Tartu Motoshow on kohe ukse ees ning huvilisel on aeg koostada nimekiri sõidukitest, mida üle vaadata ja ära proovida. Soovitame kolme “rõõmurulli”, millest kaks kukuvad kuumpärade kategooriasse, üks on aga päris tavaline, ent ometi väga eriline kompaktne luukpära.
Anname proovisõidusoovituse, mõeldes tavalisest veidi ärksamale autokasutajale, kes otsib praktilisust, mugavust ja erilisust üheskoos. Märksõnaks on rohkem autot sama raha eest. Ning rahanumber, mis sõiduki eest välja käia, peab jääma alla 30 000 euro.
Sõelale jäänud kolme rõõmurulli on testitud sarnastes oludes Saaremaal, mh kuulsatel ralliradadel. Autod on saanud hammustada nii tolmuteed kui asfalti ja vuriseda vaikselt Kuressaare vanalinna munakiviteedel.
Kõigil neil on omad plussid ja omad miinused. Kuigi üks neist on tavaline pereauto ja teine Nürburgringil omas klassis võitjaks ehitatud rajaauto, mängivad kõik samas suurusklassis. Kolmas platseerub täpselt kahe vahele, igas mõttes.
Ja kolmas üllataja on…
Meie valik langes kolmele luukpärale, millest kahte saab oma silmaga näha Tartu Motoshow’l, kolmanda katsumiseks tuleb minna müügisalongi. Tegu on värske ent mitte tänavuse mudeliga, mis aga sel aastal sai valikusse uuendusliku 8-käigulise automaatkasti ning mida GT-timmingus saab tellida ka universaalina.
Jutt käib muidugi ulakast lõvikutsikast, Peugeot 308 GT-st, mida Motoshow näitusenimekirjast ei leia, mis aga on üks erilisemaid, ja sealjuures mugavamaid väike-keskklassi kähkusõitjaid.
GTi, see kõige ulakam, on kahtlemata vingem, ent seda saab vaid luukpärana (kontekstis tulikuumpärana), 6-käigulise käsikastiga ning hinnaga alates 30 900 eurost.
Väga lähedalt tasub näitusealal uurida ka Renault Mégane RS-i, millega kevadel kuulsal Tor Poznańi ringil paar kiiremat ringi tegime, ning mis nüüd ka Eesti teedel proovile pandud sai.
Valikus olev automaatkast lubab RS-i servast ärksaks pereautoks arvata. Tõsi, see tõstab hinna nõks üle seatud piiri – mugavus maksab 30 990 eurot ent see on õiglane hind nagu allpool selgub.
Ja nüüd on hetk, visata supi sisse peotäis vürtsi. 308 GT keskmiselt kuuma ja Mégane RS tulikuuma kõrvale toome täiesti tavalise Kia Ceedi! Uue põlvkonna Ceed on üks tänavuse aasta suurüllatajaid.
Peugeot 308 GT pakub 1,6 liitrise töömahuga turbomootorist 225 hobujõudu, Renault Megane RS jõuallikas on 1.8 liitrine ja arendab lausa 280 hj, Kia Ceed oma 1,4-liitrise turbomootoriga vaid 140 hobujõudu. Seega on kolmik justkui täiesti võrreldamatu!?
Ehk siiski mitte, sest täiesti ontlik pereauto kehastub särtsakaks kuumpäraks momendil, kui leiate “Sport” nupu ja muljute tundlikult gaasipedaali. Rehv viliseb ja toidukott laotab end ohates mööda kabiini laiali. Kia on ilmselgelt üks väheseid tootjaid, kes näib teadvat, mida sõna “sport” tähendab.
Siiski ei maksa liialt erutuda, sest Kia Ceedi mootor ilmselt ringrajal ülejäänud kahele konkurentsi ei paku, seks sobib paremini GT. Kuid meie test toimus avalikel teedel ja muu liikluse hulgas, igapäevase olme taktis.
Seega, Kia kuumpäraks liigitamine toimub siin selle alusel, kui palju rõõmu ja emotsiooni auto pakub. Samuti seda, kas aiste vahele istutatud mootor on alamõõduline või pakub ootuspärasest (loe: vajalikust) rohkem jõudu või mitte.
Sest mis siis elus ikkagi maksab? Kasutaja rahulolu, mitte rinka-aeg. Ja neist kolmest nimetatust leiab rõõmu ja sõidulusti rohkem kui küll.
Kahekordne võimsusevahe – ja siis!?
Nagu öeldud, viisime kõik kolm rõõmurulli suvel Saaremaale puhkama. Samad teed, samad tingimused ning tegelikult sama vägev emotsioon. Pikal sõidul sinna ja tagasi vaatlesime autode ökovõimekust, kruusateedel panime proovile juhitavust, käänulistel pinnatud teedel hindasime kurvialistamise innukust.
Pika nädalavahetuse ja maakodus vajaliku tavaari mahutamisega testisime autode praktilisust. Ruumi on neis kõigis mõnusalt ja suurema draamata mahutasime autosse muu kraami seas näiteks dušikabiini alusvanni.
