Piloot kahe prantslasega: hoovõturajal Peugeot RCZ R ja SOCATA TB9

Seekordne proovisõit on mitmes mõttes eriline. Esimest korda on proovisõiduloos kõrvuti lennuk ja auto. Esimest korda teeb proovisõitu autoajakirjaniku asemel lennukipiloot. Legendaarse sportkupee Peugeot RCZ R rooli istub lennukoolitaja ja piloot Toomas Uibo, kes suure osa oma igapäevasõitudest teeb väikese eralennukiga, SOCATA TB9-ga.

Ehkki kõrvaltvaatajale tundub, et Toomase jaoks pole vahet, kas hoida rooli või lennuki juhist*, valitseb piloodi siseilmas paras segadus – istumise all on kärts ja punane putukas, mida ihaldaks endale iga veidi tõsisem autofänn ning mis suudab arendada väikelennukiga võrdväärset kiirust, aga miskipärast ei tõuse see lendu! Miks teha sõiduvahendit, mis ei lenda? Lendamine, see on… lendamine!

[dropcap]MINU LUGU [/dropcap]Annad näpu, käsi läheb! Jõudis see päev, kui Accelerista vastutav toimetaja maheda muigega treppi sõitis ja mulle pealtnäha täiesti võimatu ülesande esitas: sõida nii kuidas jaksad (punase) sportautoga ja lenda nii nagu tahad oma lennukiga –  ja lihtsalt võrdle neid!

Kuidas võrrelda ühte autot ja lennukit? Asja teeb keerulisemaks see, et kuigi mul on keskkoolist koos nõutud haridusega taskus ka autoremondilukksepa paberid, siis kokkupuude autoga kui transpordivahendiga on siiani tavalise pereisa tasandil: lapsed kooli ja trenni, toidukraam poest koju, suvel kõik see mees ja koer takkatraavi maale. Peres on kaks autot. Mina sõidan suurema osa ajast “nähtamatu” Volkswageniga. Igav, onju?

Lennukiga on lihtsam. 1200 kaptenitundi väikelennukitel ja 14-aastane kogemus lennuinstruktorina – tunnen õhust raskemaid liiklusvahendeid paremini, kui neid mis maa peal liiguvad. Autofriigid, palun võtke siinkohal vastu mu vabandus. Ja – nagu näha, asi läheb paremaks, sest ma võtsin selle kummalise väljakutse siiski vastu!

[dropcap]START [/dropcap]Joonel on juhtumisi kaks prantslast, kaks põriseva R-ga tüüpi, kes valmis sööma imelikke asju, millest meie siin Põhjamaal aru ei saa. Kaks, musta baretiga, punasest revolutsioonist välja kasvanud iskiksust. Saage tuttavaks: PEUGEOT RCZ R ja SOCATA TB9.

[dropcap]SOCATA TB9 [/dropcap]Enne kui ma nende hingeellu piilun, heidan pilgu passidesse. TB9 on sündinud 1982. aastal Daher-Socata tehases, Lõuna-Prantsusmaal. Sellise sünniaastaga auto oleks normaalsel juhul transformeerunud ammu korgitseriks või sinu maja katuseplekiks, lennukite maailmas on tegemist kuldses keskeas tegijaga.

RCZ R-ga võrreldes on TB9 elukogemus muidugi kadestamisväärne. Enne kui lennumasin 8 aastat tagasi Eestimaa lennurajad ratta alla sai, oli ta õhuavarusi mõõtnud nii Islandil, Norras, Taanis kui ka Rootsis. Nii, et anname „vanurile“ au, et ta siin meiega neid lapsikuid mänge kaasa mängib. Kokku on TB9 lennanud oma 3500 tundi ja kõik pardalolijad alati turvaliselt kohale viinud.

TB9 süda on heas toonuses! Sellistel lennumasinatel vahetatakse mootorit üldiselt iga 2000 lennutunni järel, kui just mehaanikutelt ja Lennuametilt teatud tingimustel pikendust ei anuta. TB9 ninas tuksub 160 hp (119 kW) mootor, mis tänaseks on  pöörelnud ca 800 tundi.

