Renault 5 E-Tech Electric on prantsuse tootja esimene elektriauto uuel platvormil, mis pakub ebaelektriautolikku sõidurõõmu, silmatorkavat välisdisaini, vaikset siseruumi ja ei maksa seejuures üle mõistuse palju. Kuidas see võimalikuks sai?
Autotööstusega hästi kursis olevad inimesed teavad rääkida, et uue mudeli konstrueerimisega tegeleb järjepanu kolm erinevat meeskonda. Need on disainerid, insenerid ja raamatupidajad.
Esimesena alustavad tööd disainerid. Nad joonistavad etteantud lähteülesande piires kauneima, huvitavaima ja täiuslikeima auto, mida inimmõistus suudab ette kujutada. Seejärel astuvad teisena mängu insenerid ja tõmbavad disainerite loomingust pool maha, et sobituda kõikvõimalike normide ja standardite piiresse.
Kolmandana sekkuvad raamatupidajad ning tõmbavad disainerite tööst maha teise poole, aga mis siis järgi jääb? Tulemuseks on näotu ja maotu ratastel kast, mida on tänavad täis ja üksteisest eristavad neid vaid metallikvärvi viiskümmend halli varjundit.
Loomulikult ei lähe kõigil nii halvasti. Mercedes-Benz G580 EQ Technology puhul lubati raamatupidajail vaid auto omahind arvutada, kärpimisega võiks mujal tegeleda. Disaineritele anti ka puhkepäevad, sest 45 aastat kestnud kujustus kestab ilmselt veel järgmised 45 aastat.
Aga enamus, sealhulgas Renault, ei saa endale lubada kuuekohalist hinnalipikut ja maailma vanima autotootja renomeed.
Vive la Renaulution!
Renault 5 oli koduturul ülipopulaarne luukpära, mis toodi müüki 1970. aastate alguses ja seda läks kaubaks 5,5 miljonit eksemplari. Väike rahvaauto ühendas endas praktilisuse mõistliku hinnasildi ja joomakommetega, olles üks esimesi B-segmendi mudeleid, enne kui saabusid Ford Fiesta ja Volkswagen Polo.
Prantslased proovisid sellega siseneda ka toona maailma suurimale autoturule. Pärast täiesti ebaõnnestunud algust nimetati mudel ümber Le Car’iks, mis küll parandas veidi müüki, ent kõigele vaatamata ei saanud see Ameerika Ühendriikides kunagi sama edukaks kui Euroopas.
Loomulikult ei kaeva kõik tootjad minevikus, et sealt tolm maha pühkida ning elektrilisena taaselustada. Nii on Jaguar liikumas risti vastupidises suunas, heites prügikasti enamuse oma pikast lukuslikust pärandist… et liikuda veelgi kallimasse ja nooblimasse segmenti. Kuidas see hüppaval kassil õnnestub, näitab aeg, kuid Renault on valinud teise tee.
Ajaloolise pärandi kasutamine oli Renault Grupi endise tegevjuhi Luca de Meo prioriteet alates 2020. aastast, mil ta asus firma etteotsa. Varem FIATis töötanuna ja 2007. aastal edukalt FIAT 500 taaselustanuna tahtis ta viimase edulugu korrata. “Kultusliku toote taasleiutamine süütab tule kogu brändi alla,” ütles ta.
Nii kuulutas Renault välja suurejoonelise strateegia, mil nimeks mitte vähem ambitsioonikas Renaulution. Selle üheks osaks oli suurendada margi ihaldusväärsust (ja kasumlikkust) eelmise sajandi ikooniliste mudelite taaselustamise teel (mitte et see mõte oleks midagi uut!) ning esiklapseks sai Renault 5.
Kaasaegne väikeauto
Kui aga minevikuga seotud turundusplärast üle olla ja autole ilma eelarvamusteta otsa vaadata, siis ehkki uus elektriline Renault 5 E-Tech peaks jagama oma eelkäija DNA-d, hinge ja kasutusomadusi, tuleb sarnasuste leidiseks kõvasti pingutada. Mõlemad on küll väiksemat sorti luukpärad, ent aeg on edasi läinud ja uus R5 igati kaasaegne auto.
Renault 5 E-Tech on sisuliselt Renault Zoe asendaja, ent väliselt võib leida sarnaseid jooni hoopis Clioga. See pole üllatav, kuna need autod jagavad mastaabisäästu huvides mitmeid komponente. Lisaks on R5 tagumised ukselingid peidetud nagu Zoe’l, mis on kole ja ebapraktiline lahendus, kuid ilmselt säästab kulusid tootmisprotsessis.
R5 on Cliost imevähe kitsam ja lühem, kuid kõrgem, mis arusaadavalt tuleneb veoaku paiknemisest põranda all. Ent täiesti tavatult ei läinud Renault mudeli krossoveriks “täis puhumise” teed (selleks on R4), vaid tegu on täiesti tavalise superminiga – lihtsalt elektrilisena. Ilmselgelt sooviti korrata BMW edu Mini taaselustamisel.
