Aeg-ajalt, kui mul lained üle pea kokku löövad, otsin ma tuge teadjatelt. Dalai-laama “18 õpetust õnnelikuks eluks” on mul lausa eraldi välja tõstetud. “Leia iga päev aega üksinda olemiseks” ja “otsusta oma edu üle selle järgi, millest pidid loobuma” – kõlab nagu hea plaan, mida on raske teostada.
Pole vahet, kas lugeda Dalai-laamat, kuulata Fred Jüssi Ööülikooli loenguid raadiost või veeta tunde Adamsi “Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas” saatel. Tähtis on, leida aeg, teha seda, mis inspireerib, arendab, avab uusi mõttemaastikke ning loob võimalusi, oma (vaimset) rikkust jagada. “Jaga oma teadmisi. See on võimalus, leida surematus,” ütleb Dalai-laama.
Dalai-laama soovitab vähemalt korra aastas külastada mõnd paika, kus sa pole varem käinud. Mina lisan siia sõna “üksinda”. Jah, see kõlab nagu egotrip, aga minu jaoks on üksinda reisimine üksiti võimalus, leida aega iseendale. Mu kogemus näitab, et aeg-ajalt ühekaupa ärakäimine tuleb kokkuvõttes kasuks kogu pesakonnale.
Porsche reisiklubi kui egotrippija unistus
Reisimisel ja rändamisel on minu silmis oluline vahe. See viimane tähendab põhjalikku valmistumist vaktsineerimisest väärt matkasaabasteni ning ees ootavat teadmatust; reisimine aga seondub korrektselt pakitud käsipagasi, õigeaegselt sõlmitud reisikindlustuse ning sihtkoha restoranide ja kultuuriväärtuste teejuhiga.
Reisimise teeb eriti mõnusaks tunne, et ma olen oodatud ja ei pea suurt millegi üle muretsema. Jah, loomulikult olen ma valmis säärase enesekeskuse eest ka pisut rohkem maksma.
Üks võimalus, saada parimatest parim hõbekandikul (sõna-sõnalt!) kätte, on valida reis Porsche Travel Club’i pikast nimekirjast. Porsche reisiklubi on üle maailma reise korraldanud enam kui 20 aastat, Eestis on nende populaarsus kasvanud sedamööda, kuidas levib sõna, et reisiklubis osalemise tingimuseks ei ole ei Porsche ega üleüldse ühegi auto omamine.
Tõsi, kehtiv juhiluba ning korralik juhtimisoskus on osalemise eelduseks, sest pikad distantsid – mõnisada kilomeetrit päevas – läbitakse Porsche luksusautodega. Kõige muu, sh sinna ja tagasi lennupiletite ning meeldejääva kingituse eest hoolitseb juba võõrustaja, Porsche reisiklubi.
Enne reisi saab osaleja põhjalikud juhised, ajakava ning lepingud tutvumiseks. Reisiseltskonda saadavad kogenud teejuhid, ajakava on planeeritud nii, et aega puhkamiseks ja ringi vaatamiseks on piisavalt.
Pearoaks Euroopa kultuuripealinnad, desserdiks legendaarsed hotellid
Minu tänavusuvine üksiolemise-reis viis mind kesk-Euroopa hingematvalt kaunitele mägismaastikele ja kultuuripealinnadesse. Reisi alguspunkt oli Prahas ning sõidu lõpetasime Viinis, läbides vahepeal paar tuhat kilomeetrit Tšehhis, Slovakkias, Ungaris, Austrias. Muljeid, mis saadud autoaknast, vahepeatustel ning õhtutundidel, mil omal käel giidide saatel mööda linnu jalutasime, on liiga palju selleks, et kahes lõigus kõik ausalt ära rääkida.
Oskan vaid soovitada, et päeval, mil saate reisikava, teete sihtkohtade kultuuripärandiga eelnevalt tutvust ning peate pisut plaani. Kavasse on jäetud piisavalt aega, et soovi korral teha pisikesi haake, mis planeeritud teekonnale märkimata- just parasjagu mängumaad turvaliseks seikluseks, teadmisega, et navi juhatab alati õigele teeotsale tagasi.
Planeerimine tuleb kasuks, sest kõigil ei lähe nii nagu minul ja mu leedulannast kaassõitjal. Väikese navieksituse toel sattusime esimesel sõidupäeval Kutná Hora “kondikirikusse”, Sedlec Ossuary’sse. Ka õnnestus meil juhuse abiga leida küps moonipõld ning veel uhkes õies päevalilleväli, kus toredaid pilte teha. Seda kõike saanuks korraldada ka märksa planeeritumalt, ent mina juhtun juhusega sõber olema.
