Helerohelise Porsche 718 Boxsteri rooli istudes meenus mulle, kuidas ma 2005. aastal külastasin autonäitust Narvas, kus kõigi autode seas seisis täiesti uus, erkpunane Corvette C6. Ta tõmbas enda ümber rahvahulga, kes kõik suure huviga seda imelist autot uurisid.
Mäletan, kuidas unistasin, et ostan endale sellise auto. Olen kindel, et enamus tollest rahvahulgast unistasid sama. Kuid nüüd ei ole meie teed täis erksavärvilisi sportautosid, vaid selle asemel seisame liiklusummikutes, ümbritsetuna linnamaastureist, mis ei oma midagi ühist tollel näitusel olnud Corvette’iga.
Kaheks päevaks sain ma autojuhiks, kes oli pidevalt tähelepanu keskpunktis. Enamik inimesi suhtus sellesse autosse positiivselt – nad pildistasid seda, pöörasid talle tähelepanu, panid talle liikluses “laike”. Ja kui teistele pakkus see auto positiivseid emotsioone, siis mina sain parima osa – 400-hobujõulise tagaveolise, keskmootoriga sportauto juhtimise, millel on avatav katus.
See oli minu esimene kogemus sõita autoga, mille mootor asub otse selja taga. Tunded on kirjeldamatud – ei mingit alajuhitavust, suurepärane pidamine kurvides. Ma ütleksin, et see on nagu kart, aga see oleks selle auto suhtes natuke solvav. Mõtte jõul juhitav – jah, see sobib talle rohkem. Roolis saadav tagasiside ja enesekindlus võimaldavad sõita palju kiiremini kui juht arvab, et võimalik on.
Ja kui järgmine kurv jäi selja taha ning ma peatusin foori taga, taas kõigi pilgud endale tõmmates, hakkasin mõtlema, kuhu on kadunud need, kes unistasid erksavärvilistest autodest. Jah, see Boxster maksab 120 000 eurot, aga minuga samas liiklusvoos sõidavad BMW X7, Range Rover, Cayenne ja muud perebussid, millel pole minu sportautoga midagi ühist. Jah, ma pole loll ja saan aru, et Range Roverisse mahub terve pere ja kõigil on mugav, aga kui tihti teil on vaja kogu perega mõned kapid asju kaasa võtta?
Jah, Boxsterisse mahub ainult kaks inimest, aga mõlemal neist on oma pagasiruum – üks ees, teine taga. Mulle tundub, et auto mahutavus ja mugavus on tugevalt ülehinnatud – praegu on olemas piisavalt teenuseid transpordiks ja kui vajate suurt autot selleks haruldaseks päevaks, mil peate kogu oma korteri ära vedama, siis saate selle rentida. Kõige muu jaoks sobib suurepäraselt Porsche Boxster, või mõni soodsam sportauto (õnneks on valikuid praegu igale rahakotile).
Boxster on suurepäraselt ehitatud. Ma ei leidnud midagi, mis oleks silma riivanud või katsudes ebameeldiv olnud. Samas ei võta ta end nii tõsiselt nagu Cayenne või Panamera – eredad rohelised turvavööd ja suurepärane roheline kerevärv teevad ta väga kvaliteetse mänguasja sarnaseks.
Ometi on selles mänguasjas kõik vajalikud mugava sõidu võimalused – elektrooniliselt seadistatavad amortisaatorid, klapiga väljalaskesüsteem, istmete soojendus ja jahutus, roolisoojendus ja suurepärane muusikasüsteem. Rahulikus režiimis sõidab ta nagu Volkswagen Golf – väga igavalt ja etteaimatavalt, aga mida muud on vaja, et hommikul ummikus seista?
Lõpetuseks pole Boxster lihtsalt auto, see on elus organism, mis pakub emotsioone, muljeid ja juhtimisnaudingut. See on auto, mis on igapäevaseks kasutamiseks täiesti praktiline ja võib pakkuda kompromissitut sportauto kogemust. Miks mitte elada elu huvitavalt, täites selle emotsioonide ja muljetega, selle asemel, et raisata see igavatele, hingeta autodele?
Fotod: Vladimir Niinimäki
