Kahevärvilisena üksnes võimsamas, 272 -hobujõulises variandis Tõeline autofänni unistus, saadaval ainult 6-käigulise manuaalkastiga 250 hj versiooni hind alates 26 900€, 272 hj versioonis 29 900€
[toggle title=”PEUGEOT 308 GTi TEHNOANDMED” load=”hide”]Peugeot 308 GTi 270
Mootor: R4, turbo, bensiin
Töömaht: 1598 cm³
Võimsus: 200 kW/272 hj @ 6000 p/min
Pöördemoment: 330 Nm @ 1900-5000 p/min
Tippkiirus: 250 km/h (piirajaga)
0–100 km/h: 6,0 s
Jõuülekanne: esivedu, Torsen-diferentsiaal, manuaalkäigukast, 6 käiku
Kütusepaak: 53 l
Välismõõtmed (P/L/K) : 4253/1804/1446 mm
Teljevahe: 2617 mm
Pakiruum (DIN): 420-1228 l
Tühimass (ECE): 1395 kg
Keskmine kütusekulu (NEDC): 6,0 l / 100 km
CO2-heide: 139 g/km
Hind alates: 29 900 €[/toggle]
[button link=”http://www.peugeot.ee/et/model/308_gti” size=”medium” color=”red”]VAATA HINDU[/button]
Peugeot 308 GTi ehk importööri andmetel 308 GTi by Peugeot Sport 1,6 THP 270hp M6 S&S paneb igal juhil silma särama, aga tundub olevat rohkem ringraja- kui tänavapill.
[dropcap]VÄRVITERAAPIA [/dropcap]Värvidest ei pääse üle ega ümber. Kahevärvilised autod pole tegelikult midagi iseäralikku. 1950.-60. aastatele tüüpiliste plekkbaroksete kerevormidega sobisid need, koos ohtra kroomiga nagu valatult – meenutame või kahevärvilisi Volgasid.
Seitsmekümnendate aastate mood, autokatuseid vinüüliga üle tõmmata, võib meile tunduda alpusena, aga ärgem irvitagem omaaegsete moetrendide üle. Paljudel juhtudel oli vinüülkatus nii maitsekalt teostatud, et liigitub tänapäeval puhtaks klassikaks.
Praegugi kasutatakse visuaaltuuningu võttena autokatuse ülekleepimist mattmusta (eriti edeval juhul veel süsinikplasti mustriga) kleepsuga. Ja tegelikult tekitavad ka tumedad klaaskatused optilise efekti, nagu oleks auto ja katus eri värvi.
No nii. Aga siis tuleb Peugeot ja värvib oma 308 GTi selliselt, et esiosa on punane ja tagaosa must, kusjuures lahutusjoon jookseb diagonaalis üle külje. „Võeh-võeh!“ hurjutavad esteedid. Aga no mida parata?
Kui Peugeot tõi kolm aastat tagasi välja kontseptsõiduki 308 R, võõbati see just niimoodi puna-mustaks. Ja mis neil, vaesekestel, siis seeriaauto puhul muud üle jäi, kui see värviskeem tootmisse lasta. Pealegi on 308 GTi saadaval ka ühevärvilisena, puna-musta kombinatsiooni eest tuleb letti laduda tervelt 1900 eurot lisaraha. Mis 29 900-eurose hinna juures on ju päris krehvtine taks.
Kahevärvilist maalingut pakutakse üksnes võimsamale, 272-hobujõulisele versioonile. „Nõrgem“ 250-hobujõuline 308 GTi tuleb tehasest musta, halli, punase, sinise või valgena, aga raudselt ühes toonis.
Proovisõidu põhjal võib julgelt väita, et ehkki värviskeem püüab tähelepanu, dünaamikat see ei mõjuta. Minek ON äge. Kahjuks jäi seekord proovimata, mida GTI ringrajal suudab, aga seda teemat käsitleme loodetavasti kunagi suve poole. Ent ka tänava- ja maanteesõit kulges muljetavaldavalt.
[dropcap]SÕIDUKOGEMUS [/dropcap]Keskkonsoolil asuv nupp kirjaga „SPORT“ avaldab küll tuntavat mõju, aga eelkõige audiovisuaalset (mootorimüra edastatakse kõlarite kaudu salongi ja näidikute taustavalgus muutub valgest punaseks).
Dünaamika erinevuste lahkamine jääb pigem ringrajale, ent igatahes on 308 GTi hirmus paugupill. Lubadus kuue sekundiga „sajani“ tundub olevat teostatav, kui vaid õige koht leida. Kuid iselukustuva Torsen-diferentsiaali, üsna vabas seadistuses ESP ja 235/35 R19 mõõdus Michelinide koostöö veab suu naerule ka siis, kui tänaval foori alt startida.