On tavaline, et uuem lennumasin on vanemast tükk maad odavam, juhul kui selle mootoriressurss on otsakorral. Mootorivahetus annab lennukile teise, kolmanda või isegi neljanda-viienda elu. Lennatakse ju ka Esimese ja Teise maailmasõja aegsete masinatega!

https://youtu.be/mEO5p-XlFNA

[dropcap]RCZ R [/dropcap]Võrreldes TB9-ga on Peugeot RCZ R sportkupee nolk, kel vaatamata noorusele ei ole enesehinnanguga mingit probleemi. RCZ R on toodetud Magna Steyr tehases, sealsamas, kus on valminud ka M-B G klass, MINI Clubman ja MINI Paceman. 2014. aastal teedele tulnud RCZ R kontseptsioon on “mõlemast see parem pool” ehk auto, millega võib minna rajale, aga saab edukalt sõita ka linnatänaval või maanteel.

Mudel tervikuna võiks tähistada tänavu oma seitsmendat sünnipäeva ja hakata sügisel mõtlema esimesse klassi astumisele: 2009. aastal Frankfurdi autonäitusel esmaesitletud RCZ jõudis müügile enam kui 80 riigis, tehes ajalugu kui Peugeot kõige võimsam seeriaauto üldse. Paraku saame RCZ-st rääkida täna juba minevikuvormis – sportkupee tootmine lõpetati 2015. aastal ning (vähemalt esialgu) mudeliuuendusi või uut sarnast mudelit tootja tööplaanis ei ole.

Kui keegi oleks sundinud mind kohe meie esmakohtumise järel RCZ R-i ühe sõnaga iseloomustama, oleks see sõna olnud  “väike” – ja mitte lihtsalt vaid misterbeanilikult väike! Moeteadlik naisterahvas oleks ilmselt öelnud hoopis “punane”… aga ma ei ole moeteadlik naisterahvas vaid autovõhik. Ja autovõhikuna on mul ju ometi luba nii mõelda? Väike!

Möönan siiski, et 3 päeva RCZ R seltsis pani selle auto mu silmis kuidagi kasvama. Kas ta tegi seda minu pärast või mina tema pärast jääb segaseks, aga just sellisena ta mulle lahkumineku hetkel tundus. Natuke suuremana, natuke küpsemana.

Olen paar korda elus ralliautos kõrvalistujana treeningkatset läbinud, istudes kookonis, kaitstuna piloodi uljuse ja hulluse eest. RCZ R sisse istudes tabasin end samalt tundelt – iste on loodud, et kaitsta mind… piloodi (mina?) hulluse eest. Kohe algusest peale kallistas iste mind isegi… liiga familiaarselt. Kes ma talle olen, et nii…? Annan prantslasele andeks, sest vaid mõni tund punase seltsis; ja juba hakkas see kõik mulle meeldima.

Esimestel kilomeetritel olin veendunud, et see suurepärase „R“-i põristava prantslase mootorihääl lähtub päramootorist sest tunne on, et just sealt pritsib kaasliiklejatele tuld ja tõrva. Aga võta näpust. Ilmselt teadlikult selliseks disainitud väljalaskesüsteem (sportsummuti) ja hoolikalt isoleeritud mootoriruum tekitavad tunde, et jõud ei ole minu nina ees vaid selja taga.

Veidi on piinlik, et ma kohe alguses lähemalt ei uurinud, millega tegu. Kujutan ette, et autoproff vaatab ilmselt enne testsõitu „saba“ alla – lennukite puhul alustan ju ka alati numbritest ja muudest näitajatest, aga siin läks kõik meelest. Lubage areneda!

[huge_it_gallery id=”133″]

[dropcap]SÕIDUKOGEMUS [/dropcap]TB9 on neljakohaline lennuk, disainitud nii kruiisimiseks kui ka lennuõppeks. Sellel konkreetsel isendil, millega mina lendan,  on suurendatud kütusepaagid: pardale saab võtta 200 liitrit lennukibensiini oktaanarvuga 100. Selle kütusekogusega kannatab õhus olla ca 5,5 tundi ja ka nõutud varu jääb veel alles.

