Kojamehed ehk Otto Tiidermann ja Franz Malmsten tegid proovisõitu uue Volkswagen e-up! elektriautoga. Otto sõitiski Haapsallu, plaaniga laadida autot üleöö tavapistikus ja järgmisel päeval rõõmsalt Tallinna tagasi vurada. Läks teisiti: e-up! tavapistikust laadima ei hakanud. Uurisime esindusest ja kasutajatelt, mis me valesti tegime.
Otto ja Franz on kaks autohuvilist sõpra, kelle vlogi kannab nime Kojamehed (ilmselge inspiratsioon podcastist Istmesoojendus) ja kes eriti hea meelega proovivad läbi erinevaid elektriautosid.
Tõsi, e-autode kohapealt lähevad nende arvamused lahku: Franz on veendunud, et tema järgmine auto on “e” nagu “elekter”, Otto aga ei näe põhjust kiirustamiseks – enne kui laadimine ei ole sama kiire kui tavaautodel, ta neid tõsiselt ei võta. Intriigi on niisiis küllaga.
Franz, kes on elektrikatest vaimustuses, püüab Ottot veenda, et need on suurepärased sõiduvahendid ja laseb kamraadil igal võimalusel seda omal nahal kogeda.
Nii ka maikuu esimesel nädalavahetusel, kui meeste proovisõiduautoks oli uuenenud Volkswagen e-up!. Ottole jäi ülesanne teha sellega pikem maanteesõit, et veenduda, ka väikese linnaautoga saab igale poole. e-up!i 200 pluss – kilomeetrine sõiduraadius on piisav ka pikemateks sõitudeks.
Otto otsustas minna Haapsallu ning autot oma maakodus üleöö tavapistikust laadida. Hea plaan, millest midagi paraku välja ei tulnud – auto ei hakanud laadima.
Otto katsetas eri pistikuid ja küsis abi naabriteltki, ja otsustas siis, et sõidab Tallinna poole sama targalt tagasi, 100 km sõiduraadiust lubanuks koduni välja vedada ja kiirlaadijat otsida.
Teekond lõppes Ääsmäe külje all tanklas, kuhu me Ottole ja e-up!-ile treileriga järele läksime. e-up! tegi treileril ilmselt oma elu kiirema sõidu Tallinna esinduse laadijasse. Klõps! ja ei mingit laadimismuret enam.
230V on mõeldud hädakorral laadimiseks
Mis aga viltu läks? Uurisime seda Eesti elektriautode kogukonnas e-up!i kasutajatelt ning küsisime Möller Auto müügikonsultandilt Ingvar Viilopilt. Viilop võttis ühendust Läti peamajaga, kust e-up! Eestisse saadeti ja selgus tõsiasi, et e-up! on tavapistikute suhtes päris kapriisne.
“Põhjuseid, miks tavapistikust laadida ei saanud, võib olla mitu,” selgitas Ingvar Viilop. “Kuna 230V on mõeldud eelkõige hädakorral laadimiseks, on kehtestatud päris tugevad turvanõuded, et keegi ei põletaks majapidamist kogemata maha.”
e-up!i voolujuhtmel on pistikupoolses otsas kuumasensor, mis mõõdab, et majapoolses juhtmestikus midagi ei läheks liiga kuumaks. “Kui on väikegi error, siis auto laadima ei hakka,” lisas Viilop.
“Laadija võimsus on kuni 2,3 kW, mis tähendab, et majapidamises peab olema korras juhtmestik ja maandus ja kui ühega neist on mingi mure, siis auto laadima ei hakka. Kahtlustan, et asi oli juhtmetes,” arvas Ingvar Viilop.
e-up!i laadija on niiskusele ülitundlik
Elektriautod Eestis kogukonnas imestasid e-up!-i kasutajad, kuidas nii lihtsa asjaga sai nii hätta jääda, eriti veel meie, kes me erinevate elektriautodega varemgi sõitnud oleme:
“Pole seal mingeid probleeme, harjuda tuleb, et pistikut hoiab kinni, paar korda olnud timeriga laadimisel mingi mure ja tavajuhtmega laadija on niiskuse suhtes ülitundlik ja võib lõpetada laadimise,” kirjutas üks kasutaja.
“Selleks et laadida saaks, pead eemaldama süütevõtme lukuaugust on turvaline aga natukene absurd. Paljudel autodel lülitub võtme eemaldamisega ka lustisüsteem välja ja laadimise ajal saad vaikust nautida,” tõdes teine.
