguline automaat 1,4 liitrise MPI mootoriga.
Pikkus: 4065 mm
Laius: 1725 mm
Kõrgus: 1450 mm
Pakiruum: 325 liitrit[/toggle]
[dropcap]PÕNEV LÕUNA-KOREA [/dropcap]Lõuna-Koreas töötatakse palju. Kultuur on lihtsalt selline. Keskmine töötaja teeb aastas 2113 töötundi, Eesis on sama number 1852. Kas need on ainult ületunnid, mis vahe sisse rebivad ja mida sealmaal peetakse reegliks?
Ei, see on üsna korrapäraselt tehtud töö. Korea töömesilasel on aastas kõigest 15 tööandja poolt tasustatud puhkusepäeva ja sisse tuleb mahutada võimalikult palju.
See selgitab, miks Aasia turistid kiiresti Tallinna Raekoja eest järgmist kultuurielamust püüdma kihutavad. Meil siin oma vaba 28 kalendripäevaga, millele lisandub veel 11 riigipüha, on ehk põhjust olla pisut rahulgi.
Aga 50-miljonilise elanikkonna (seda on pisut enam kui Hispaanias või Ukrainas) lisatöötunnid on viimastel aastakümnetel usinasti konverteeritud terase ja elektroonikakomponendite kaudu tehnikaimedeks.
Kõik teavad Samsungit, LG’d, Hyundai’d. Ja muidugi Kiat, mille aktsiapakist kolmandik kuulub tegelikult Hyundai omandusse. Kõik teavad ja tarbivad rõõmuga.
[dropcap]RIO NELJAS [/dropcap]Kia neljanda põlvkonna Riod valmivad Lõuna-Korea Sohari tehases. See on paik, mida Kia ise nimetab Korea autotööstuse sünnikohaks.
1973. aastast alates on selles tehases toodetud kahe-, siis kolme- ja hiljem neljarattalisi sõidukeid.
Muuseas, sõna “Kia” on tuletatud hiina-korea segakirjas kasutusel olevatest “tähtedest” ki (起, “välja tulema, tõusma”) ja a (亞, ida ehk Aasia).
Seega võiks KIA tähendada maakeeli: „tõuseb Aasiast“. Ärgem unustagem, et Lõuna-Koread loetakse koos Taiwani, Hongkongi ja Singapuriga nelja Aasia tiigri hulka. Need on tiigrid, mille majanduse lükkas 1960-1990 käima just tööstustoodangu eksport.
Aegade alguses (1991) tootis KIA euroopa turu jaoks koostöös Fordiga litsentsi alusel Kia Pride nimelist autot, mis tegelikult põhines Mazda 121-l. Samas tehases toodeti USA turule Ford Festivat.
Väga mõistlik hind tähendas, et kasutatuna osteti seda isegi mootorratta asemel. Mazda oli tollel ajal töökindluse võrdkuju. Aastal 2000 asendas uus Rio edukaks osutunud mudeli. Olid ajad.
https://youtu.be/AIJ0XquGxLU
[dropcap]SÕIDAME! [/dropcap]Lissaboni ja kuningliku Sintra ümbruskonna maastikud pakkusid Kia Rio proovimiseks üsnagi eripalgelisi võimalusi.
Moodustasin seekord tiimi iseendaga, seiklesin ja otsisin pildistamiseks kohti – ja kui ära kaotasin end, küsisin Riolt nõu. Kruiisisin maanteedel, ekslesin kaubanduskeskuse aluses teederägasikus, millest Rio GPS suure punnimise peale siiski leidis tasuta väljapääsu. Aga teadagi, see kõik käib võõras linnas autoga sõitmise juurde.
[dropcap]ESTORIL [/dropcap]Teel mandri-Euroopa kõige läänepoolsemasse tippu (arvake, mis selle nimi on!, või googeldage) tegin peatuse liivadüünidel.
