Kuni 9-kohaline mahtuniversaal, mis mahutab kõik eluks vajaliku
Tippvarustuses võrreldav luksusklassi väikebussidega
Hind alates 23 500 eurost

Peugeot Traveller ja selle sõsarad, Toyota Proace Verso ning Citroën Space Tourer on kahtlemata tänavuse autoaasta suurüllatajad. Mõttetu on rõhutada, et tegu on kaubiku põhjale ehitatud sõidukiga: ainus, mida korralike tööloomadega jagatakse, on EMP2 platvorm. Traveller & Ko on väikebussid, mis mõeldud reisijaid maksimaalselt mugavalt ja turvaliselt sihtpunkti liigutama ning tavapäraste kaubikutega ei ole neil tõesti midagi ühist.

Tegime tippvarustuses Peugeot’ Travelleri 8-kohalise väikebussiga pikema proovisõiduringi Eestis ja Lätis, proovisime ära kiiremad maanteelõigud ja seiklesime pisut rannaääres looklevatel liivateedel ja seenemetsas. Viiest reisisellist sai erinevatel asjaoludel kolm – kaks suurt, üks tirtsakas – ning kui midagi kahetseda, siis seda, et me Lätis majutusega üle pingutasime; vabalt oleks võinud kolmekesi mõnusa öö veeta Travelleris, tähistaevast nautides.

Samas, mis seal’s ikka, nüüd oskame kõigile näidata teed toredasse mõisaöömajja Lätis ning nimetada Riia vanalinnas nime poolest nooblit butiikhotelli, kuhu kellelgi minna ei soovitaks. Riia maine päästis paarisaja meetri kaugusel asunud pitsakohvik, kus sõime tõenäoliselt ühe oma senise elu parimatest lahtistest pirukatest. Ja milline rõõm oli hommikul viletsast numbritoast Travelleri suurepärasesse salongi siseneda!

[toggle title=”PROOVISÕIDUAUTO TEHNILISED ANDMED” load=”hide”]PEUGEOT TRAVELLER L2 BlueHDi 180 hj Allure varustus

Mootor: 2,0-liitrine R4 diiselmootor
Võimsus: 130 kW/180 hj
Pöördemoment: 400 Nm
Käigukast: 6-käiguline automaatkast
Tippkiirus: 170 km/h
0-100 km/h: 10,1 s
Kütusekulu (keskmine): 5,7 l/100km
Hind: alates 23 500 eurost
Testauto hind: 40 200, koos lisadega 45 065 eurot
Lisavarustus: viipega avatavad elektrilised külgmised liuguksed, eestikeelne navigatsioon, kohanduv kiirushoidik, massaažifunktsioon esiistmetel jpm.[/toggle]

https://www.youtube.com/watch?v=SkjWZZZc284

[dropcap]RUUM [/dropcap]Esimene asi, millega Traveller sõitjad pahviks lööb, on ruum ja selle kümned ümbersättimise võimalused. Buss on saadaval kolmes eri pikkuses ning on maksimaalselt 1,9 meetrit kõrge, mahutades variandist sõltuvalt 5-9 reisijat.

Kõige lühema versiooni pakiruumi maht on 1350 liitrit, tagarida alla lappides saab seda laiendada 1978 liitrini, jättes püsti vaid esiistmed, mahub kaupa koguni 3397 liitri jagu. L2 kerepikkusega Travelleril on need numbrid vastavalt 1950-4200 liitrit, kõige pikemal L3-l 2600 -4900 liitrit. Meie proovisõidubuss oli keskmist mõõtu, mahutades kuni 8 reisijat ning pakiruumiga vaikimisi 1950 liitrit.

… nii kommentaari korras: ma jäin pikalt mõtlema, mismoodi need litraažid on saavutatud. Kuna auto on 1.9 meetrit kõrge, siis korrutame pakiruumiks ette nähtud põrandapinna ja küljepikkuse 1.9-ga, teisendame saadud tulemuse liitriteks… ja kasutame parimal juhul umbes 2/3 sellest ruumalast, sest maast laeni kahemeetrist kuhja ei tee ju tegelikkuses keegi. Fakt, et sinna taha kaheksa inimese asjad ära ei mahuks, kui igaüks oma kahe kohvriga tuleks.