Ka tasub vaadata sihtkohtade ilmakaarti ning optimeerida oma kohvri sisu, pakkides kaasa õhukese tallaga, madalad jalanõud autoga sõitmiseks ja pikkadeks jalutuskäikudeks. Õhtutualetid võib jätta kappi, “kood” on moodne ja mugav.
Ehk on mõistlik nädalajagu enne reisi hoida ka saledamat joont, sest reisil tuleb toime tulla vähemalt nelja söögikorraga päevas. Need on paaritunnised ja mitmekäigulised naudisklemised valitud söögikohtades, kus õhtusöögi juurde käib rikkalik valik kohalikke veine ja õllesid.
Seekordse Porsche-tuuri (nime poolest) märkimisväärsemaks võib pidada Budapesti Greshami lossis asuva Four Seasons hotelli vastavatud restorani, kus lauad on mitu kuud ette broneeritud. Toidu osas on neil veel tee minna, sest lambakarree oli kuivaks küpsenud ja crème brûlée maitses nagu sulanud lehmakomm.
Õnneks ei kurjustanud kokk mu otsekohese tagasiside peale, vaid saatis numbrituppa väikese tänukirja koos lubadusega, et ajaks, mil järgmised eestlased Greshami restorani sööma jõuavad, on ta söögitegemise ära õppinud.
Ma ei hakanud butiikhotellide personali vaevama nõudmisega, saagida voodi jalgu madalamaks, harjutasin hooga kõrgusviskumist- ülim luksus nõuab teatud standardeid ka külastajalt ja voodid on neil kõrged!
Kui on lubatud, siis paneme diivanid lendama!
Meie paarikümnepealise rahvusvahelise reisiseltskonna sõiduvahenditeks olid Panamerad, kogu võimalikus valikus, hübriidist eksklusiivse erisarjani. Panamerat võiks samahästi nimetada ka lendavaks diivaniks – ülimugav, vaikne ja sealjuures väga sportlik ning mänguline masin on justkui loodud ühele turvalist seiklust otsivale naisterahvale teekaaslaseks.
Euroopa kiirteedel saab ära teha selle, mida Eesti seadus keelab – 200 km/h lööb ette enne kui aru saad; oskaja juht aga tunneb rõõmu kitsastest kurvilistest teedest, mis serpentiinina mööda mäekülge kõrgustesse ja siis jälle alla sööstavad.
Panameraga võib mugavalt reisida ka neljakesi, klubireisidel ollakse autos enamasti kahekesi või siis soovi korral ka üksinda või instruktoriga koos.
Paketti saab valida ja kohandada vastavalt oma soovile ja vajadusele. Instruktoriga sõitmine on kallis, aga õpetlik variant, kuni nädalaselt reisil naasete märksa oskajama sõitjana. Üksi reisimise miinuseks loen ma pikkadel distantsidel juhi vahetuse võimaluse puudumist ning enda väärtuslikest tutvustest ilmajätmist. Ka ei ole kellegagi jagada esmamuljeid!
Seiklusteks valmis – alati!
Mõni hetk on igal reisil, kus ei tea, kas nutta või naerda. Mul tuleb selliseid hetki üsna tihti ette ja ma pean neid osaks seiklusest. Ikka juhtub!
Seekord sai mulle saatuslikuks mu kirg, kõike toredat pildistada. Sõitsime leedulanna Živilega Sloveenia poole ja märkasin, et tee äär on palistatud ploomipuudega. Mitte lihtsalt, vaid lopsakate, kollaste ja punaste ploomide all kaarduvate puudega. Muidugi peatasin auto, haarasin kaamera ja tormasin välja.
Ma ei osanud arvestada, et varisenud viljadega kaetud, üsna järsk teeperv võib libe olla. Seal ma siis lebasin, ristseliti oma pikas kleidis maas, kaamera turvaliselt üles tõstetud kätel. Živile purskas algul naerma, aga siis tormas mulle appi, sest kollase libedusega püsti ukerdamine oli mu jaoks üsna vaevaline.
Õnneks olid luud-kondid terved, aga kleit… mu imeilus kirju, pikk suvekleit nägi välja nagu oleks keegi midagi väga palju söönud ja selle siis ühtlaselt minu peale… noh…suu kaudu väljutanud või… Ühesõnaga, see pilt oli hämmastavalt värvikalt sarnane olukorraga, mida väikeste laste emadel üpris tihti ette tuleb.
