Koolis ei kuulunud matemaatika mu lemmikainete hulka. Numbrid, võrrandid, teoreemid – miks, kui neid on sageli nii keeruline ette kujutada ja veel keerulisem praktiliselt kasutada?
Alustasin pere eelarve koostamist 2016. aastal ja sain siis aru, kui väärtuslik võib olla nende asjade mõistmine, mida ma koolis nii vastumeelselt õppisin. Ma hakkasin armastama arvudega tegelemist. Tundub, et hakkasin neid mõistma, omal moel – siin on tulud, siin kulud. Kuid mõned numbrid tunduvad hoomamatud.
Näiteks on raske ette kujutada, mis on 151 640 000 kilomeetrit. See on kaugus Maast Päikeseni. Ma tean, et see on palju, väga palju, kuid valgusfooton läbib selle kauguse 8 minuti ja 20 sekundiga, mis ei tundu enam nii uskumatu.
Tundub, et insenerid oleks pidanud Porsche 911 Turbo S-i esitlema kuskil meie planeedist kaugemal, sest ta ei suhtle tavainimesele arusaadavate numbrite keeles. Lubage ma selgitan.
Ma ei väida, et olen suur Porsche fänn. Nad toodavad imelisi autosid, ma ei suuda sõnadega kirjeldada oma vaimustust 718 Boxsteri osas. Kuid tõeline Porsche fänn olemiseks peab vist omandama kraadi ülikoolis. Kõik teavad Cayenne’ist, Panamerast, Macanist, Taycanist, 718-st, 911-st. Teadjamad on kuulnud, et 911-l on versioonid nagu Carrera, Turbo, GT. Ja vaid vähesed eristavad GT2 RS-i GT3 RS-ist. Kui ma küsisin proovisõiduks 911, tahtsin näha, kuidas see linnas sõidab, sest olin nendega veetnud terve päeva ringrajal koos meie peatoimetaja Veliga.
Ja siis sain kirja pakkumisega – meil on olemas Turbo S, kas see sobib? Mõtlesin kohe, et kuna olen Carreraga ringrajal sõitnud, mõistan kindlasti, mis on “turboga Carrera”. Pärast seda kogemust olin väga huvitatud, kuidas 911 linnas käitub. Ja siis vaatasin Porsche veebilehte ja sain aru, et minu “turboga Carrera” on kõige võimsam, kõige kiirem ja kõige kallim Porsche 911 ajaloos. Nii margi ajaloos kui ka kõigi minu testitud autode seas. Mis saaks olla linnasõiduks sobilikum?
Alates sellest hetkest olengi ma maailmas, kus numbreid on raske mõista. Kuidas mõista võimsust, kui enamikul sõiduautodel on vaid natuke üle 150-200 hobujõu? Lapsena oli mul lemmikplakatil Lamborghini Diablo, mille kõige leebem versioon andis välja 583 “hobust”. Toona tundus, et see on mingi astrofüüsika, täiesti mõistetamatu. Porschel on hobuseid 650.
Turbo S kiirendab 100 km/h-ni umbes 2,4 sekundiga (ametlikud andmed 2,7 sekundit, kuid mitmed sõltumatud testid on kinnitanud Porsche kuulsat konservatiivsust kiirendusnumbrite kajastamisel). Sama kiiresti kui kaasaegne kiirusekuningas Bugatti Chiron. Lennuk kiirendab õhkutõusul “sajani” aeglasemalt. Ja selle auto hind on 300 000 eurot. See on umbes 214 keskmist palka Eestis pärast maksude maha arvamist. Või peaaegu 18 aastat tööd. Kas see muudab asju arusaadavamaks?
Need ei ole numbrid, mis muutuvad sõrmenipsuga arusaadavaks. Ja ometi räägib see auto selliste numbrite keeles. Ta räägib saavutustest, ja saavutusi saab mõõta. Mul õnnestub harva tabada sõites “just seda” tunnet, kui tahan kõiki kurve ideaalselt läbida – just seepärast sõitsin sama teelõiku korduvalt, kuni jõudsin selle punktini, kus võisin rahule jääda. Ei saa unustada, et ma ei ole ringrajal, kuid kui kahju, et ma ei saanud teda sel korral sinna viia. Tundub, et see auto on läbi imendunud sajandi insenerisaavutustest ja annab neid täiel määral edasi.
Hoolimata kõigist tehnilistest detailidest on see kõige vähem “lahe” superauto, sest see näeb välja vähem silmatorkav kui Lamborghini Huracan, Ferrari Roma, McLaren 570s, kuid samal ajal jätab ta need maha nii 0-100 kui ka 0-200 kiirendusvõistluses. Ja samal ajal istud sa pehmes, väga mugavas interjööris ja naudid Burmeisteri muusikat.
Muidugi tõmbab ta tähelepanu, aga olgem ausad – Põhjala parklas teiste sportautodega võrreldes on tal pisut väiksem võimalus olla tähelepanu keskpunktis. Tema kuju ei ole muutunud peaaegu 50 aasta jooksul ja erinevalt Lamborghinist ei tee ta disainis revolutsiooni. Ta on arenenud omasoodu, mis teeb ta vähem silmatorkavaks.
Kuid ma ei tundnud, et oleksin juhtinud “vale” autot. Neile, kes ei suuda eristada 996 (1999-2005) ja 992 (2019-tänapäev), tundub see olevat täiesti tavaline auto, eriti kui omanik valib klassikalise halli värvi. Teistele on see tõeline kosmoselaev, mis võib seaduslikult avalikel teedel liigelda.
Fotod: Celin Lannusalu, Vladimir Niinimäki