Kaheksakohalises väikebussis on pikka maad sõita ideaalne kuni kuuel reisijal, kelle pambud mahuvad kenasti istmete taha jäävasse pakiruumi ossa ning kõik pudinad saab mugavalt erinevatesse panipaikadesse käest panna. Salongis sees on asjadele kohta uste küljetaskutes ning üht-teist saab paigutada istmete alla. Neli inimest hotellituba võtma ei peakski, kogu nende elamine mahub ära L2 tüüpi ja mahuks ilmselt ka L1 tüüpi bussi.

[dropcap]12 PUNKTI PANIPAIGAD! [/dropcap]Siit tuleb ka esimene 12 punkti: armatuuri peal olev topsihoidja on geniaalne leiutis! Ei mingit ikaldamist mööda salongi sobivate uurete taga otsimisega – võtad hommikul oma kohvitopsi ja supsad selle armatuuripessa. Kui topsijook joodud, võid sinna sättida peotäie pliiatseid või kimbu lilli. Hiiglasuur kindalaegas on armatuuri keskel, täpselt navi kohal. Sinna võiks mahutada… näiteks kassi.

Teine 12 tuleb kohe juurde! Travelleri esiuste sees on 3 panipaika: üks tilluke aknatasapinnal, mida saab kasutada ka kõrgema käetoena; keskel veidi pikem kitsas – sinna käib rahakott, telefon, raamat; ja alumine, kuhu läheb kuni 1.5-liitrine veepudel või mahlakann, sai, arvuti vms. Omakorda alumise panipaiga kõrval on veel üks madal panipaik!

KLIKI PILDID SUUREMAKS!

Kaks peeglit

Juhi töökoht

See on käigukang

Väike lisa-tahavaatepeegel võimaldab juhil näha ka tagaistmel toimuvat

Kolmetsooniline vent

12 punkti vääriline topsihoidja Travelleri armatuurlaua nurgas

[dropcap]ISTMED [/dropcap]Kolmas kord 12 punkti tuleb ka: teises reas sõitjad võivad oma asjad käest panna istme seljatoe küljes olevasse võrku, lükata põlved istmeõnarusse ja eesistme seljatoelt alla lappida lauakese, mille saab kohandada mugavaks mobiilseks kontoriks.

Kõiki istmeid on võimalik siinidel mugavalt nihutada ette või taha ning tekitada nii vajalikku lisaruumi. Ka saab kõikide istmete seljatugede nurka muuta. Kui on vaja (istmeid) välja visata, siis see käib kahe näpuliigutusega. Ei mingit läbi ussi emmi minemist nagu see on mõne konkurendi puhul. Hea töö, insenerid!

Võrreldes näiteks VW bussiistmetega, on Travelleris rõhku pandud ergonoomikale: istmepadjad on pikad ja istmete kuju toetab hästi keha. Esiistmetel saab soovi korral sisse lülitada massaaži (lisavarustus), märksa olulisem on aga nimmetoe reguleerimise võimalus.

[dropcap]TAGALUUK JA UKSED [/dropcap]Travelleri tagaluugi aken on avatav. Seda tehes vaatab pakiruumist vastu kitsas riiul, millele saab toetada näiteks… no näiteks piimapudeli või käekoti. Aga ma ei soovita seda teha, sest see riiulikene ei ole selleks mõeldud!

Tegu on kitsa pagasikattega, mille p e a l e ei ladustata asju! Kate tuleb üles tõsta ja sinna alla võib siis (kui mahub), panna midagi käest: avad akna, tõstad katteriba ja võtad oma kodinad ühe käeliigutusega välja. Sulged katte, püüad näppe mitte veristada, paned akna kinni ja ongi tehtud. Kui oleks oma auto, siis tõstaks selle nikatsi üldse koju kuuri alla ja kasutaks pakiruumi ilma katteribata.