Ei, mitte selleks, et muljetest kuumavat pead või Rio mootorit jahutada – diiselmootor vedas mägede vahel oma 240 njuutonmeetriga küllalt tõhusalt. Ajakirjanikele oli korraldatud väike üllatusprogramm Estorili ringrajal, kus oma kiiremaid ringe on teinud Michael Schumachergi! Rioga paraku meid rinkale ei lubatud
Küll aga sai jälgida Kia Rio sõitu pisikesel testiplatsil. Näha oli, et auto kaldub äkilistel pööramistel, ehkki ta on eelmise mudeliga võrreldes pisut (0,5 cm) madalam. Ka maanteel ning linnaoludes olid teekonarused ja augud siiski jõupingutustest hoolimata tuntavad. Kere jäikusele midagi ette heita ei ole.
[dropcap]KÜTUSENÄIT KUMMULI [/dropcap]Kia Rio diiselmootoriga proovisõiduauto kütusekuluga oli huvitav lugu. Võin ette öelda, et tegemist oli ilmselge anomaaliaga, millel ei ole reaalse eluga mingit pistmist, aga natuke nalja tegi selline kummulipööratud maailm küll.
Lennujaamast lahkudes tegin märkme keskmise kütusekulu kohta: 10,8 l/100 km ja hetkekulu 30 liitrit/100 km kohta. Mis mõttes, sõidan ju vaba hooga ja mäest alla?
Kütusekulu langes kohe 8-9 l/100 km peale, kui hakkasin mäkke ronima ja samal ajal kiirendama. Mida rohkem kiirendasin, seda väiksemaks muutus kütusekulu! Päris selge, et näidikul oli midagi peas pisut sassis, tehase andmetel peaks Kia Rio keskmine kütusekulu jääma diiselmootoril 3,8 liitri kanti.
[dropcap]START-STOPP [/dropcap]Kia Rio start-stopp süsteem oli ennetava iseloomuga: mootor lülitus välja veel enne kui auto veeremise täielikult lõpetas.
Selline lahendus peaks kütusekulu näidule veelgi paremini mõjuma, kuna mootor püsib väljalülitatuna kauem (olgu see siis kasvõi 1-2 sekundit iga käivituskorra peale). Pikas perspektiivis on see paariprotsendiline vahe päris mõjus.
Ennetavat start-stoppi on võimalik ka segadusse ajada. Lähenesin ringristmikule, sidur alla, jalg pidurile, käik välja… ahaa, see juht, kellele ma teed andma pidin, laseb hoopis mind vahele! Kena temast, aitäh! Aga Rio on otsustanud vahepeal mootori välja lülitada. Ja nüüd, kui ma poole pöörde pealt uuesti liikvele minna tahtsi, et juhtunud esialgu midagi.
Start oli läinud omale burgerit ostma. Stopp istus koos minuga autos ja irvitas. Kuidagi mul siiski õnnestus see start nattipidi järjekorrast kätte saada ja tööle panna, hiljem olin sarnastes olukordades tähelepanelikum: ei mingit poole pidurdamise pealt uuesti gaasiandmist enam!
[dropcap]MADALAD PÖÖRDED [/dropcap]Kia Rio on varustatud näidikuga, mis soovitab juhile õigeaegset käiguvahetust. Nii sõitsingi maanteel kiirusega 70 km/h 5. käigu ja ja üle 80 km/h juba kuuendaga. Nii püsisid mootori pöörded kenasti soovitusliku 1500 p/min kandis. Öko!
Riot on võimalik osta ka koos päris ökopaketiga ja ka madala kütusekulu paketiga. Ökopaketis on auto varustatud 15-tolliste velgede, leed-päevatulede ja Michelini madala veeretakistusega rehvidega.
Kütusesäästu huvides on ökopaketiga autol veidi pikemad käigud. Näiteks – kahest T-GDI mootorist väiksema võimsusega variandi kütusekulu on tehase andmetel 4,5 l/100 km, ökopakett vähendab selle 4,3 l/100 km peale ja madala kütusekuu pakett omakorda 4,1 l/100 km peale. Arvutage läbi, kas on rentaabel!
