Otto Ermann tegi proovisõitu uuenenud KIA Sportage linnamaasturiga. Viienda põlvkonna Sportage oli juba sündides hitt, seega on põnev vaadata, mida ja kui palju “näovärskendus” sõitjale pakub. IT-gurmaan hindas ka sõiduki digivõimekust – võrreldes KIA elektriautodega on see justkui veidi ajast maas.
KIA Sportage debüteeris 1993. aastal, olles brändi esimene kompaktne linnamaastur. Esimene põlvkond (1993–2002) jagas tehnilisi komponente Mazda Bongo ja Fordi mudelitega – vähem teada fakt KIA liidust Fordiga.
Esimesel generatsioonil oli valikus nii viieukseline maastur kui ka kolmekohaline pehme katusega versioon – taas üks ununema kippuvaid vahvaid fakte ajast, mil Korea autod üle ilma kanda kinnitama hakkasid.
Euroopas toodeti KIA Sportage`i Saksamaal Karmanni tehas, samas kui teiste piirkondade jaoks valmistati autosid emamaal, Lõuna-Koreas.
Teine Sportage`i põlvkond (2004–2010) tõi kaasa moodsama disaini ning täiustatud ohutusfunktsioonid – sealt alates on see olnud järjest paremini (baas)varustatud linnadžiip.
Kolmas põlvkond (2010–2015) keskendus sõidumugavusele ja kütusekulu vähendamisele. Neljas põlvkond (2015–2021) tutvustas uut julget disaini ning tegi oma varustusega konkurentidel meele kibedaks.
Viies põlvkond (2021–2025) tõi kaasa julge disaini ja tootja lipulaevadelt tuttavaks saanud tehnoloogia, sh küljekaamerad, mis lülituva automaatselt sisse koos suunatulega ning kuvavad armatuuri reaalajas liikluspildi.
Kia praegune disainifilosoofia “Opposites United” ühendab vastandlikke elemente, et luua tasakaalustatud ja meeldejääv välimus. 2025. aasta Sportage disainiuuenduste tegemisel osalesid mh disainerid Antonin Cohen (välimus) ja Isabelle Höhner (värvid ja materjalid). Kujustajad keskendusid looduse ja inimkesksete väärtuste ühendamisele, et anda autole ajatu ja atraktiivne välimus.
Sportage on olnud globaalne menuk. 2024. aastal müüdi üleilmselt kokku 587 717 autot – see on nõutuim ja müüdum KIA tootja ajaloos.
Eestis on KIA Sportage olnud pop algusest peale, nii jagas see 2013. aastal enim müüdud auto tiitlit Honda Civicuga. Tänaseni on KIA Sportage Eesti turu müüduim mudel ning iga uuendust tervitavad ostjad rõõmuga.
KIA Sportage`i valikus on jätkuvalt bensiinimootor – sellega tegime ka proovisõitu – kuid populaarseimaks on muutunud täishübriid, mille kütusekulu jääb päris elus 5-6 liitri kanti 100 km kohta.
| Põlvkond | Aastad | Disain ja omadused | Mootorid ja jõudlus | Tehnoloogia ja uuendused |
|---|---|---|---|---|
| 1. | 1993–2004 | Esimene Sportage, Mazda tehnoloogial, 3- ja 5-ukselised, lihtne maastur | 2,0 l bensiin, 2,0 l diisel, taga- või nelikvedu | Esimene taskukohane KIA maastur, sobiv linnaks ja kergema maastiku jaoks |
| 2. | 2004–2010 | Ümaram ja moodne disain, rohkem linnasõidule orienteeritud | 2,0 l bensiin, 2,7 l V6, diiselvalikud, valikus nelikvedu | Paranenud sõidumugavus, turva- ja mugavusfunktsioonid |
| 3. | 2010–2015 | Sportlikum sõidukogemus, muljam välimus | Diisel- ja bensiinimootorid, kütusesääst, valikus nelikvedu | Infotainment, navigatsioon, turvasüsteemid (ABS, ESP, turvapadjad) |
| 4. | 2015–2021 | Globaalne krossover, linnadžiip, kõikjalsõitja | Täiustatud diisel- ja bensiinimootorid, valikus nelikvedu | Apple CarPlay, Android Auto, kaasaegne sisemus |
| 5. | 2021–praegu | Julge ja modernne disain, KIA “Opposites United” stiil | Hübriid- ja bensiinimootorid, valikus nelikvedu | Täiustatud juhtimisabid, digitaalne armatuurlaud, infotainment |
KIA Sportage on üleilmne mudel, seda võib nimetada ka tootja SUV-de signatuurmudeliks. Tootmisüksusi on üle maailma, et lihtsustada tarneid ning kohalikele turgudele sobivaid varustustasemeid. Eesti turule jõuavad peamiselt Lõuna-Koreas ja Slovakkias toodetud mudelid.
