Kas luksusauto saab olla sama praktiline kui pereauto ja sama turvaline kui tank? Uus Mercedes-Benz E300de All-Terrain tõestab, et see on võimalik küll. Kirsiks tordil on siidpehme ja kõrvulukustavalt vaikne kulgemine.
Aastakümneid on Mercedes-Benz E-klass (ja enne seda W123 ja W124) olnud segmendi musternäide – mugavuse, luksuse ja pikkade vahemaade läbimise etalon. See on auto, millega sõitsid taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimesed ministrid, kuid sellega armastasid paraku end esitleda ka valgustkartvat äri ajavad tegelased.
Aga kas see on ikka seesama E-klass, mida tunneme ja armastame juba kolmkümmend aastat või on vahepeal saanud sellest hoopis midagi muud? Kas uus E-klass (mudeliindeksiga W214) on suutnud ajaga kaasas käia ilma oma põhiväärtustest loobumata? See on põletav küsimus ning ainus võimalus sellele vastata on rooli taha istuda.
Väljakutse: ikooni arendamine
Esimene tutvus uue E-klassiga oli pisut üle aasta tagasi ning siis oli tegu sedaankeresse peidetud bensiinimootori ja pistikhübriidsüsteemi kombinatsiooniga. Nüüd on aga testis pisut kõrgem universaalkerega auto, kus heitmevaba kulgemise eest vastutab sama tehnoloogia, kuid akus särtsu lõppemisel viib autot edasi säästlik diiselmootor.
Mercedes-Benzi All-Terrain seeria ongi loodud neile, kes soovivad luksusautot, mis suudaks hakkama saada ka veidi keerulisemate teeolude korral. Klassikalise universaali “kergitamine” maastikuautoks on järeleproovitud valem, mis sobib ideaalselt neile, kes otsivad pisut paremat läbivust, kuid ei talu maastureid. Mingit maastikuhunti sealt oodata loomulikult ei tasu.
Et iga järgmine E-klass muutub üha ümaramaks, on aja märk – õhutakistuse vähendamiseks on kõik võtted head ning Mercedes läheb moevooluga kaasa. Väikese pettumuse aga valmistavad ustest väljuvad lingid, mis jätavad mulje, nagu oleks EQE tarbeks neid liiga palju tellitud. Echtsale E-klassile need ei sobi.
Et pooleteise aastaga nii sisemuses kui välisilmes suuri muutusi pole, tähendab ka seda, et ülevoolavad kirjeldused nagu mõnus kupeelikkus, kumer ilme ja vinged tuled ei vaja enam kordamist. Lõppude lõpuks on ilu jätkuvalt vaataja silmades ning selle kohta, kas üha kumeramaks muutuvad nurgad häirivad või meeldivad, otsustab igaüks ise.
Praktilisus: kas see sobib igapäevaseks eluks?
Siin on E-klass (ning selle eelkäijadki) läbi aegade silma paistnud. See auto pole lihtsalt staatusesümbol (seda rolli saavad täita ka palju kallimad ja ekstravagantsemad sõidukid), olles sageli hoopis tööhobune, truu kaaslane pikkadel reisidel ja lihtsalt pereliige.
Ees istujatel on ruumi laialt, istmed on mugavad ja mitmeti reguleeritavad (tõenäoliselt rohkemgi kui tarvis) ning ka tagaistmel on jala- ja pearuumi selle klassi auto kohta sobivalt. Kahel täiskasvanul on seal pikkadel sõitudel väga mugav ja kolm saavad hakkama lühema reisiga. Kardaanitunnel on märgatav, kuid mitte ülemäära häiriv.
Pagasiruum on sõitjate omast on veidi nüansirikkam. Sedaani puhul mahutab see 540 liitrit, olles piisavalt sügav ja lai mahukate esemete või mitme kohvri jaoks. Universaali puhul kasvab maht 615-ni, tagaistmeid kokku klappides lausa 1830 liitrini. Madal laadimiskünnis ja elektriline tagaluuk teeb selle ideaalseks kasvõi ehituspoodi sõitmiseks.