[dropcap]3 SILINDRIT, JA JÄÄB ÜLEGI [/dropcap] mul õnnestus proovida ka ära Rio 1-liitrine T-GDI mootor. Tegu ei ole päris uue jõuallikaga – see on 2015 olnud kasutusel juba pisut suuremal Kia ceed’il.
Portugalis proovisime 100-hobujõulist kolmesilindrist, Eestis tuleb müügile omakorda 20 hj võimsam variant: pisike Rio saab tõelise tiigrisüdame, sest juba sajast piisaks sellele autole täiesti.
100 hj mootor käitus väga mõnusalt, proovisin seda nii mäel kui maanteel. Hommikuhallas autot käivitades kandus salongi esialgu üsna tuntav vibratsioon, kuid auto soojenedes see kadus.
[dropcap]SAKSA DISAIN [/dropcap]Kui Kia Rio tootmisesse panustatakse põhiliselt Lõuna-Koreas, siis on hea teada, et Kia disainipealikuks on viimased 10 aastat olnud sakslane Peter Schreyer.
Miks ma seda meenutan? Schreyeri juhitud disainitiimil on osa selles, et Kia on suure osa eurooplaste silmis nii kujult kui sisult saanud “saksa autoks”, sobib paljudele ja tekitab positiivseid emotsioone.
Vaagisin Kia Riot küljelt vaadates pikalt, mis automarki need suhteliselt siledad, tagasihoidlike kumeruste ja sirgete, lihtsate joontega küljed meenutavad. Lõpuks mõtlesin välja – Audi!
Vaatasin üle disaineri saavutused ja sain aru, miks just Audi – Peter Schreyer on kõige muu hulgas olnud osaline ka auhinnatud Audi TT kujustamises. Praegu teeb ta koostööd varasema Volkswagen Grupi disainidirektori Luc Donckerwolke’ga. Puha Euroopa värk, tõelised saksa autod…
Seda, et tegu on oma ala meistritööga, kinnitab ka tänavu jaanuaris Frankfurdist ära toodud iF disainiauhind kompaktautode klassis. Kial läks auväärsel võistlusel tervikuna superhästi, auhinnavitriini ehib alates sellest aastast lausa kolm uut klantsivat karikat.
[dropcap]TIIGRININA [/dropcap]Et tiigritest on selles loos juba mõne korra juttu olnud, siis on raske mööda vaadata Schreyeri kujustatud Kia “tiigri ninast”.
Keskelt pisut kokkuvajutatud iluvõre ehib nii Kia Souli, Optima, Sorento kui nüüd Rio nina. Ninad küll erinevad üksteisest veidi, aga peamine disainijoon on selgelt äratuntav. Vaatad ja tead, see on Kia.
Rio iluvõresse on integreeritud uued U-kujulised leed-tuled. Eesmiste udutulede asukohta on võrreldes eelmise põlvkonna mudeliga muudetud ning see muudab auto visuaalselt laiemaks.
[dropcap]SISEDISAIN [/dropcap]Autos sees jätkuvad lihtsad ja selged jooned. Materjalivalik on tuntavalt odavapoolne, kuid millestki peab ju hind tingitud olema. See-eest istmekuju pakkus ootamatult head külgtuge. Uus Rio on saadaval musta või halli lihtsakoelise tekstiilpolstriga või kunstnahast istmepolstriga. Rio “Red Pack” sisaldab mustast ja punasest kunstnahast polstrit kõikidele istmetele.
[dropcap]ROOL JA KÄIGUKANG [/dropcap]Rooli seadistamine on mugav, eelmisel põlvkonnal liikus see üksnes üles-alla, nüüd ka ette-taha. Käigukang istub kätte hästi ning käiguvahetus on mõne konkurendiga võrreldes suhteliselt konkreetne.
