Indrek Jakobson tegi proovisõitu värskenduskuuri läbinud VW Passat Alltrack versiooniga ja tunneb rõõmu, et auto väliskuju on ikka samaks jäänud. Tegu on maasturitaolistest mitte lugupidavatele inimestele sobiva sõiduvahendiga.
Mis teha, kui tahaks autoga pisut julgema südamega asfaldilt maha keerata, kuid maasturilaadset ei soovi? Sel juhul on ainsaks lahenduseks kõrgemale tõstetud universaalkere, mis loob täiendava boonusena mugavama sisenemise ja väljumise. Volkswageni mudelite puhul kannavad need autod lisanime Alltrack.
Sissejuhatuse asemel õiendame ära ühe turundusliku detaili: Passat Alltrack ei ole omaette mudel, vaid seda võetakse kui üht Passat Varianti (mis Volkswageni keeles tähendab universaalkeret) varustustaset. Seega siin uue Alltracki kohta öeldu käib paljuski ka uue „tavalise“ Passati kohta.
Tagasihoidlikud täiendused
Väliskujus pole värskenduse käigus suuri muudatusi toimunud ning vilumatu silm võib „uue“ ja „vana“ kergesti segi ajada.
Spikker: esimesed udutuled on rombja kuju asemel selgelt kolmnurksed ning tagaluugile on ilmunud – nagu ka näiteks Arteonil ja Touaregil – pikalt välja kirjutatud mudelinimetus Passat.
Ning kuna demoautode värv peab ennekõike pilke püüdma, vahet pole, kas hea või halvaga, siis proovisõiduks olnud Alltrack oli värvitud uude sügavrohelisse Bottle Green metallikvärvi. See ongi saadaval vaid Alltrackile ning nägi tõesti hea välja.
Sisemus on rahulik ja väljapeetud, vaid läikivhall plastikliist on julge balansseerimine hea ja halva maitse vahel, kuid uus Passat veab selle auga välja.
Kirjutada aga suurelt keset armatuurlauda ohutulede lüliti kohale mudelinimetus – oleks saanud soliidsemalt. Samas – need on pisiasjad, mis ei häiri.
Üllatused juhikohal
Istmele maandudes tabavad aga klassikaliste lahendustega harjunuid üllatused. Nii polevat enam võimalik tellida mehaaniliste „kelladega“ näidikuplokki, vaid tuleb igal juhul leppida täisdigitaalsega.
Õnneks vaatab selle seadistamisel kohe vastu „Classic“ vaade. Kergendustundega valitud ja teema unustatud.
Esimene tõsisem ehmatus tabab aga siis, kui USB pesa otsides selgub, et autos on ainult USB-C standardi omad ning lisavarustusse kuuluv adapter loomulikult autost puudub. Õnneks lahendab hästivarustatud elektroonikapood selle mure kiiresti.
Volkswagen on uhke tehnika viimase sõna järgi loodud navipaketi Discover Pro üle, kuid enne kahe ja poole tuhande eurose väljamineku otsustamist on soovitus väga tõsiselt järele mõelda.
Otse öeldes on tegu auto suurima puudusega. Ekraani ees elegantselt kätt viibutada võib olla väga äge, aga iga käivitamise järel oodata igaviku (tõenäoliselt pisut vähem, aga vähemalt nii see tundus) ei ole enamikule autokasutajaist lihtsalt jõukohane.
Valige ilma „Pro“ lisandita infolustisüsteem ja säästate suures koguses närvirakke, mis teadupärast ei taastu!
Ruumi enam kui küll
Passati mahukus pole näovärskenduse käigus mõistagi kuhugi kadunud. Esiistet on võimalik seada mitut moodi ning kui juhikohal istub keskmist kasvu meesterahvas, siis tema taga jätkub ruumi korvpallurilegi.
Siiski on tegu sõiduautoga ning maasturilaadseile omast bussilikku isteasendit siin endale lubada ei saa. Eesti mõistes pikkade vahemaade puhkepausideta läbimine tõestas aga, et seda polegi vaja, selg valutama ei hakka ning ergonoomikaga on kõik paigas.
Pakiruum on tõeliselt ruumikas, topeltpõhja alla mahub veel väike varuratas. Tagaluugi avamine käib nii kabiini nupust kui jalaga kaitseraua all viibutades, ent teistel markidel ja mudelitel harjumuspärast lülitit luugi allservas enam pole, see on kolinud ringikujulise VW-märgi külge. Mis salata, varasem lahendus oli mugavam, aga uus on stiilsem.
Sõidab suurepäraselt
Alltracki maastikusõiduomadused on täpselt sellised, nagu oodata võibki. Ühelt poolt tagab 17 cm kliirens (sage number ka linnamaasturite seas) piisavalt julge maanteelt maha pööramise, pikad eendid ees ja taga aga loovad madalad peale- ja mahasõidunurgad, mis juhti ettevaatlikkusele sunnivad.