- Lõuna-Korea – KIA peakorter Soulis ja tehased Hwasungis ja Gwangjus toodavad erinevaid Sportage versioone.
- Slovakkia – Zilina tehas toodab Euroopale mõeldud Sportage mudeleid.
- Hiina – Yueda Kia tehas Yanchengis toodab Hiina turule mõeldud Sportage mudeleid.
- Ameerika Ühendriigid – West Point, Georgia tehas toodab mõningaid mudeliversioone Põhja-Ameerikale.
- India – Anantapuri tehas toodab osaliselt mudeleid India turule.
Sisse istudes ei olegi tavaline
KIA Sportage kabiini istudes murenes mu eelarvamus KIAst kui tavalisest autost. Olen varem sõitnud Ceed-i eri põlvkondadega ja nende puhul uuenduslikkust silm ei tabanud. Sportage`tundub kaasaegne ja ajatu.
Huvitav fakt: Brändi tuntust saab tõsta juba rohelisest lehest alates –KIA sõiduautosid kasutatakse riiklikul sõidueksamil ning nii saab hulk noori esimese mulje elu ühel olulisemal testil.
Kabiinis kasutatud materjalid on kvaliteetsed, kadunud on senised peegelpinnad, mis näpujälgi külge võtsid ja sõiduki omanikust hooletu mulje jätsid. Selle eest aitäh.
Iste paika. Rool jääb silma oma huvitava, isegi veidra kuju poolest. Peaasi et töötab. Rooli taga rõõmustasid mind käiguvahetuslülitid, need unustatakse automaatkastiga sõites tihti ära – ometi saab sõidurõõmu juurde anda ise käike vahetades.
Nupumajandus on tavaline, mitte liiga plastmassine või üle võlli. Esialgu oli raskusi kohanduva kiirusehoidja lüliti leidmisega, kui protsess käppa sai, oli mugav sõita ühtlase kiirusega ja kütusekulu alla tuua. Allpool ka mõni nipp, kuidas bensiinimootori puhul harjumatult suur kütusekulu kontrolli alla saada.
Digivõimekust on, arenguruumi ka
Sportage`il on armatuuril suur ekraan, mis koosneb kahest 12.3″ osast. Ühel paikneb näidikutepaneel, mille kohta tootja ütleb „SuperVision“, teise osa moodustab puutetundlik LCD ekraan. Võibolla ma isegi nõustuksin “superiga”, sest ekraan on isegi päikesepaistelise ilmaga hästi nähtav. Puutetundlik osa reageerib üsna kiirelt ja seadistuste tegemine on loogiline.
Kõige ägedam osa infolustist on ikkagi juhtpaneel, mis jagatud erinevateks režiimideks: ühest saab juhtida kliimaseadet, teises on otseteed erinevatele vajalikele funktsioonidele. Ruum on hästi ära kasutatud ja nupud lihtsalt arusaadavad.
Ekraani UI ja operatsioonisüsteem jätavad pisut soovida. Kuigi kõik on kiire, viskas alguses seadeid lugedes silme eest päris kirjuks ja polnud päris selge kus mõni nupp algab ja kus lõpeb.
Ja siis telefoni paarimine. Puudujäägid võisid olla tingitud halvast juhtmest, aga seda ei tahaks ma uskuda, sest teistes autodes kõik toimib. Kokkuvõttes juhtme kaudu paaritud ma telefoni ei saanudki.
Telefon hakkas laadima, kuid juhtmega Apple CarPlay ühendamine osutus mission impossible`ks. Proovisin sama Androidiga, aga tulutult.