[dropcap]KÜTUSEKULU [/dropcap]Kuna proovisõiduauto kütusekulunäidik oli naljatujus ja näitas aiateibaid, piirdun tehase andmetega – kütusekulu peaks jääma kõikidel Kia Rio mudelitel keskmiselt 4-5 liitri kanti 100 kilomeetri kohta. Kogemuse pinnalt julgeksin lisada sellele 1-2 liitrit, sõltuvalt sõidustiilist ja teeoludest.
[dropcap]TUULEMÜRATUS [/dropcap]Müra osas on Kia Rioga pisut keeruline. Tuulemüra vähendamisega on insenerid kõvasti vaeva näinud ja oma tööga suurepäraselt hakkama saanud. Maanteekiirusel kuni 110 püsis tuulemüra stabiilselt madalana.
Näiteks on auto all täiendav põhjakate, mis põhjaalust tuulemüha vähendab. Samas on madalama profiiliga rehvide puhul kuulda rehvimüra, isegi sedavõrd tugevalt, et väga krobelise teekatte puhul jäi mulje nagu sõidaks talvist teed.
[dropcap]MÕISTLIKUD HOOLDUSARVED [/dropcap]Uurisin maaletoojalt Kia Rio eeldatavate hoolduskulude kohta. Ehkki Kia Rio garantii on endiselt 7 aastat või kuni 150 tuhat kilomeetrit, jäävad omaniku kanda põhilised hoolduskulud.
Diiselmootoriga Kia Rio hoolduse hinnad jäävad vahemikku 215-338 eurot, sisaldades nii tööraha kui vajalikke õlisid ja filtreid. Õlivahetust tuleb teha iga 30 tuhande kilomeetri järel. Kokku kulub 150 tuhande kilomeetri peale hooldusele 1300 eurot, mis aastate peale ära jagades ei ole sugugi suur summa.
Bensiinimootoriga Kia Riot tuleb hooldada kaks korda tihemini ning 150 000 kilomeetri kohta jääb hooldusele kulutatav rahasumma MPI mootorite puhul 1730 euro ja T-GDI mootoril 1955 euro piiresse.
T-GDI mootori hoolduse muudab kallimaks süüteküünande vahetus, mida MPI mootoril tuleb teha 150 tuhande kilomeetri puhul vaid üks kord ja T-GDI puhul kaks korda.
Piduriklotsid maksavad ees 127 eurot komplekt ja taga 108 eurot, pidurikettad vastavalt (korrutage hind kahega) 135 eurot ja 86 eurot. Amortisaatorite vahetuse korral peate kukrut kergitama 173 eurot eesmise ja 131 eurot tagumise amortisaatori kohta.
[dropcap]VINGE OHUTUSVARUSTUS [/dropcap]Kia Rio ohutusvarustuse pealt ei ole kokku hoitud. Auto on juba baastasemel varustatud radaritel põhinevat äkkpidurdussüsteemiga, mis peatab sõiduki nii jalakäiate kui teise sõidukiga ohtliku kokkupõrkekursi korral.
Sõidurajalt lahkumise hoiatussüsteemi ei saanud kahjuks testida, see oli testiauto lisavarustuse nimekirjast välja jäänud. Kia on lubanud, et 2017. aasta lõpus laiendatakse turvalisust tagavate juhiabisüsteemide valikut veelgi, lisanduvad pimenurgatuvastus, kaugtulede automaatlülitus ja täiesti uus juhi tähelepanuhoiatuse süsteem.
[dropcap]TAGAISTE [/dropcap]Kompaktautodel kiputakse sageli istmepadja pikkuse arvelt jalaruumi juurde hankima. Kia ei ole Rioga sellele libedale teele läinud. Tagumine istmepadi on mugavalt pikk ning mahutab ära suuremat mõõtu reisija.