Nelikveosüsteemi võime automaatselt kanda kogu veojõud teepinnaga kokku puutuvale teljele tõi auto välja ka sellistest oludest, kus üheveolisega oleks edasi pääsemiseks läinud vaja nii kirvest kui labidat – Alltrack ainult mõtles hetke, jagas momendi välkkiirelt ümber ja voilà.
Siiski tunneb Passat Alltrack end kõige paremini maanteel, siin on ta omas elemendis. Istmed palkuvad juhile korralikku külgtuge – ja seda on päriselt vaja, sest auto läbib kurve ka lubatud kiiruspiirangute ülemisel piiril stoilise rahuga ning tava-Passatist 3 cm kõrgem kliirens kusagil negatiivselt tunda ei anna.
Varustust igale maitsele
Juba põhivarustus on hinnaklassi vääriline: näiteks on olemas võtmevaba käivitus, talvepakett, kolmetsooniline automaatkliimaseade, Apple CarPlay ja Android Auto, adaptiivne püsikiirushoidik ning suur hulk kolmetähelisi elektroonilisi juhiabisid.
Lisavarustuse nimekiri on aga Volkswagenile omaselt pikk ning võimaldab kombineerida pea igale maitsele sobiva varustuse.
Tänu adaptiivsele veermikule ACC on nüüd võimalus ise sujuvalt seadistada nii amortisaatorite jäikust kui muid sõiduks vajalikke tingimusi – reeglina seda siiski vaja ei lähe, sest tehase poolt pakutud variantide arv on täiesti piisav, et enamik juhte iial ei peaks „individuaalrežiimi“ katsetama minema. Passat Alltracki ostja eeldab, et tootja on seda tema eest juba teinud – ja nii ongi.
Lisavarustuses pakutakse tehnoloogia uusima sõna järgi loodud maatriks-leedtulesid, mis võimaldavat sõita pimedal maanteel vastutulijat pimestamata pidevalt kaugtuledega.
Kuigi auto on se’s osas üsna ettevaatlik, toimisid need hämaras tõepoolest nagu lubatud. Oluline samm edasi passiivse ohutuse osas!
Kolm jõuallikat
Passati mootorivalik on VAG-grupile omane, kuid Alltrackile tippversioonina jõuab neist vaid kolm, kõik nelja silindriga kaheliitrised.
Baasmootoriks on juba teistelt mudelitelt hästi tuttav 140 kW turbodiisel, sellele järgneb lausa kahe turboga 176 kW diisel.
Tipmiseks versiooniks on 200 kW bensiinimootor, mis on küll eelmisest pisut odavam, kuid oma priiskavate joomakommete tõttu tõenäoliselt osutub vähepopulaarseks.
Veoskeemi osas on ainus valik 7-käiguline topeltsiduriga automaatkast ja nelikvedu. Viimane on sõidurežiimide kaupa mitmeti seatav, kuid üsna põhjalikus testis läks neist vaja vaid kaht: maantee ja off-road.
Kokkuvõtteks
Alltracki hinnad algavad 41 tuhande euro piirimailt ning kerivad kiiresti kõrgustesse, nii maksis testiauto üle 56 tuhande euro.
Samas tuleb leppida asjaoluga, et selle autoklassi esindajad ongi kallid kõigi markide puhul ning soodsamate lahenduste otsijad peavad pilgu pöörama klassikaliste universaalide või linnamaasturite poole.
Ja veel üks detail – kui uuele Passat Variantile on kohe saadaval ka soodushinnad, siis Alltracki hinnakirjas neid ei leia.
Konkurente Passat Alltrackil pole palju, kuid siiski leidub. Audi, Škoda ja Seati kõikjalsõitvad universaalid kõik pärinevad ju samast VAG-grupist, kuid ka Subaru, Opel ja Volvo mudelivalikus on sarnaseid sõidukeid.
Kas uus Passat Alltrack on veatu auto? Jah, tegu on suurepärase sõidukiga, kui hind ära ei ehmata ning jagub kindlameelsust loobuda uuest infolustisüsteemist (saadaval on ka kahe füüsilise pöördnupuga versioon) jättes eksperimenteerimised uute tarkvaralahendustega nende hooleks, kes testimise eest palka saavad.
Meeldis:
Suurepärased sõiduomadused
Ruumikus
Mugavad istmed
Ei meeldinud:
Aeglaselt toimetav infolust
Hind
Vaata Passati hinnakirja siit
[pdf-embedder url=”https://www.accelerista.com/wp-content/uploads/2019/10/VW19_Cenu_lapa_Passat-Variant_EE_11.09.pdf” title=”VW19_Cenu_lapa_Passat Variant_EE_11.09″]
Pildid: Indrek Jakobson