Kuid siin on üks “aga”, millega testi vältel tuli põrkuda. Pistikhübriidsüsteem tähendab tõsist kompromissi tänu aku paigutusele pakiruumi põranda all. Sedaanil langeb mahutavus 370 liitrini ja universaalil vaid 460 liitrini. See on loomulikult kasutatav, kuid oluliselt väiksem kui traditsioonilisemate lahenduste puhul. Lohutuseks võib aga sappa võtta kuni 2,1 tonni kaaluva haagise.
Euro NCAP-i poolt testitud: kindlus ratastel
Ei, see ei ole “Kindlalt paremaks”, “Kindlalt edasi” või mõni muu sarnane valimisloosung. Ka mitte lihtsalt turunduslik hüüdlause, vaid Euro NCAP-i, autode turvalisuse määramisel autoriteetseimaks peetava Euroopa uute autode hindamisprogrammi 2024. aastal antud hinnang. Mercedese jaoks on turvalisus alati tähtis olnud ja uus E-klass jätkab seda traditsiooni.
Viimase põlvkonna E-klass (W214) saavutas Euro NCAP testis maksimaalse viie tärni reitingu, seljatades ühtlasi põlise konkurendi – 5. seeria BMW. Tulemus koosneb viiest kriteeriumist: täiskasvanud sõitjate kaitse: 95%, laste kaitse: 90%, haavatavate liiklejate kaitse (jalakäijad/jalgratturid): 84% ja ohutusabisüsteemid: 85%. Aga mida see praktikas tähendab?
Ennekõike seda, et E-klass pakub tänu tugevale kerekonstruktsioonile ja mitmele turvapadjale (sealhulgas eesmiste sõitjate vaheline keskmine turvapadi) suurepärast kaitset kokkupõrkel. Kuid autos on ka keerukad süsteemid õnnetuste ennetamiseks.
Standardne ohutuskomplekt sisaldab juhiabisid, mis on meile juba varasemast tuttavad ning küsimus pole mitte selles, kui palju neid on, vaid kui hästi nad toimetavad. Ning uues E-klassis teevad nad seda tõeliselt hästi, pakkudes täiendavat turvalisust, kuid sekkudes samas pigem sujuvalt kui järsult.
Sõidukogemus: ülim mugavus
E-klassi suurimad voorused ilmnevad aga mootori käivitamisel (see võib olla väga vaikne, kui pistikhübriid liigub EV-režiimis) ja sõitma hakates. Tuule-, tee- ja mootorimüra (ka siis, kui diiselmootor töötab) on erakordselt hästi summutatud, luues rahuliku ja lõõgastava keskkonna, eelmise põlvkonnaga võrreldes on edasiminek väga suur.
Mugavuse poolest on E-klass õpikunäide sellest, kuidas autosid luua. Isegi standardvarustuses olevate terasvedrude ja amortisaatorite korral on sõit pehme ja rahulik, kuid proovisõiduautol olnud Airmaticu õhkvedrustus tähendab meie teedel ja tänavatel liikudes mugavuse täiesti uut taset. See auto ei sõida, vaid libiseb üle konaruste! Tõsi, suurema diameetriga veljed lisavad pisut ebamugavust, ent sellegipoolest ei tee E-klassist puuhobust.
Loomulikult on Mercedese konstruktorid seadnud autot luues tähelepanu keskmesse pigem stabiilsuse ja etteaimatavuse kui teravalt sportliku juhitavuse. Kuigi rool ei paku väga vahetut tagasisidet, pole see probleem, sest E-klass ongi loodud pingutusteta sõitmiseks. See tundub turvaline ja usaldusväärne – täpselt nagu olema peabki.