Ühelegi autole ei valmistanud vähimatki pinget suure tee pealt maakoduni viivad heinamaa sisse sõidetud sõidujäljed koos raja keskosast välja turritavate suuremate kividega. Siin üllatas eriti Megane RS, mis tegelikult teeks tegusid ringrajal kiirustel 200+ km/h.
Mootorihääled
Peugeot ja Renault pakuvad kabiinis võimalust kuulata kõlaritest timmitud mootorimüra. Renault on selles tegemises äärmiselt hästi õnnestunud.
Kõige sportlikumas sõidureziimis toodab RS väga meeliülendavaid helisid, sealhulgas on helipilt kuulatav ka autost väljaspool. Lõbusad prõksud ja paugud panevad möödujaid pikalt järele vaatama. Ning kui pakkuda neile RS-i veel selle “õiges”, küpse tibu kollases, on elamus ehedaim.
Mootorihääl peaks sportlikkust rõhutama ka Peugeot 308 GT-s, aga autos sees mistahes sõiduviisi valides kostub kõlaritest 90ndate lõpu arvuti- ja telekamängudest tuttav, üsna vastupandav põrisev hääl.
308 GT kõrval väljas seistes puudub mootorihääles igasugune seksikus ja Peugeot sahiseb samamoodi nagu Kia Ceed.
Iseloomutu hääl on õnneks suurim ja pea ainus miinus Peugeot’ puhul ja loota võib, et tulevikus mõtlevad nad välja, kuidas muuta see moodsamaks – uus ja uhke Peugeot 508 liigub edasi sama mootori toel mis 308 GT ja selle hääl lausa paitab kõrvu. Seega ootame häkkerit ja ei lase pisiasjul end häirida.
Kia Ceed ei ürita olla midagi muud kui see on. Koormuse all küll kerge mootoripõrin kostab, aga tegemist on siiski vaikse pereautoga.
Lahtisele kruusale rokkima!
Kõige parem ja lõbusam oli lahtisel kruusal loomulikult Kia Ceed, sest see ei veere suurtel velgedel komplektis madala profiiliga laiade rehvidega.
Kuigi “ringiaegu” me ei mõõtnud, võib arvata, et kodukootud ralli kruusakatsel tõmbab pereauto Ceed mütsi pähe nii kuumale 308 GT-le kui ka ringrajahundile Renault Mégane RSile, mis mõlemad tolmutades ahastades appi! karjusid.
Peugeot ja Renault rehvid olid ilmselgelt kiire asfaldisõidu suunitlusega ja sellest tulenevalt käitusid mõlemad lahtise kruusaga saaremaisel teel üsna abitult. Mootori jõud käis rehvide haardest üle igal kiirusel ning autod olid seetõttu ka suhteliselt juhitamatud.
Paremini sai hakkama Mégane RS, ilmselt tänu viimseni timmitud veojõu jagamisele esirataste vahel. Ent nii selle kui ka 308 puhul ronis üks testisõitjatest vaguralt kõrvalistmele ja sosistas “ei taha rohkem”. Samas kui Ceed mõjus ühtviisi turvaliselt nii asfaldil kui kruusal, tekitamata tunnet, et juhi jõud pruugib autole alla jääda näiteks siis kui teele hüppab ootamatult mõni hirv (mida Saaremaal juhtub päris tihti).
Vallatult [wiki base=”EN”]swedish flip[/wiki] liigutust kasutades külglibisemist esile kutsuda me RSiga ei üritanud, sest see auto oli juba omaniku leidnud. Aga näiteks 308 GT ei lasknud isegi maha võetud juhiabidega rooliga autot manipuleerides külglibisemisse minna.
Juhiabi oli nii ettevaatlik, et pigem reageeris üle ja pisikesele vibamisele reageeris sisuliselt äkkpidurdusega, mis auto välikurvi suunas libisema viis. Jah, noh, olgu, see pole teil siin siiski GTi.
Kuid lahtisele kruusale nende kahe sportliku kuumpäraga päris vabatahtlikult rohkem minna ei taha, vähemalt mitte sellises seades. Juba 50-60 km/h tundub eluohtlik. Imestada on siiski vähe, sest suurte lahtiste kividega kruusateed ongi vaikselt kaduv nähtus.
Peugeot on lisaks muule ka väga jäik ning kruusatee ebatasasused trambivad natuke liiga palju, et end mugavalt tunda. RS triigib ebatasasusi oluliselt paremini. Ceed on kahe ülejäänuga võrreldes pehme lendav vaip.
Asfalt mängib kaardid ümber
Kui kruus lõpeb, tõmbab Kia Ceed viisakalt teeserva ja laseb sportlikumad sõbrad mööda. Aga ainult tempot tegema, sest see püsib tuules!
Ma ei räägi siin loomulikult kiirendusest 0-100 km/h kus kolleegid rebivad kiireid kuumpära-aegasid. Kuid veelkord – kuidagi ei taha uskuda, et sportrežiimis Kia Ceed evib “kõigest” 140 hobujõudu. Pigem pakuks 200 kanti, sest Peugeot’st see kaugele maha ei jää.