Travelleri tagaluugil võiks olla elektrooniline avamis-sulgemismehhanism – praegu avaneb see mehaaniliselt ning hooga rihmast tõmmates võib luuk kolakaga vastu pead kukkuda – just nii juhtus meie pereisaga. Õnneks oli see vaid muhk ja mitte peapõrutus.

Elektrooniliselt (ka jalaviipega) avanevad külguksed tõrkusid ühel korral, vasakpoolne uks ei sulgunud täielikult. Selle vastu aitas auto uuesti käivitamine ja paar meetrit edasi liikumine. Jalaviiplemise õige koha otsimine moodsatel masinatel on enamasti paras peavalu, Traveller käitus selles osas eeskujulikult, avades ukse esimese hoogsa tagumise nurga juures tehtud viibutuse peale.

[dropcap]JUHI TÖÖKOHT [/dropcap]Disain on sel autol nii seest kui väljast vahva – armatuur on viienurgeline, samasugune (ning põneva nurga all asetusega) on muuseas ka kütuseluuk. Rool on Travelleril sõiduautolik. Käigukangi… ei ole. Selle asemel on suur ketasnupp, kus siis valida õige täht. Nuppudega tutvumine tekitab hetkelist kohmetust – neid on palju – ehkki loogilistes kohtades – ja nendega harjumine võtab veidi aega.

Olemas on ka labad! No seda siis sportliku sõiduviisi tarvis. Aga nende labade tagant ei ole niisama lihtne üles leida tempomaadinuppe ega ka mitte kojamehi reguleerida. Pisut istenurka muutes, hakkavad paistma ka salakohad. Muuseas, tagumine kojamees läheb vihmaga ise tööle iga kord kui tagurdada. Jah, selles bussis on püütud asjad peensusteni läbi mõelda.

KLIKI PILDID SUUREMAKS!

[dropcap]INFOLUST [/dropcap]Infolusti menüüd on eestikeelsed. Digiekraanile kuvatav info on värviküllane, aga elegantne. Üllatuslikult on olemas ka esiklaasi infonäidik (HUD). Lisavarustusena saab juurde tellida korraliku navi, milles elab – üllatus! – hauataguse häälega eesti keelt kõnelev mees. Kõrva järgi ütleks, et teksti loeb Toomas Lasmann.

Kui teil tekib tahtmine ühe korraliku peretüli järele, siis lülitage härra Lasmann (nimetagem teda siis nii!) võõras linnas sisse ja seiklus ning skandaal on garanteeritud. Ruhja ja Valmiera vahel näitas navi aadressiraamat lakoonilist sini-rohelist tühjust ning härra korrutas morbiidselt: “200 meetri pärast pööra paremale”… et siis end kohe parandada “pööra ümber ja sõida 350 meetrit otse”. Vabandust, 200 meetrit edasi, 350 tagasi… kohe? Ah, olgu, need on vaid numbrid, ja mees on ju nagunii kõiges süüdi!

Helipilt autos on korralik, ehkki tahaistmele pole üleliia palju kuulda. Tuleb disko asemel leppida suurepärase kolmeosalise õhutussüsteemiga, mis võimaldab igas sõidureas eri sätungeid, nautida kaheosalisest klaaskatusest paistvat vaadet ja isiklikest kõrvaklappidest tulvavat audioraamatut. Näiteks.

[dropcap]TURVALISUS [/dropcap]Siinkohal jään ma alguse tegemisega veidi hätta. Lühidalt: kõik, mida tahad, on olemas. Kui mitte baas-, siis lisavarustusena. Soovitan soojalt valida pikast nimekirjast Safety (turvalisuse) paketi, mis teeb Travellerist kõige moodsama võimaliku sõiduvahendi. Sätid kiiruse paika, lükkad kohanduva kiirushoidiku peale ja kulged mõnusalt.

KLIKI PILDID SUUREMAKS!

[dropcap]HAKKAME SÕITMA! [/dropcap]Eks ole nüüd kuiva trenni ja tutvust tehtud ka. Lähme sõitma! Madal mootoriasetus annab Travellerile hea raskuskeskme ja soosib stabiilsust – tõstke mootorikate üles ja otsige, kus jõuallikas on. Eks ole, tükk tühjust ja alles siis paistab BlueHDI kätte.

