Kolmapäeva hommik. Olen täielikult igapäevatoimetustesse sukeldunud, kui postkasti maandub kutse proovisõidule.
“Uus Renault Clio on proovisõiduks saadaval.” Tundub nagu pakkumine veeta mõned päevad üsna igavas autos, mõtlen ma, ja sulgen kirja.
Kuid mõne aja pärast meenub mulle, et tahtsin kunagi proovida Cliot ühel põhjusel – et mõista, miks on see Euroopas müügi poolest juhtpositsioonil. Hetk hiljem on auto mulle broneeritud.
Alles Cliosse istudes taban end mõttelt, et võrdlen seda Dacia Sanderoga. Sarnane kliimaseadme juhtplokk, mõnes kohas sarnase kvaliteediga plastik. Kuid ausalt, Clio jätab mulje märksa täiskasvanulikumast autost.
Lisaks, see Clio pole lihtsalt tavaline – see on Esprit Alpine. Siin on sportistmed, Bose muusikasüsteem, 145-hobujõuline hübriidajam ja uskumatult sügav sinine värv. Uu-la-la!
Mulle meeldivad selle prantslaslikud rõhuasetused – sõitjateruumis on mitmeid kohti, kus võib näha Prantsuse lippu ja viiteid legendaarsele Alpine’ile. Siin tekib küsimus: kui asjakohane on kasutada seda võidusõidubrändi tavasõidukitel? Kuid teisest küljest teevad konkurendid sama. Ja ausalt öeldes, need väikesed detailid lisavad autole teatud võlu.
Plaan on lihtne – välja lülitada Waze’i navigatsioon ja sõita Viljandi suunas. Ja pärast terve päeva veetmist maanteel, saatjaks Prantsuse duo Acid Arab, tunnen ma Clioga mõnusat ühtsust. Ei, see pole unistuste auto, kuid seal sees on meeldiv viibida. See on veel üks auto, millel on kõik vajalikud kaasaegsed võimalused, sealhulgas roolisoojendus, nutikas püsikiirusehoidja ja suurepärane hübriidajam.
Ootamatult on Cliol ka teine külg. Kui tekib soov sõita kiiremini, ei peta ta mind. Selle juhitavus ja “mängulisus” toovad naeratuse näole. Ta sööstab kurvi hea annuse draama ja kerge esiosa libisemisega, kuid gaasipedaali vabastades keerab end kurvi sisse. See on väga meeldiv, ta tundub kerge. Mis mulle ei meeldi – roolitunnetus ei ole liialt informatiivne.
Ja siin on vastus, miks nad on mujal Euroopas populaarsed – hea hind, korralik koostekvaliteet, suurepärane tasakaal mugavuse ja spordi vahel, hea varustustase. Kuid minu jaoks on see auto, mis oskab üllatada. Ta ei rahulda ainult põhivajadusi, ta pakub sõidurõõmu. Ja see, mulle tundub, on kaasaegse auto puhul harv – ja oluline.
Fotod: Vladimir Niinimäki
