Parimates peredes on täiesti normaalne, et oma eksämma pulmapäevaks valib sobiva auto ja sõidutab pruutpaari abieluranda just nimelt endine väimees. Videomeister Sten Ottep käis pulmaauto sohvrile töövarjuks.
Soovitame video vaatamise kõrvale varuda kuhja taskurätte ja hulga huumorimeelt. Kaspar Kaljas – just tema on selles loos pruutpaari autojuhi rollis – tunnetega tagasi ei hoia. Sõidame!
Loo autor ja peategelane: Kaspar Kaljas. Video ja fotod: Sten Ottep
Laste vanaemale uuesti abiellumiseks pulmakaariku valimine on vastutusrikas ettevõtmine. Nii nagu pruudil ei sobi altari ette jalutada valges kleidivahus, ei saa tseremoonia puhul ka sõidukiga üle pingutada: seega välistatud on limusiinid ja julged maadligi tormavad kabrioletid.
Nagu uuringud näitavad, meeldivad daamidele linnamaasturid. Segment on selge, pidupäevale kohaselt tuleks ette lisada “noobel”. Nooblist maasturist üksi – asjaosalisi arvestades – jääb ikkagi väheks, sobiva kombo saamiseks peaks olema ka innovaatilisust ning julgust vaadata tulevikku, jättes lastelastele parema maailma.
Edasine on puhas tehnika ilu. Hübriidajamiga noobelmaasturite segmendis on valik vähene ent seda on. Otsustan erilise päeva tähistamiseks võtta esimese omataolise maailmas, Lexus RX 450h.
JÄÄGEM DISKREETSEKS. RÄÄGIME AUTOST
Asjasse mittepuutuvatele küsimustele (“mis lilled?”, “kelle jalad?”) ma ei vasta. Samuti tuleb teil endal üles otsida Romantiku tee. Mina räägin edaspidi vaid Lexus RX 450h iselaaduvast elektrihübriidist, sest see oli esimene hübriidajamiga sõiduk, millega elus olen sõitnud.
Kütust kulub elektriajami tõttu selle autoga vähe, et mitte öelda, väga vähe. Linnatingimustes sõites ei saa aru, millal – ja kas üldse? – elekter sisepõlemisele “üle annab”. Kui aga gaasipedaalihoogsamalt tallata, saab vaiksest Teslast mõnus maastur: kõik äkilisemad liigutused tehakse sisepõlemise jõul.
Mis on muidugi tore, sest kuidas sa muidu tänavapildis silma jääd, kui masinast kerget möiret välja ei lase? Ah õige, meil on pulmapaarile kohandatud sõiduk, see jääb silma ilmselt ka möirgamata…
Tuleb siiski tõtt tunnistada, vaikus autos on imeline. Mõnelgi korral tuleb kõrvu teritada, et aru saada, kas mootor töötab või ei. Pruut, kes Lexusse istus, ei saanud vaiki olla vaid imestas: “Oi, kui vaikne siin on…”
Ma parem ei kirjelda siin seda tunnet, mis tuli siis, kui istusin tagasi oma igapäevaautosse. Lärm oli kõrvulukustav. Mõistsin, mis tegelikult auto hinna teeb. Vaikus.
NEED KOLM ASJA, MIS KÕIGE ROHKEM MEELDISID
Vaikusest juba rääkisin. Hämmastav, kuidas nii suur maastur suudab olla täiesti rahulik ja tuua täielise rahu ka sõitjate südameisse. Lexuse roolis (ja mitte ainult) on võimalik jääda täiesti diskreetseks. Küllap pruutpaargi läks oma tähtsatele hetkedele märksa pingevabamalt vastu.
Siiski. Kolm asja. Esimene: roolisoojendus. Olen seda detaili pidanud seni veidi peenutsevaks, kuid kargel sügishommikul osutus soe rool tõeliseks abistajaks.
Liigud õues, Eestimaa hallide varjundite vahel, sätid lilli ja kirisad salli ümber kaela, käed külmad, nina vesine ja tuul pead otsast puhumas… ja siis istud autosse ning ühe nupuvajutusega on sul peos soe rool. Hallide pooltoonide vahele ilmuvad värvid.
Disaineritele ja inseneridele soovitus edaspidiseks: käsikastiga autodel võiks olla lisaks sooja rooli võimalusele ka soojenev käigukang. Automaatselt soojenev esi- ja tagaklaas ning peeglid on meie kliimas muidugi must be.
Teine: tagaiste. Lexuse tagaistmele mahtus kenasti istuma pruutpaar ning keegi ei kurtnud, et sohvril on liiga pikad jalad. Juht ise aga elab selles autos kui omas maailmas.
Siit jõuamegi kolmanda heani: RX on loodud juhi jaoks. Roolisolija ümber on ehitatud juhtpult, mis meenutab korraga kosmoselaeva, arvutimängu ja – mis mulle eriti kodune – filmistuudiot. Mõnus.
HIIR KABIINIS!
Üks detail oli, mis alguses oli mulle raskesti tabatav. Hiir. Jah. Insenerid on Lexusse lahti lasknud hiire. Õigemini, tal on oma koht. Juhi käe all, kohe käigukangi kõrval on umbes poole tikutopsi suurune tegelane, mille abil saab navigeerida mööda infolusti menüüsid.
Kui üks asi selle masina juures on äkiline, siis on see hiir. Või olen ma siis tavaline kass, kes loodab, et magades kõik suhu jookseb… Igal juhul võttis tükk aega harjumist enne kui suutsin ekraanil hiire liigutusi jälgima hakata.
Vaevalt, et Lexus RX juhtide seas on vaid kogenud arvutimängurid, kelle jaoks selle lõbukepiga vehkimine on titemäng, ning vaevalt, et nende seas on palju selliseid, kes auto teepervele pargivad, et leida vajalik menüüst.
Tahad raadiokanalit vahetada? Jah, palun, siin teile järgmine sihtkoht Prantsusmaal. Ei, siiski, vabandust, te soovisite reguleerida pardavalgustust… ühesõnaga, jah, taaskord räägib siin minu oskamatus kaasaegseid vidinaid hallata. Võimalik, et on olemas otseteed, mis välistaksid hiire silitamise, ma neid sel päeval tuvastada ei jõudnud.
KIBE! KIBE! KIBE!
Kas ma enesele selle auto ostaksin? Raske vastata. Esinduslike sündmuste autoks sobib see nägus ja edev masin küll. Kui Jõekalda Rooside sõjas visata õhku küsimus “milline oleks populaarseim pulmaauto Eestis?”, siis vaevalt et Lexust keegi pakkuda oskaks. Ehk võiks, sest selle töö tegi RX 450h igati eeskujulikult.
Kokkuvõttes igati edev ja töökas pill, hind tundub ehk krõbe kuid selle raha eest saab sääraseid lisasid, mille kasutamiseks peab päriselt ka käsiraamatu läbi lugema, ja see on Lexus RX 450h-l ikka korralik Piibel. Kilojagu lektüüri vähemalt!
Nõnda siis soovin teile head lugemist – ptüi! kes ikka neid käsiraamatuid loeb?! – ikka head sõidulusti, ja kui need akupangad veel surnud ei ole, siis elavad nad nii selle masina kui ka tema sohvriga õnnelikukt igavesti. Kibe! Kibe! Kibe!
Loe Lexus RX 450h kohta rohkem siit
Video ja pildid: Sten Ottep
