Alan Vaht sõitis nädal aega Renault Zoe uuenenud versiooniga ja jäi igati rahule: autoga on võimalik asjad ajada nii linnas kui maanteel ja positiivseid üllatusi tuli kuhjaga.
Nädalane testsõit Renault Zoe´ga oli meeliülendav. Tegemist on väleda ning asjaliku väikeautoga, millega saab väga ökonoomselt hakkama nii linnas kui ka maanteel.
Kompaktne elektriauto pakub mitmeid positiivseid üllatusi, nauditavat sõiduelamust ning vaatamata väiksusele mahutab see kenasti ära ka viieliikmelise lastega pere. Tagaistmel saavad istuda ka täiskasvanud.
“Zoe” tähendab kreeka keeles “elu”
“Zoe” hääldub kui “sõui”, mis kreeka keeles tähendab elu – ΖΩΗ. Renault Zoe` esimene generatsioon jõudis tootmisesse juba 2012. aastal ning osutus aastatel 2015 ja 2016 väga edukaks nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas.
2018. aastal tuli turule aga uus 110-hobujõulise mootoriga mudel ning 2019. aastal lisandus täiendavalt 135-hobujõuline mudel, millest esimesed muljed saime mullu Sardiinias.
Väiksed trikid, väiksed nipid
Tänapäeval tundub elementaarsena, et autole lähenedes avanevad auto uksed lukustusest automaatselt, kuid suureks üllatuseks ei vaja Zoe võtit ka uste lukustamiseks – klõps! käib automaatselt kui olla 3 meetri kaugusel.
Esimestel päevadel sulgesin Renault Zoe uksi ikka harjumuspäraselt puldist kuni juhuslikult avastasin, et saab ka ilma.
“Võti” on tegelikult õhuke nahast taskusse peidetud pult, mille saab näiteks taskusse või kotti jätta, kui vaid on meeles see kaasa võtta. Miks nii pikk jutt uste lukustumisest? Seni pole isegi esmaklassiautod säärast luksust pakkunud.
Ah, kuidas kappab!
Teise üllatusena pakub Renault Zoe suurepärast sõiduulatust. 110-hobujõulise mootoriga versiooni sõiduulatus on WLTP järgi 395 km ning natuke jõulisema 135 hobusega auto saab ühe akulaadimisega sõita 386 km.
Seega rohkemate “hobuste” korral ei saa sõiduulatus sugugi kannatada, kuid kiirendus “nullist sajani” paraneb koguni 2 sekundi võrra vähenedes 11,4 sekundilt 9,5 sekundile.
Loomulikult ei ole see võrreldav ühegi superautoga, kuid jätkuvalt vaimustun e-autode jõulisest paigaltvõtust – teadmine, et tavaautodele teeb elektrikas iga kell “pähe”, tekitab rahulolu.
Väga väike “kütusekulu”
Renault Zoe aku kasulik netomahtuvus on 52 kWh, mis võib ECO-režiimis linnasõidul pakkuda koguni 560 km sõiduulatust keskmise „kütusekuluga“ 9,3 kWh/100 km.
Minu suureks üllatuseks õnnestus ECO-režiimis saavutada energiakulu aga koguni 8,7 kWh/100 km, mis võiks tähendada sõiduulatust isegi kuni ca 600 km.
Tõsi, ECO-režiimil sõidu korral tuleb arvestada, et auto kliimaseade lülitatakse välja, kuid et tol päeval oli 14-16 kraadi plussis, polnud sellest mingit lugu.
Auto ökonoomsuse osas oli teisigi üllatusi. Kui ühel päeval rahuliku sõidustiiliga sain keskmise kulu linnasõidul 13 kWh/100 km, siis järgmisel “raske jalaga” sama teed sõites 13,3 kWh/100 km.
Mõlemad toodud numbrid tähendavad sõiduulatust ühe akulaadimisega kuni 400 km. Renault Zoe eeskujulik energiakulu avaldus ka maanteesõidul, kus kiirusel 90 km/h sain keskmiseks 14,8-16,2 kWh/100 km (320-350 km ühe laadimisega).
Mugav see on!
Uuenenud Zoe kiituseks saab kindlasti tuua ka sõidumugavuse. Kohe esimestest meetritest oli tunda mõnusalt pehme, kuid samas väga konkreetne rooli ja rataste omavaheline koostöö.
Samuti mõjus sümpaatselt kiirendus- ja pidurduspedaalide pehmus ja konkreetsus. Prantsuse fenomen – kõik on algusest peale nii paigas, et armumine esimesest silmapilgust on lubatud.