Ega midagi, Panamera pagasiruum surtsti! lahti, kohver välja ja teine kleit selga. Püüdsin küll möödasõitvate autode eest varjuda, aga päriselt see ei õnnestunud. Võta siis kinni, kelle jaoks see elamuslik seiklus suurem oli – kas mulle, kes ma teeserval ümber riietusin või möödasõitjatele, kes üritasid end vaatepildist mitte häirida lasta ja teele jääda…
Loo iva selles, et alati tuleb olla valmis seikluseks. Isegi Porsche Reisiklubis, kus kõik on pea minutipealt korraldatud. Seikluseks on alati aega!
Minu hindamatu hetk ehk kuidas grusiinid komplimente teevad
Mul vedas seekord kahesaja kaheksakümnega- teise ja kolmanda sõidupäeva olin samas ekipaažis koos Gruusia Auto Bildi peatoimetaja Shako Buachidzega. Ma usun küll, et see mees tegi ühe mu elu komplimentidest, mida ma veel saja aastagi pärast heldinult meenutan.
Lugu ise järgmine: teise päeva hommikul saime autod, miksisime ekipaažid ja ma lasin Shako rooli. Sõit kulges mõnusas, rahulikus tempos, sest härrasmehena jälgis Shako iga mu reaktsiooni ja kohtles gaasipedaali hellemalt kui säärase lenddiivani puhul asjakohane olnuks. Aga naisterahvas pardal, hästi kasvatatud Mägede Poeg roolis- saime hakkama.
Siis tuli hetk, kui vahetasime. Kuna tean, et Shako on ise kõva ringrajasõitja ning armastab kiirusi, ei hoidnud ma kuigivõrd tagasi. Austrias on ka kõrvalteed enamasti suurepärases korras, nõnda nautisin täiega, seal, kus lubati. Shako, kes muidu on üsna jutukas, oli mõnda aega üsna vaikne. Vaatas mind kõrvalt ja… vaikis. Lõpuks küsis: “Kas sa oled varasemalt rallit sõitnud?”
Ehmatasin. Mõtlesin, et no selge, nüüd on kõik nii halvasti, et see meeldiv mees mu kõrval püüab mulle viisakalt ja läbi lillede öelda, et võiksin roolist maha tulla. Tagasihoidlikkus ja teadmatusse jäämine ei ole minu mood, sestap küsisin otse, kas ma sõidan nii halvasti. “Ei, vastupidi. Ma ei ole oma elus enne näinud naist, kes nii hästi sõidaks.”
Kui see ei ole elu kompliment, mis siis veel on? See lugu jätkus nii, et me Shakoga võtsime need kaks järgmist päeva Lendavatest Diivanitest välja kõik, mis võtta andis. Sõiduelamuse, kütuse… Ühesõnaga, meil oli lõbus.
Viimasel päeval vahetasin tagasi paari leedulannaga- teadsin, et meil on ees mitmekümne-kilomeetri pikkune allatulek mööda Alpide nõlvu tormavaid serpentiine. Ma loodan, et leedulanna ei loe pärast seda sõitu enam mitte kunagi roolis olles nutitelefonist Facebooki vaid paneb telefoni sinna, kus selle koht- käekotti või kindalaekasse. Aga see on hoopis üks teine jutt, mille algust ma lugejatega ei jaga. Lihtsalt, kui sõidad, siis sõidad.
Kokkuvõtteks
Kui mõne sõnaga kokku võtta, siis pakub Porsche egotrippijale iga senti ja hetke väärt reisi- suurepäraselt korraldatud, elamusterohke, tulvil kõike seda, mida nimetame luksuseks. Sõida, naudi, armasta iseennast- ja tule rikkamana koju tagasi.
Hinna üle võib alati vaielda. Vaidlemise asemel tegin ma väikese arvutuse: kui oleksin ise pidanud leidma suvisel tipphooajal lennupiletid sinna ja tagasi, rentima auto, korraldama hotellid, valima söögikohad, planeerima viimse üksikasjani reisi, ei oleks see kokkuvõttes mulle odavam tulnud.
Jah, reisi maksumuse inimese kohta saanuks odavamaks, kui oleksime reisinud mitmekesi. Aga see pidi olema egotrip, puhas nauditav seiklus üksnes minu jaoks. Seega, see ei oleks kuidagi odavam tulnud vaid hoopis kallim. See paar tuhat eurot iseenda eest välja käia- no korra (aastas) ju võib!
[huge_it_gallery id=”15″]
[dropcap]![/dropcap] Porsche reisiklubi tegutseb aastaringselt, pakkudes erinevaid klubiüritusi erinevate soovidega inimestele.
Klubi internetiaadress: drivingexperience.porsche.com/en/travel-club. Eestis võib ühendust võtta Porsche Tallinna esindusega.