Indrek Jakobson, kes e-up! elektriautoga varakevadel pikemaid ringe tegi, nentis, et kohtas kolme päeva kestel kolme probleemi, millest kaks on pigem ebamugavad iseärasused:
- Eleporti kiirlaadijas on laadimiskiirus pea võrdne Enefit Volti nn keskkiire laadimisega. Eleportiga seda arutades jõudsime selgusele, et mõistliku vastuse annab ilmselt ainult põhjalik võrdlustest. Aga kui aega on, siis laadida saab;
- Kodusest seinakontaktist ühe ööga tühja akut täis ei saa. Aga see polegi ilmselt nii mõeldud. Jällegi ebamugavus, mitte otseselt viga;
- Laadimisava avamisega oli suuri probleeme. Süüde peab olema välja lülitatud, võti lukuaugust väljas jne. Uste asendist ja alarmist ei hakka rääkimagi – mis kõik tingimused peavad olema täpselt täidetud, et see luuk lahti saada.
“Kasutusjuhendist seal abi ei ole, tahab lihtsalt rahulikku närvi ning palju aega ja katsetamist, et see nõks kätte saada. Siis laeb küll. Aga loomulikult ei saa välistada, et autokesel on mingi viga külge tulnud, demoautode elu ei ole kerge.”
CCS laadijas on kiirus 25-30 kW
Kasutajatel on e-up!-iga kiirlaadijates Indrekuga sarnane kogemus: “Ma sain e-up!-iga Enefiti CCS laadijatega kiiruseks 25 kw/h, mis on natuke nadi. Kas see on auto poolt piiiratud või error kuskil mujal, ei tea,” kirjutas üks meie appihüüule vastanutest.
Norras Ionityski on e-up!i laetud: “Norras Ionitys laadis see auto ka 27-30kW kiirusega, vaata Bjorni videot. Ja kui aku oli veidi soojenenud, 35kW-ga,” selgitas teine kasutaja.
Esinduse õuel olnud laadijas hakkas e-up! muretult laadima, aga laadimiskiirust me ähmiga ei fikseerinud. Ent nagu varasemalt korduvalt öeldud: kiirlaadija on hädapärane pika teekonna abiline, e-autode jaoks tervislikem laadimine toimub kodusest seinalaadijast.
e-up!i puhul on ka tavapistik mõeldud vaid hädaolukorras kasutamiseks. Kuigi nii Kia, Hyundai ja Nissan laevad muretult ka tavapistikust ning ka pistikuhübriidide puhul pole me kunagi hätta jäänud, siis ilmselt on VAG väga ettevaatlik oma e-toodete puhul.
Mis me sellest õppisime?
Kahju küll, Otto, aga elektriautod on tulnud selleks, et jääda ja nende iseärasustega tuleb end kurssi viia. Katse näitas aga selgelt, et kasutajad ei saagi olla kõigi üksikasjadega kursis.
Kaasaegne auto peab olema intuitiivne – just sellepärast arvustame me nuppe ja valitsaid, isteasendit, infolusti, aga samamoodi ka laadimise lihtsust.
VW e-up! on vahva väike linnaauto, mille soetamist tasuks kaaluda. Ühe “aga”-ga: enne kui võtit keerata ja ära sõita, tuleks müügiesindajal lasta endale kõik eripärad ette tantsida ning ka (eestikeelse) juhendi lugemisest on kasu. Särtsakaid kilomeetreid!
Uuri e-up! saadavust siit
Kaanepilt: Franz Malmsten
230V hädaolukorras laadimiseks? Ärge tehke nalja. 10A laadimine on just kõige akusõbralikum, seega ka kõige soovitatavam laadimisvool. Lihtsalt paljudel juba suuremad akud ja üleöö ei jõua ajaliselt piisavalt voolu sisse saada. Kui Kiirlaadijaga kuumeneb aku ja autodel, millel pole aku jahutust võib see väga tuntavalt mahutavust vähendada. E-Upil laeb 0-100% 16tundi, aga reaalselt soovitatakse aku täituvust hoida vahemikus 20% – 90%. Seega 70% laadida on üleöö täitsa võimalik, kui hilisõhtuni just pidevalt ei sõida.
Kas see, et vigase elektrisüsteemi puhul laadija tööle ei rakendu on ikka liigne kapriissus? Mulle igatahes tundub mõistlik, et vastavad kaitsmed on peal, et laadimise tõttu maja maha ei põleks.
Laadimisava lahti saamiseks on vaja lihtsalt vajutada puldilt uste avamise nuppu. Kõik. Laadimisava läheb uuesti lukku aegreleega umbes 30 sekundi pärast.