Renault Zoe standardvarustuses on mitmed juhiabid, sh jalakäijate hoiatussüsteem. Hädapidurdusel lülituvad ohutuled automaatselt sisse. Puudust tundsin kohanduvast kiirushoidjast. Sõidurajal püsimise ja lahkumise abi aga töötavad väga hästi. Viimane rakendub kiirusel 70 km/h+, mulle meeldiks see ka linnasõidul.
7-tollise multimeediaekraani saab lisavarustuse valimisel asendada 9,3-tollise ekraaniga. Kiitust väärib 10-tolline täisdigitaalne värviline näidikute paneel rooliratta taga. See on tõesti kena ja seda saab enda soovide järgi kohandada sõltuvalt kasutaja eelistustest.
Kiirlaadimise juurde tuleb teha “linnuke”
Lisavarustuse nimekirja suurimaks üllatuseks oli kiirlaadimise valiku vajadus, mis on üllatav, sest mu arusaam e – autodest on seni olnud lihtne, kiirlaadimine on mõistetavalt osa “paketist”. Zoe puhul tuleb “linnuke” teha, et hiljem ei peaks üllatuma kui suurim võimalik laadimiskiirus on 22 kW Type 2 pistikust.
Seega kõik need autoomanikud, kes soovivad autot laadida ka maanteel ja teha seda kiirelt, siis selleks tuleb lisavarustusena küsida juurde ka kiirlaadimine, mis lisab auto hinnale 1040 eurot.
Positiivse poole pealt saab välja tuua Zoe 3-faasilise aku laadimise süsteemi. See määrab laadimiskiiruse ning – võimsuse.
Nimelt on auto laadimiskiirus 3-faasilisena korral 3 korda kiirem võrreldes 1-faasilisega. Näiteks sai mul kodus 22 kW laadijast aku täis kolme tunniga.
On preemiumelektriautosid, millel ei ole 3-faasilist laadimisvõimalust, miks tehakse veel 1-faasilist, ei tea, taas on prantslased asjast aru saanud ja teinud võimalikuks mugava (ja küllalt kiire) kodus laadimise.
Muidugi on Renault Zoe’l kaasas ka aeglane laadija aku laadimiseks tavalisest 220V pistikust. See on kriisiajaks kui midagi muud peale aja pole võtta – aku täislaadimiseks kulub sel juhul 34 tundi.
Ühenduvuse osas veel arenguruumi
Paar asja siiski häirivad. On ju igati positiivne, et Renault Zoe pakub juhtmevaba telefonilaadimist, kuid jääb arusaamatuks, miks on vaja CarPlay kasutamiseks ühendada telefon auto USB pistikuga.
Isegi kui juhtmega ühendus on vajalik, võiks CarPlay ikoon olla multimeedia ekraanil vähemasti kuvatud, sest esimeste testipäevade jooksul arvasin, et ZOE ei pakugi CarPlay funktsionaalsust – võimaluse avastasin alles hiljem netist lisa lugedes.
Teine ebamugavus, mis Zoe puhul häirib on juhiistmel parema käetoe puudumine, mis, nagu hiljem selgus, on võimalik lisavarustusena juurde osta.
Tugi on äärmiselt vajalik ainuüksi seetõttu, et sel juhul on olemas ka täiendav hoiulaegas asjade hoidmiseks ja silma alt ära panemiseks.
Kui eelmainitud puudused on üsna väikesed ja neid saab lahendada, siis üks suur puudujääk on üksnes käsitsi reguleeritavad istmed. Eks see ole ka maitse (ja ilmselt elektriauto) küsimus.
Mulle igatahes meeldivad elektrooniliselt nuppudest reguleeritavad istmed, kuid Zoe puhul tuleb arvestada, et puudub ka võimalus istme kõrguse muutmiseks. See-eest on olemas võimalus reguleerida nii rooli kõrgust kui ka sügavust.
Kokkuvõtteks
Üldiselt saab Renault ZOE’ga väga rahule jääda. On jäänud märkimata, et väikese ent väga võimeka elektriauto saab soetada 31 690 euroga ning täisvarustuses isendi eest tuleb välja käia ligi 39 000 eurot.
Tundub kallis!? Elektriautode kontekstis sugugi mitte. Ja teadmine, et kuigi ost on tavalisest kulukam, teenivad e-autod end muud moodi tasa.
Elektrile kulub 15 000-kilomeetrise aastase läbisõidu korral öö-tariifiga laadimisel kõigest 130-150 eurot. Zoe suurust ja funktsionaalsust arvestades on tegu igati hea soetusega.
Pildid: Alan Vaht
