Seekordseks reisikaaslaseks oli mul Symbioz, Renault Symbioz. Bioloogiatundidest on kindlasti paljudel see sõna meeles.
Sümbioos on looduse üks elegantsemaid lahendusi – kahe täiesti erineva liigi vastastikune kasulik kooselu. Seened ja puud, linnud ja pühvlid, mesilased ja õied – kõik need suhted toimivad tänu tasakaalule ja vastastikusele kasule. See on suhe, kus kumbki osapool ei domineeri, vaid täiendab teist.
Renault on otsustanud selle bioloogilise mõiste autode maailma üle tuua. Ja mitte lihtsalt nime kujul, vaid nad on tõesti püüdnud luua auto, mis sobitub juhi ja tema eluviisiga. Renault Symbioz ei ole lihtsalt sõiduauto, vaid pigem kaaslane, kes kuulab su vajadusi, kohandub ja toetab sind edaspidistel sõitudel.
Symbioz paigutub Renault Capturi ja Australi vahele. Selline parajas mõõdus linnamaastur, mis täitis iga mu vajaduse. Sain sellega sõita linnas, maanteel ja kõige kitsamatel või auklikumatel metsateedel.
Välimuselt mulle Symbioz täiesti meeldis. Ma ei saa öelda, et väljanägemiselt oleks ta kandiline, kuid piisavalt nurgeline, et eristuda paljudest voolujoonelistest kaaslastest. Eriti meeldis mulle esitulede paigutus ning pimedas sõites ka kaugtulede märkimisväärne ulatus. Ning nurgelisuse all pean silmas auto igat nurka tagaosas.
Symbiozi puhul meeldis mulle selle pehmus. Kuigi ma ei ole päris kindel, kas “pehmus” on päris õige sõna, kuid selle auto kindlus teel ja sõidusujuvus muutis sõidu nauditavaks. Seda oli hea teel hoida ning ka kõige künklikum või auklikum rada oli sõites täiesti talutav. Mulle lausa meeldis sellega kuskile ebatasasele teele minna, sest selle sujuv liuglemine läbi aukude ei olnud häiriv.
Samuti proovisin järgi kolm erinevat sõidurežiimi – sport, comfort ning eco. Sportvariandis võib öelda, et “tõmbas küll”. Muidugi ei ole see võrreldav mingite vingete sportautode või võimsamate mudelitega, kuid selle auto puhul andis tunda küll.
Eco režiimi kasutus jäi minu jaoks väga lühikeseks. Saan aru, et mida ökom sa oled, seda säästlikum ja kasulikum, kuid nagu olen juba varasemates artiklites maininud, siis mulle meeldib valgusfoori alt liikuma hakates kiiresti ristmik vabastada. Natuke mõtlik eco ei ole minu jaoks.
Kogu testperioodi vältel oli kasutuses comfort, mille sain siiski vägagi säästlikuks. Puutetundlikult ekraanilt sai vaadata nii hetkeolukorda kui ka eelneva nädala sõiduskoori. 100st punktist 79 nädala keskmiseks saada oli ka auto arvates “üsna ohutu sõidustiil”. Kuna see ei olnud siiski päris see, mida tema soovis, siis jagab ta ka üsna usinalt soovitusi, kuidas oma sõitu veel ohutumaks ja säästlikumaks muuta. Keskmiseks kütusekuluks sain 5,2l “sajale”, mis on igati adekvaatne arvestades teid ja radu, mida me läbisime.
Sisustuse poole pealt tahaksin taaskord kasutata sõna “pehmus”. Kuigi ustel kohtas palju plastikut, siis mujal siiski pehmust jagus. Samuti hakkab silma kohe kõrvalistuja ees olev iluliist. Selle läikivsinine värv muutub valguse käes ning on ilus lisadetail. Samuti hakkab silma pisike, kuid elegantne Prantsusmaa lipp.
Olen oma Toyota Corollaga harjunud – kui mingi takistus sellele ette satub, siis hakkab see häirivalt piiksuma, võib öelda, et lausa karjuma. Symbiozi puhul köitis kohe tähelepanu selle pehme ja mahe heli. Kohati oli lausa tunne, et jääkski millegi ette seisma ja jääks seda lummavat meloodiat kuulama. Kaasreisija ütles naljatledes, et istuks kui ilusal klaverikontserdil.