Kaheliitrine diisel on lisaks ökonoomsusele (sissesõitmata mootoriga linnas kulu 7l/100km, maanteel 6.2l/100km) ka väga vaikne. Travelleri salongis on teeoludest sõltumata vaikne – kõrv ei taba üleliigseid naginaid, plastikud on pehmed ja kogu see kaadervärk hoiab end sõbralikult koos.

Nupp-käiguvahetusrattast, mis markeerib kuuekäigulise automaatkasti kangi, sai räägitud: sellega on võimalik harjuda, aga traditsiooniline kang oleks ikkagi parem. Kõige tüüpilisem eksimisvõimalus rattal on R ja P vahel – ei, aitäh! Ka võiksid insenerid tulevikus mõelda elektroonilisele käsipidurile, selle põrandalt kobamine on suhteliselt ebamugav.

Roolilt tagasiside on nii suurel bussil nagu ikka – suhteliselt malbelt mittemidagiütlev. Riia vanalinnas munakiviteel tagasisidestamisega siiski mingit probleemi ei ole. Väga… sõiduauto! Küll aga tahaks nelikveo võimalust kruusateel, kus asi läheb natuke ujuma ja muutub alajuhitavaks. Vedrustus on hästi õnnestunud, pole üleliia lödi ega ka mitte liiga jäik. Rõõmu teeb ka bussi pöörderaadius, mis on üllatavalt väike.

Suure Travelleri gabariidid on väga hästi hoomatavad, ei mul ega härral tekkinud kordagi küsimust, kuidas me siin nüüd siis manööverdame… kuna bussil on korralik tahavaatekaamera kui suured küljepeeglid (mis end uste lukustudes kokku lapivad) on nähtavus ümberringi väga hea.

[dropcap]SUUR ON MÕNUS! [/dropcap]Julgustuseks kõigile, kes arvavad, et seda autot on võib-olla liiga palju – ei ole! Kes on sõitnud suure džiibiga, see väikest bussi kartma ei pea. Kõik vajalik – tahavaatekaamera, gabariidiandurid jm. abisüsteemid on olemas – sõit käib nagu tavalise sõiduautoga ja manööverdamine ei ole hiina keel! Eriti rahulikule inimesele võiks selline aeglane-ruumikas kombo sobida.

Traveller on väga hästi välja kukkunud auto, absoluutselt ebaprantslaslikult praktiline ja sõidetav, detailideni läbi mõeldud (mõni pisiasi välja jätta). Ma ei näe mingit põhjust, miks pärast selle bussiga proovisõidu tegemist peaks üldse veel mõtlema… noh… konkureerivatele saksa kaubikutele. Kui ikka kisub, siis tasub hinnalipikut vaadata.

RIIA. KLIKI PILDID SUUREMAKS!

[dropcap]LUBATUD REISISOOVITUS [/dropcap]Läti on avastamist väärt! Tehke ükskord teistmoodi ja sõitke Lätisse üle Viljandi ja Ruhja kaudu. Gauja rahvuspark, Sigulda ja Turaida kindlus jäävad kenasti tee peale ja on kahtlemata Läti klassika, aga neis on vaatamisväärset aastaringi!

Täiesti idüllilise majutuse pakub Gauja rahvuspargi servale jääv Skangali mõis, millel on eestlaste ja eestlusega ning Rootsi kuningaperega väga tihedad sidemed. Millised? Eks minge uurige ise järele, pererahvas seal mõisas on erakordselt sõbralik!

Riia linnas võib mõnusa ilmaga hulkuda päevi. Meie seadsime rattad vanalinnast ka väljapoole, nn. hipsterite linnajakku. Hotell, kuhu ei soovitaks minna on aga vanalinnas asuv Rixwell Terrace Design hotell. Sel pole ei terrassi ega disainiga suurt midagi pistmist, aga võtke see orientiiriks, kui lähete otsima Riia parimat pitsakohvikut, mis jääb vaid 200 meetrit hotellist südalinna suunale.