Kummivilin on minimaalne, edasisööst maksimaalne ja enne kui kaasliiklejad midagi arugi saavad, võib esimese käigu viienda vastu vahetada. Otse. Ilma vahepealseid käike kiirvisiidiga tülitamata. Varjukülg on siiski ka, sest kui asfalt juhtub olema roopasse sõidetud (ja kus Tallinnas ei ole?), ei liigu masin otse, vaid vänderdab hullumoodi tänu laiadele rehvidele ja paremat pidamist otsivale diferentsiaalile.
Ahjaa, „tavalise“ ja SPORT-sõidurežiimi vahe on ka selles, et esimesel juhul algab tahhomeetril 6000 minutipöörde peal „punane“ ala ja piiraja rakendub otsustavalt; teisel juhul aga kihutab hokikepikujuline osuti samast kohast hooga üle ja peatub alles pooltuhat pööret kaugemal.
Rahulikul tänavasõidul jääb mulje, et pole suurt vahet, milline käik parasjagu rauas. Hüva, kuues käik on linnas selge liialdus, aga ülejäänutel on üsna ükskõik. Maanteel, kui suurem hoog tähendab ka suuremat õhutakistust, peab hoolikam olema. Kuuendal käigul möödasõitu alustada pole igatahes hea mõte.
[dropcap]ANDKE KURVE [/dropcap]308 GTi loomulik keskkond on kurvilised teed, seal tunneb ta end kui kala vees. Mida rohkem kurve, seda parem. Pisike rooliratas liigub parajalt raskelt ja kannab juhi liigutused väga täpselt esiratastele üle, ent tagasiside on natukese sünteetilisevõitu.
Kiirusepiirangud seavad küll sõidumõnu nautimisele väga range raami, sest enamasti muutub spidomeetrinäit ebaseaduslikuks ammu enne kui 308 GTi pisimaidki alajuhitavuse märke välja näitab. Ent kui linnas kulgevale sõidumarsruudile jääb näiteks trobikond järjestikuseid ringristmikke, mahub neist kõigist läbi hoogu vähendamata – kiirusega 50 km/h, nagu seadus ette näeb.
Juhil on lõbu laialt, aga kui nii sõita, ei maksa kaasreisijaid peale võtta. Paarikümne sekundiga on nad näost valged, veel natukese aja pärast rohelised ja siis hakkavad juba häälekalt peatust nõudma. Väites, et juht arvab end puid vedavat, mitte inimesi.
Seesama, imettegev vedrustus saab üllatavalt hästi hakkama ka ebatasaste teedega, nagu neid kõikjal Eestimaa kõrvalisemates nurkades leidub. Kuid juba pooletunnine tempokas sõit kurvilisel, põikivuukide ja kühmude-lohkudega pikitud ning jämeda killustikuga pinnatud kõrvalteel võtab sohvri korralikult võhmale.
Esiteks tekitab 19-tolliste Michelinide veeremine häirivalt valju, huugava helitausta. Teiseks võtavad sportlik-jäigas seadistuses amortisaatorid ülikiirelt kinni igasuguse õõtsumise, ja pikapeale muutub see väga väsitavaks. Ei, vedrustus ei lase läbi mingeid lööke, väsitab just see pidev vertikaalsuunaline jõnksutamine.
[dropcap]PUHKEKODU MAANTEEL [/dropcap]Ja kui siis rattad taas veerevad värskemat sorti euroasfaldile, mille servades jooksevad pimestavvalged triibud ning teepeenart tähistavad iga 25 meetri järel helkuritega piirdepostid, tunneb juht end järsku nagu puhkekodus.
Hambaid näidanud ebasõbralik lõvikutsikas muutub järsku pehmeks ja armsaks kodukassiks, kes mõnusalt nurru laseb ja end silitada lubab. Nüüd võib raadio käima panna ja nautida Denoni helisüsteemi kaudu muusikat, mitte ainult mootori tööhääli.
Ent mida kauem 308 GTi roolis maanteel liigelda, seda enam süveneb mulje, et see on raiskamine. Jah, see auto teeb enam-vähem kõike, mida juht vaid tahab. Sinna mahub viis inimest ja 420 liitri jagu pagasit ning nendega saab kiiresti, mugavalt ja kaugele reisida. Isegi bensiini ei kulu üle mõistuse palju, maanteel saab hakkama vähem kui seitsme liitriga saja kilomeetri kohta. Kuid 308 GTI õige iseloom avaneb ikkagi ringrajal. Aga sellest räägib juba järgmine, hoopis teistsugune lugu.
Tekst: Toomas Vabamäe. Pildid ja video: Peugeot
Loe rohkem maaletooja lehelt.