Teatavad füsiolooglised piirangud seab TB9-ga õhus olemisele tualettruumi puudumine. Pilotshopist võib leida erinevaid abivahendeid mõlemale soole, et nimetatud probleemi leevendada, aga ma pole näinud, et neid laialt kasutataks.  Hästi ettevalmistununa ning enne lendu füsioloogilised vajadused ära õiendanuna on võimalik 3 tundi õhus probleemivabalt ära lennata.

Selle ajaga jõuab TB9 soodsa tuule korral juba 600 km kaugusele. Tallinnast Tartusse või Kuressaarde lendamiseks kulub 50-60 minutit; Pärnus, Kärdlas ja Kihnus võib olla juba umbes 40 minuti pärast ning Ruhnu lendamine võtab aega 1 tund ja 15 minutit. Arvata on, mis näo teeb TB9, kui näeb jaanipäeva eelõhtul RCZ R Virtsus praamijärjekorras konutamas…

Peugeot’ga ei ole mul olnud enne seda proovisõidu-väljakutset üldse suurt kokkupuudet. Seega suhtusin RCZ R-i enne sõitmaminekut igasuguse eelarvamuseta. See mida ma nägin ja tundsin, oli tegelikult suurepärane. Ma poleks eales usukunud, et 1,6-liitrine mootor on võimeline sellist lõbu tarnima.

Sujuv käiguvahetus ja paraja tundlikkusega sidur tegid kohanemise väga lihtsaks ja kiireks. Kõik roheliselt süttivad tuled valgusfooris olid järsku eriliselt oodatud, et siis füüsiliselt, varbaga gaasi puudutades, tunda punakuuelise kaaslase võimeid.

Ja muidugi, see hääl! Prantsuse keele kõla on paljudele sexy as hell. Sama võiks öelda RCZ R-i intelligentse mörina kohta. Mitte pealetükkiv, aga märkuandev oma meelekindlusest ja võimetest. Pirita teel jäid kaks ehitajat mulle pikalt järgi vaatama, ju said ka nemad sellest aru.

https://www.youtube.com/watch?v=xU6HosioWXI

[dropcap]NUMBRIMAAGIA [/dropcap]Miskipärast on nii, et kui jutt läheb lennukitele, arvatakse alati, et tegemist on kindlasti suure luksusega. Ei pruugi olla! Nii nagu saab osta autosid mõnesajast eurost kuni mõne miljoni euroni, saab ka lennukeid soetada taskukohaste hindadega. „My first plane“  hind võiks vabalt jääda 30 000-50 000 euro vahele – umbes niipalju maksab ka korralik keskklassi auto. Proovisõiduauto, 2014. aastal teele tulnud RCZ R on praegu müügis 31 000-eurose hinnaga.

[dropcap]KOKKUVÕTTEKS [/dropcap]Juba vanarahvas uskus, et taevas on alati lõbu laiemalt kui seal allpool. Kahe ja poole tunniga Tallinnast Gotlandile golfi mängima või siis ajaloolist Visby linna nautima – kas ei kõla lõbusalt?

RCZ R jääb selles osas oma võimetelt lennukist kaugele maha, aga loodetavasti jääb ta omanikku sel ajal, kui taevas on lõbu laialt, lennuvälja parklasse truult ootama. Nõnda siis – miks võtta üks, kui võib võtta mõlemad? Piloodiks saamisest räägin teile juba ühes järgmistest lugudest.

*TEHN kõrgus- ja kaldtüüri liigutav juhtimisseadmestiku osa lennuki kabiinis. Lennukis suunatakse kald- ja kõrgustüüri juhisega, mille nii enda poole tõmbamine kui eemale tõukamine liigutab kõrgustüüri ning paremale-vasakule kallutamine kaldtüüre. Pöördetüüri juhitakse pedaalidega, mille puhul tüür liigub kandadega vajutamisel. Varvastega pedaalile rõhudes reageerivad vastava poole pidurid.

Tekst: Toomas Uibo, pildid: Ylle Rajasaar, Toomas Uibo. Meedia: Peugeot, Toomas Uibo

http://www.accelerista.com/tasubteada/abc/seljata-teadlikult-lennuhirm/

http://www.accelerista.com/tasubteada/abc/fuusikaga-lennuhirmu-vastu/