Tagauste aknad töötavad elektriga ning sõidavad alla täispikkuses. On teisi kompaktklassi mudeleid, millel see nii ei ole. Kia Rio tagumiste uste sisse on mahutatud panipaigad 0,5 liitriste pudelite hoidmiseks. Lapsed ei peagi niipalju jooma kui täiskasvanud – esiustesse mahuvad 1,5 liitrised pudelid hõlpsasti.
[dropcap]MUGAVUSVARUSTUS [/dropcap]Kliimaseade, soojendusega rool ja istmed, klaasipesuvedeliku lõppemise hoiatus ja püsikiirushoidja on kõikidel vartustustasemetel hinna sees.
Parkimisandurid ja tahavaatekaamera, udutuled, vihmasensorid ja U- kujulised leed-päevasõidutuled saab EX varustustasemel koos 5-tollise ekraaniga raadioga. Tipptasemel TX-varustuses on autol nii reahoidmise hoiatussüsteem kui avarust rõhutav katuseluuk.
[dropcap]HINNAD [/dropcap]Maaletooja on Kia Riole alustuseks teinud tutvustushinnad, mis jäävad 1,2 MPI mootoriga mudelil alla 12 tuhande euro. T-GDI jõuallikaga Kia Rio hinnad algavad 15 900 eurost, kuid siis on auto varustatud juba peaaegu kõige vajalikuga, v.a. katuseluuk, nupust käivitamine ja reahoidmisabi.
[dropcap]KOKKUVÕTTEKS [/dropcap]Kia Rio pakub oma väga hea hinnatasemega (võrreldav mootorratta hinnaklassiga!) ja linnaautole olulise ohutusvarustusega tihket konkurentsi nii äsjaesitletud tuttuuele Nissan Micrale, kui teistele kompaktklassi liidritele (Polo).
Ehkki meie kultuuriruumis ei kõiguta number 4 praktiliselt kedagi, on ehk põnev teada, et neljanda generatsiooni Kia Rio puhul sellest Lõuna-Koreas vaikitakse: Korea hotellides ei ole neljandat korrust ega lennukites neljandat istmerida. Uus Kia Rio on sealmaal lihtsalt uus Kia Rio.
Minu arvates on neli igati tore number ning neljanda generatsiooni Rio igati õnnestunud, nii oma välimuse kui uuendatud mootorivaliku poolest.
Lõppude-lõpuks, mis on kompaktklassi autode puhul kõige olulisem? Hind ja ülalpidamiskulud! Ja need on Kia Riol paigas, olgu nende pisiasjadega kuis on. Nurisemiseks põhjust ei ole, see rahulik, nägusa välimusega ja tiigrisüdamena tuksuva kolmesilindrilise mootoriga väikeauto on väärt üle vaatamist ja järgiproovimist.
Pildid: Andres Kruus, tootja
KIA RIO
Miks ei pakuta diislile autom kasti? Kes see linnas ikka viitsib kangiga enam vehkida?
Tõenäoliselt tuleb edaspidi valikusse ka variant automaatkast+ diiselmootor, aga esialgu jõuavad siia mudelid, mis loos kirjas. Loodame parimat! Aus olla, siis ise ootaksin hübriidajamiga Riot, aga selle paigaldamist ei võimalda vist platvorm. Tuleb uurida.
On autor kindel, et ta ei vaatanud kütusekulu km/L (kohati täitsa levinud mõõt)? Nähes numbrit 30 km/L on meile harjumuspärasena see mõistetav kui 3.3 L/100km.
2 sekundit enne peatumist mootor välja lülitada? See pole oluline kütuse seisukohalt.
nt 15 Start-Stop 10km kohta (see ka ülepingutatud number) teeb kokku 100km kohta 150*2s = 300s
Moodne auto tarbib tunnis 0.5 L kütust. Seega 100km linnasõidu kohta hoiab kokku 0.5*300/3600= 41 mL kütust (ca 5-6 eurosenti).
Ahaa, see on väga hea tähelepanek, uurime asja!