Tehnilise poole pealt on Symbioz E-Tech täishübriid, kus 1,6-liitrist mootorit abistab elekter ning võimsuseks 69+24kW. Kuna ma hetkel ei ole veel elektriauto usku, siis välise laadimisvõimaluseta hübriid on minu jaoks parim lahendus. Endiselt meeldib mulle pigem tankida ja sõita kui olla pikalt juhtme otsas ja siis sõita. Aga olen kindel, et millalgi mu eelistused muutuvad.
Nagu olete juba aru saanud, siis minu üheks veidruseks on autode tankimine. See on iga auto puhul nagu püha tegevus. Taaskord saab kümme punkti kümnest kütusepaagi luugi küljes olev väike aas. Aasake, mille külge saab sujuvalt asetada kütusepaagikorgi ning rahulikult tankimist alustada, kartmata, et see kork võib kriipida või mingil muul moel auto külge kahjustada. Samuti ei pea kartma, et unustad pärast tankimise lõppu korgi auto katusele ja lahkud. Kork luugi küljes seda teha ei lase.
Symbiozi veoskeemiks on alati ainult esivedu. Aga ei saa salata, kuna olen esiveolistega kõige rohkem sõitnud, siis minu jaoks on selline lahendus ka kõige mugavam.
Pikkust on Symbiozile antud 4412 mm, laiust 1797 mm ja kõrgust 1567 mm. Kui pikkust on Symbiozil vähem kui Corollal, siis kõrgust ja laiust on rohkem ja see andis juba juhi istumisasendis palju tunda. Selle auto puhul on üheks minu lemmikuks kõrge istumisasend, mis tagas selle, et pärast pikka sõitu ei olnud mul selg haige.
Samuti ei kurtnud kehva istumisasendi üle ka mu kaasreisija. Jalgade ruumi oli kõikidel reisijatel piisavalt ning ruumipuuduse üle ka keegi ei nurisenud. See tähendab vaid üht – paki rahvas autosse ja naudi sõitu.
Ühe negatiivse asjana saab siiski mainida pagasiruumi suurust. Kuigi see ei ole just kõige väiksemate killast, siis nelja maalt linna sõitva noore pagas ära ei mahtunud. Ikka saadavad ju armsad vanemad lastele maalt linna küll hoidiseid ja muud head ja paremat…
Nii saigi pagasiruumi pakitud suuremaid ja veidi õrnemaid asju ning kõrvalistuja jalge alla mahtus edukalt väike reisikohver, mis ei teinud kõrvalistuja ruumi märkimisväärselt väiksemaks. Siin saab vastukaaluks kiita kohe sahtlite rohkust.
Uste sees on ruumikad sahtlid, kuhu reisijad saavad oma veepudelid või telefonid panna. Tagumised reisijad saavad eesistuja seljatoe taga asuvates taskutes hoida näiteks raamatuid või muud vajalikku.
Ees on samuti palju kohti, kuhu oma asju paigutada, olgu selleks siis küljeukse sees olev sahtel, käetugi, väga suur kindalaegas või käiguvalitsa ees või all olev hoiukoht. Samuti on kaks topsihoidjat, mis on õnneks teineteisest niivõrd kaugel, et ühe topsi välja tõstmine ei liiguta teist topsi.
Suur puutetundlik ekraan on üsnagi mugav kasutada. Samuti on paari vajutusega lihtne ühendada enda nutitelefoni ning muuta kogu kasutus veelgi isikupärasemaks. Õnneks on alles jäänud ka füüsilisi nuppe, näiteks kliima seadistus, mida on sõidu ajal väga mugav kasutada.
Peab ütlema, et tänu korralikule Harman Kardoni süsteemile on helikvaliteet märkimisväärselt hea. Kuna mulle meeldib sõidu ajal nautida valjusti head muusikat, siis see ületas mu ootusi ning ka kõige igavam lugu muutus nauditavamaks. Valgusfoori taga seistes püüdis nii mõnigi jalakäija mõista, mis looga tegemist.
Viimaseks märkimisväärseks kasutusmugavuseks on väike ja kergesti liikuv käiguvalits. Pisike ja peopessa ära mahtuv valits ei ole rohmakas ega silmale häiriv. Selle eest taas plusspunktid.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Symbioz on igati oma nime vääriline. Sellel teekonnal muutis ta sõidu nauditavaks ja andis võimaluse kogeda ja tunnetada midagi uut. Kindlasti ei ole see lihtsalt auto, millega minna poodi piima järele, vaid see on pigem kaaslane, kellega mõõta maanteekilomeetreid ja lugeda metsateede auke.
Hinnakirja leiab huvi korral siit.
Fotod: Margit Männamaa