Seest mugav, kuid üksnes kahele
Auto sisemus on sama ilus kui välimus ning seal viibides ei teki tunnet, et tahaks kuidagi kähku välja saada. Istmed on mugavad, pakuvad igas suunas külgtuge (vast rohkemgi, kui vaja). Igal hetkel on tunda püüet viidata algsele päritolule, kuid kõik on maitsekas – nagu ka see, et suurte ekraanide ajastul on säilinud mitmed füüsilised nupud.
Tänapäevane tehnoloogia on kogu aeg kaasas, kuid see ei häiri. Elektroonika toimib tõrgeteta, ehkki assistent Reno võib olla pisut pealetükkiv ja tagurduskaamera pildi kvaliteet pole maailma parim. Küll aga ütleb auto igal hetkel: “minuga olla on lihtsalt fun” ja kui see hetkeks ununeb, siis tuletab Reno seda jälle meelde.
Clio mõõtu auto loomulikult laiutamist ei võimalda, ehkki paberil on R5 lausa viiekohaline. Tagaistmel napib ruumi, mis seab olulised piirangud selle kasutamisel pereautona ning 277-liitrine pagasiruum on B-segmendis küll tubli tulemus, ent krossoverid mahutavad palju enam. See on auto kahele, mitte pereauto.
Kuigi (vist peaaegu) kõik autotootjad räägivad viimasel ajal personaliseerimisest, siis tegelikkus on teistsugune, mercedeslikku kümneleheküljelist lisavarustuse nimekirja oodata ei maksa. Hulk erinevaid versioone tähendab üksnes värvi ja plastikuga vigurdamist.
Kavalalt kombineeritud tehnika
Renault 5 E-Tech on ehitatud uuele AmpR Small platvormile, mis kombineerib endas detaile margi paljudelt autodelt, kuid on mõeldud üksnes särtsukate valmistamiseks (nagu Volkswagen teeb oma MEB-ga). Erinevalt Stellantise lähimatest konkurentidest R5 endast bensiini- või hübriidmootoriga versiooni ei saa.
Nii on uudismudeli esisild laenatud Renault Capturilt, mitmikhoobadega tagavedrustus aga hoopis nelikveoliselt Dacia Dusterilt. Koos üsnagi madala isteasendi ja veoaku paiknemisest tuleneva maalähedase raskuskeskmega toob see endaga hea juhitavuse ning elektriautodele tavatu sõidunaudingu. Jällegi see Mini eeskuju?
Renault oli kaval ning jättis uue ajastu esiklast konstrueerides varuks palju võimalusi head paremaks teha. Saabumas on käredam “turbo” versioon (saame näha, mida see elektriauto puhul tähendab!) koos mitmete eriseeriatega ning juba on olemas Alpine 290, mis on sisuliselt sama auto teistsuguse vedrustuse, pidurite ja rehvidega, et ohjeldada 160 kW – kuid esialgu ikkagi esiveolisena.
Kokkuvõtteks
Renault 5 E-Tech on hea näide, kuidas suured autotootjad on mõistnud, et taskukohasemad elektriautod on säästliku liikuvuse edendamiseks hädavajalikud. Olles sisuliselt Zoe järeltulija, on ta viimasest soodsam tänu tootmiskulude vähenemisele, mis tuleneb muuhulgas detailide jagamisest Clioga.
Ligi kolmveerendtuhat kilomeetrit väldanud ning peamiselt maanteel toimunud proovisõidu keskmiseks elektrikuluks tuli 13,7 kWh/100 km, mis on siiani testitud särtsukate seas parim päriseluline tulemus – ületades isegi Hyundai Insterit. Piripardani täis akuga lubas auto kord isegi 403-kilomeetrist lennukaugust, kuid realistlik number on suvel pigem 350.
Elektriautode hinnad on üks väga väheseid asju, mis on viimase viie aastaga odavnenud. Eestis on 90 kW/120 hj Renault 5 Electric hetkel saadaval hinnaga alates 27 890 eurost, 110 kW/150 hj mootoriga versioon maksab aga vähemalt 32 990 eurot. Hinnad ja automüüja leiab soovi korral siit.
Renault 5 E-Tech Electric on loodud kõigile neile, kes otsivad midagi silmapaistvat koos kerge viitega minevikule, kuid samas üdini kaasaegset sõidukit. Ilmselgelt on Renault oma eesmärgi saavutanud, luues retroelementidega stiilse ja nobeda elektriauto. Ja kui praktilisuses ongi väikesi puudujääke, siis nende korvamiseks on Renault 4 E-Tech.
Meeldis:
- Suurepärane disain nii väljast kui seest
- Vaikne ja mugav kulgemine
- Üllatavalt hea varustus
- Soodne nii osta kui sõita
- Elektriauto kohta sportlik
Ei meeldinud:
- Reaalselt kasutatav vaid kahele
- 100 kW laadimisvõimsus hakkab ajale jalgu jääma
- Tagurduskaamera eraldusvõime
Fotod: Indrek Jakobson