Mégane RS on üldiselt natuke raskepärane sõita ning halval teekattel närvilisevõitu, kuid see-eest on see fantastiliselt täpne ja kuulekas. Ning samuti ka fantastiliselt jõulise tõmbega kõigil käikudel ja kõigil lubatud kiirustel.
Omaette katarsis saabub endiselt RSi mootorihäält kuulates, kõige äkilisemat sõiduviisi ei taha kuidagi maha võtta ning muidu nii tüütu “flappy paddles” (vt ka “manumaatik”) käiguvahetus on suurim sõber, et seksika plärtsatusega käike vahetada.
Peugeot seevastu muutub asfaldil ülilihtsalt sõidetavaks. Kõik juhi toimingud on pingevabad – rool ei otsi teed, auto ei otsi teed ning edenemine pole närviline. Muretu on ka möödasõit, sest 225 hobujõudu annavad Golfi-suurusele masinale enam kui piisava kiirenduse ja 8-käigulist automaatkasti oleme me varemgi kiitnud.
Kaks muutumismeistrit
Renault Mégane RS on selgelt ringrajale aegasid raputama mõeldud. Selle olemus on ühene igas sõidurežiimis ja olukorras. Boonusena saab autosse pakkida neli suurt inimest ja nädalavahetusel Saaremaal vaja mineva kraami. Pingevabalt.
Kia Ceedi muutumismeisterlikkusest on juba juttu olnud, aga tegelikult oskab Houdini tempe ka 308 GT. Mõlemad on ökonoomsed ja vaiksed pereautod, kui gaasijalg ohjeldatud. Siingi saab piparkoogi ennekõike Ceed, mis lisaks 5- liitrisele kütusekulule 100 km kohta üllatab ka kabiini preemium-tunnetusega.
Peugeot oskab olla ökonoomne ja saab rahuliku juhi kontrolli all olles hakkama ca 6 liitri kütusega sajale. Ning vajadusel pakub rohkem jõudu, kui üks esisillaveoline tegelikult asfaldile kaabitada suudab. Tubli automaatkast lisab wow-efekti.
Mégane RS on .. RS. Kütusekulu alla 7 liitri 100 km kohta venitamine on keeruline isegi rahulikult sõites. Aga me tegime selle ära!
Kia kübaratrikk
Kia Ceed on mugavaim, ökonoomseim ja samas üllatavalt reibas. Ja see on ka odavaim! Ceedi hinnakiri lõpeb veel enne kui teiste hinnakirjad algavad.
Täisvarustuses Kia Ceedi hind jääb 24 000 euro kanti, kuid selles sisaldub selliseid vidinaid, mille keskmine inimene võib sama hästi ka valimata jätta – klaasist katus, iseseisvalt paralleelparkimisvõime ja muu selline.
Peugeot 308 GT hind on 26 600 eurot ning Renault Megane RSi saab (käsikastiga) kätte alates 28 000 eurost. Ehk siis – prantslased nii umbes 30 000 kõikide kellade-vilede-sõidumõnudega, Ceedile peaks sama soorituse jaoks järele võtma kullast käru või midagi. Lootust siiski on, sest GT on kindlasti kallim tavalisest.
Kokkuvõte
Kuumi eripärasid kõrvale jättes on kõik kolm tutvustatud rõõmurulli igati tublid autod, mida võiks kaaluda kui plaanis on soetada 4-5-inimest mahutav rõõmus olmeauto.
Varustatud on need uhkelt ning praktilisust piisab. Lisaks olmele tuleb aga päris emotsioon, milleta tänapäeval ei tööta ükski autoajakirjanik, kes natukegi omanäolisemat arvustust anda püüab.
Keegi ei vaidlusta seda, et Renault Mégane RS on kolmest rõõmurullist kõige kõigem – võimsaim, kiireim, ilusaima häälega. Aga igapäevaseks olmeks ehk kohati tahumatu, sest pulbitsev jõud tahab väljendamist. Seega on RS julge hundi valik. Ja see hunt teab, et tänaval tuleb end talitseda. Vanaemasid neelatakse vaid muinasjutus ja nagu mäletame, selle lõpp ei olnud hundi jaoks kõige ilusam.
Peugeot 308 GT on kiire ja jäik, igati rõhutatult sportlik. Sellega on võimalik väga ära harjuda, sõitmine on ülilihtne ja muretu. Kui kole mootorihääle imitatsioon kõrvale jätta, siis on see väga tore asfaldisõiduauto. Muuseas, selle rajalpüsimise abiline koos kohanduva kiirushoidjaga on omas klassis kindlasti väga hea!
Aga pole midagi öelda, esikoha anname ikkagi Kia Ceedile. See hind! Ja nii väike kütusekulu! Ning see mootor seal aiste vahel on meie toimetuse jaoks aasta üllataja 2018. Rääkimata turva- ja mugavusvarustusest, mis jätab seljataha mõnegi suurema preemiumklassi auto. Go-go, Kia!
Tekst ja pildid: Uku Tampere, Ylle Tampere