Hübridiseeritud kapotialune
Jõuallikate valikusse kuuluvad nelja- ja kuuesilindrilised bensiini- ja diiselmootorid, millest enamik on varustatud poolhübriidsüsteemiga (MHEV). Viimane tagab sujuvama käivitamise ning ühtlasi annab tuge kiirendamisel. E220d (diisel) on aga endiselt suurepärane valik neile, kes sõidavad palju, pakkudes ohtralt pöördemomenti ning jahmatavalt väikest kütusekulu.
Hoopis teist masti mootorid on pistikhübriidid, nagu E300e (bensiin) või E300de (diisel), viimane oli ka proovisõiduautoks. Need pakuvad üsna pikka täiselektrilist sõiduulatust, võimaldades paljudel oma igapäevast pendelrännet läbida täielikult akutoitel. Testiauto läbis heitmevabalt täpselt 50 kilomeetrit.
Üleminek elektri- ja diislikütuse vahel on täiesti märkamatu, suuresti tänu väga heale mürasummutusele. Sõidukogemuses domineerivad mugavus, pehmus ja vaikus. Juhiabid töötavad taustal märkamatult, muutes pikad sõidud oluliselt vähem koormavaks. Ja kuigi hoiatusi on lihtne välja lülitada, on nad sedavõrd delikaatsed, et testi jooksul ei tekkinud selleks kordagi vajadust.
Mercedes-Benzi diiselmootorid on tuntud oma säästlikkuse poolest ning testis olnud kaheliitrine pole erand – peaaegu viiemeetrise ja ligi kolmetonnise täismassiga proovisõiduauto keskmiseks kütusekuluks jäi üle 600 km väldanud proovisõidu jooksul 5,4 l/100 km, millest küll 9% sai läbitud elektri jõul.
Kokkuvõtteks: kas tegu on jätkuvalt oma klassi etaloniga?
Niisiis, tagasi esialgse küsimuse juurde. Kas 2025. aasta Mercedes-Benzi E-klass on edukalt ühendanud oma traditsioonilise mugavuse ja luksuse turvalisusega? Valdavalt jah.
See on jätkuvalt ülimugav ja samas praktiline auto, eriti universaalina (vaatamata pistikübriidi väikesele pakiruumile). Sõit toimub ilma juhipoolse suure pingutuseta, auto eelistab pakkuda mugavust, rahu ja stabiilsust, mitte maksimaalset sooritust ega täpsust. Ohutusele keskendumist ilmestavad suurepärased Euro NCAP-i tulemused.
Kõigel sellel on aga hind – ja seda sõna otseses mõttes. E-klass on kallis auto ja pakutavate valikute (nt Superscreen, õhkvedrustus ja täiustatud juhiabid) märkimine ostuhetkel viib hinna kuuekohaliseks. Pealegi võib kasutatava tehnoloogia keerukus olla konservatiivsele ostjale tüütu, seega tasub enne nende valimist rahulikult mõelda. Täpsema info leiab siit.
Kellele see auto on mõeldud? Kui eelistate tipptehnoloogiat, rahulikku mugavust, tipptasemel turvalisust ja esmaklassilist kaubamärki ning teie eelarve seda võimaldab, on uus E-klass vaieldamatult kõige täiuslikum auto turul. See navigeerib küll traditsioonide ja modernsuse vahel, kuid pakub siiski rahustavat, meeldivat ja ülimalt pädevat sõidukogemust.
Mercedes-Benz E-klass pole oma hinge kaotanud, vaid lihtsalt õppinud juurde palju uusi digitaalseid nippe. Kas kõik need teile meeldivad, on muidugi iseasi. Aga see on endiselt klassi etalon, lihtsalt palju tehnoloogilisem. Ja loomulikult ohutum.
Meeldis:
- Silmapaistev tulemus Euro NCAP testis
- Väga head laternad
- Üsna ruumikas ja praktiline sõitjateruum
- Säästlik pistikhübriidsüsteem kombineeritud diiselmootoriga
- Ülimalt sujuv ja vaikne sõit
Ei meeldinud:
- Ukselingid
- Pistikhübriidi väiksem pagasiruum
- Hind
Fotod: Indrek Jakobson