Lõpuks leidsin kuskilt seadetest üles võimaluse kasutada juhtmevaba ühendust, mis õnneks töötas korralikult – tööle hakkas Waze ja Spotifyst sai muusikat kuulata.
Eesti teed pole moodsate juhiabide jaoks
Oli mõni sõiduabi dunktsioon, mis tundus kummalisena. Heads-Up Display kuju oli kuidagi lapik, see muidugi on kosmeetiline viga, sest HUD on hästi loetav.
Proovisin ära ka reahoidja ja käed-roolil assistendi. Eesti teed pole vist nende süsteemide jaoks loodud. On vaja selgelt nähtavaid jooni ja tee-ehituste tõttu oli assistendil pidevalt raskusi aru saamisega, kus teel sõiduk täpsemalt paikneb ning hakkas sõidusuunda korrigeerides rooli valele poole tõmbama.
Kohanduv kiirusehoidja sai kenasti hakkama ning oskas soovitada kiiruse vahetamist peale liiklusmärke. Seda muidugi väga kasutada ei saanud, sest seaduse järgi peab kiirus õige olema juba enne märki.
Pikivahe hoidja töötas hästi siis kui eelsõitjad paiknesid tee keskel minu ees. Nende tuvastamisega, kes ühes või teises servas liikusid, läks sel rohkem aega.
Kahjuks ei leidunud seekord võimalust proovida käed-vabad parkimisassistenti, kuid tagurdades jäi silma äge 360-kraadi kaamera, mis andis huvitava 3D vaate sõidukist. Head olid esi-ja tagakaamerad, mida sai jälgida ka suuremal kiirusel, korra tekkis isegi tunne nagu istuks WRC auto roolis.
Kütusekulu saab targa sõiduga optimeerida
Bensiinimootoriga KIA Sportage`i puhul jäi silma suur kütusekulu, ja naljaga pooleks on tootja sellest teadlik, sest 8l/100 km on esimene number kütusenäidikul. Sportage`i hübdiidajamiga versiooni kütusekulu on head kolleegid saanud 4-5-liitri kanti. Tuntav vahe. Sõidaksin meelsasti võrdluseks ka uuenduskuuritud hübriidiga.
Maanteesõidul õnnestus kütusekulu saada 7,6l/100 km kanti. Võtmesõnaks on ühtlane kiirus, eelistatult 80-90 km/h. Linnas võtab tavamootoriga auto loomulikult rohkem kütust. Samas on bensiinimootoriga Sportage hind paari tuhande võrra soodsam kui hübriidil ja see võib saada määravaks juhul kui enamus sõite tehaksegi maanteel.
Viimane, millest kirjutada tahan, on ventileeritavad istmed. Sisse lülitades läks iste meeldivalt jahedaks – see on lisa, millest on soojal suvepäeval kindlasti abi. Ka pikal sõidul kui selg kipub higiseks minema, on jahutuse sisse lülitamine leevendav. Mingil hetkel lükkasin jahutuse välja, sest seljal hakkas külm. Kõike mõistusega.
Kokkuvõtteks
Mingit futuristlikku imet uuenenud mudelist oodata ei tasu. Samas välja näeb see moodne ja samas ajatu – ei ole muret, et viie aasta pärast on sõiduk moraalselt vananenud. Olemas on kõik kaasaegsed tuled ja viled, ka nelikvedu, mis võimaldab teelt maha keerata.
Omale ma Sportage`i ei soetaks, eelistaksin hübriidi või elektrit. Nendele, kes aga vajavad mõistlikku mitmel otstarbel kasutatavat sõidukit, on see hea valik. Just sellepärast me seda (jälle) fänname, et millegagi pole otseselt “üle pandud”, kõik on küllalt tavaline ja kasutatav. Parafraseerides üht tuntud ütlust, siis tavalisuses peitub võlu.
Lähemalt saab uuenenud KIA Sportage`i kohta uurida siit. Odavama, 1,6-liitrise bensiinimootoriga esiveolise auto saab soetada päris soodsa hinnaga – kampaania ajal lausa vähem kui 30 000 euroga. Seda hinda me (jälle) fänname.
Fotod: Ylle Rajasaar. Modellima oli nõus Jaanis Ermann