Turundaja ja #aastaema Liina Pulges käis sõitmas uue Toyota C-HRiga ning katsetas reisimise võimalikkust valet värvi autoga. Selgub, et see on võimalik ent veel parem on punasega: sellega juba mööda ei pane!
Esmalt ütlen kohe ära, et minu arvates on auto puhul tähtsad kolm asja: värv, värv ja värv. Taustainfoks mainin seda, et mul on olnud mitu autot. Esimene oli punane, siis tuli must ja viimased on olnud hõbedased.
AUTO PEAB KLEIDIGA SOBIMA!
Kui mul avanes võimalus proovida uut Toyota C-HRi, siis olin kõhklematult nõus. Mul oli vaid üks küsimus: mis värvi see on? Sest ma ei saa ju kaasa võtta kõiki oma kleite, et siis jääda lootma, küll need masina tooniga sobivad. Ja see on ju kindel fakt, et lugu ei loe peale tellija keegi, aga pilte on kohe kõik varmad kritiseerima.
Mind lohutati küll, et Liinakene, sa kannad iga auto välja, aga ma polnud selles nii kindel. Äkki antakse kanakakakollane või veel hullem, tumepruun – mis ma siis oma punaste kleitidega teen või mille taustal poseerin?
Või no mis kleit üldse selliste juurde sobida võiks? Õnneks minu teada nii koledat värvi autosid ei toodetagi, sest vabatahtlikult ei ostaks sellist keegi.
MULLE PALUN SEE TURBO!
Päris uhke tunne on minna otse autosalongi, öelda oma nimi ning saada vastu autovõtmed neljaks päevaks koos tuttuue auto ja täis paagiga.
Teed ukse lahti, hingad sisse värske auto lõhna ja lased endale kõik funktsioonid selgeks teha. Ja no kui on tegemist ikka uue autoga, siis neid võimalusi on päris palju.
Lasin kohe peale panna turboga sportversiooni, sest on ju teada-tuntud tõsiasi, et “Don’t be gentle, it’s a rental!”. Ütlen kohe siiski etteruttavalt ära, et ma hoidsin autot väga korralikult ja ühtegi kriimu peale ei teinud, nii et kui nüüd spidomeeter tagasi kerida, siis saaks ka järgmised uue auto tundest elamuse.
PUNASE KLEIDIGA… VALET VÄRVI AUTOSSE
Aga lähme nüüd tagasi otsustava stardi juurde. Vahetult enne autosalongist lahkumist tuli mulle meelde ka vaadata, et mis karva see uhke disainiga masin on. Või no pigem põnevuse tõstmiseks, arvake ise.
Jah, te pakkusite õigesti – see auto oli pruun! Poripruun! Ainus seletus masina värvivalikule sai ilmselt olla see, et kui ta oleks kenamat tooni, siis ei toodaks neid proovisõiduautosid kunagi tagasi. Aga pruuniga saad kaasa topeltgarantii!
Neelasin alla oma ilumeele ja teadmise sellest, et ma just istusin oma punase kleidiga pruuni autosse, ning lükkasin gaasi põhja. Oma 1,2-liitrise mootori kohta oli see masin üllatavalt stabiilne ja seda isegi suurematel kiirustel.
Maanteel sai kohe selgeks, et lisaks mulle on ka KITT rooli pandud, sest ta hoidis automaatselt pikivahet, ja kui hakkasin eesolevale autole liiga lähedale jõudma, siis pidurdas masin iseseisvalt.
Lisaks oskas auto lugeda liiklusmärke ja andis valju piiksuga teada, kui hakkasin liiklusreegleid rikkuma või kui mõni kiiruskaamera lähenes. Pimeda peale ma väga ei jäänudki, aga lisaks peaks tal olema ka süsteem, mis oskab sulle iga valguse korral õiged tuled põlema panna.
Kõige rohkem meeldis mulle C-HRi tagumiste uste disain (vt videot), sest need avanesid täpselt nagu külmikuuksed. Kuigi mind hoiatati, et magada seal autos ei saa, siis minu kogemus näitas seda, et kui esiistmed täiesti alla lasta, siis ühe kena iluuinaku saab ilma igasuguse vaevata seal teha küll. Isegi kondid ei jäänud kangeks.
Auto pagasiruum osutus ka oodatust suuremaks, mahutades ära hunniku kotte, telgi, magamiskotid ning rula ja täispikkuses kummikud. Parkida oli ka igati mõnus, sest suur ekraan ja heliandurid näitasid ka minusugusele blondiinile kenasti kätte, kuidas õige koht leida.
KUHU KADUS MUUSIKA?
Aga nüüd siis miinuste juurde. Kogu auto displei on digitaalne ja puudub üks suur, kuid eluliselt vajalik nupp, kust hea laulu korral saaks kiirelt volüümi juurde lükata. Olemasolev ekraan on küll puutetundlik, kuid veidi tuim ja esimese õrnema puudutuse peale ei aktiveeru.
Kõige keerulisemaks ülesandeks osutus autos aga küsimus, et miks sinihamba kaudu autoga liidetud telefonist tulev muusika äkki ära kadus.
Läks kümmekond minutit ja jupp aega telefoni autoga paaritamist ning lahti paaritamist, kuni närisin läbi selle, et kui paned telefoni laadima, siis saab auto jaoks iPhone’ist iPod ja muusika allikas tuleb ümber seadistada iPodi peale.
MURETULT IGALE POOLE
Ühtegi muret või probleemi mul selle autoga ei tekkinud, aga no mis häda sul ikka ühe tuttuue masinaga olla saab?
Sama edukalt sai ta hakkama nii kruusateede, asfaldi kui ka praamile sõitmisega. Kui kellelgi tekkis küsimus, et mis kütusega see masin sõitis, siis minu oma sõitis bensiiniga, aga sama mudelit saab isegi hübriidina, mis pidi veelgi ökonoomsem olema.
PUNASEGA JUBA MÖÖDA EI PANE!
Järgmisel päeval tuli mulle külla sõbranna ühe silmipimestavalt ilusa autoga. Kõigi pilgud olid kui naelutatud sellele punasele, musta katusega disainpillile, kus väidetavalt on sees istunud isegi Ott Tänak.
Uurisin kohe täpsemalt, et mis margiga tegu on, ja siis selgus, et see on sama marki auto, millega mul õnnestus lausa Lätti välja sõita.
Nii et veel kord sai kinnitust fakt, et auto puhul on kõige tähtsam õige värv! Ehk et kui ostad punase Toyota C-HRi, siis oled kindlasti teinud õige valiku, sest punasega juba mööda ei pane!
