Mugav ja ruumikas auto kuni kahe lapsega perele
Kaks bensiini-, kolm diiselmootorit
Hinnad selguvad oktoobri lõpus
Renault Mégane perekond, mille luukpäraversioon ja universaalkerega Grandtour on Eestis juba esitletud, saab kohe-kohe täiendust ruumika neljaukselise kompaktsedaani näol. Eestis nagu ka naabermaades kannab auto ametlikult nime Mégane GrandCoupé, osal Euroopa turgudest piirdutakse tagasihoidlikuma nimega Mégane Sedan.
GrandCoupé nimega soovib tootja rõhutada auto moodsat, kupeeliku joont, lootuses tõmmata nende inimeste tähelepanu, kes seni C segmendi sedaanidest mööda on vaadanud. Mégane sedaanid valmivad Türgis, Bursa tehases ning jõuavad sel sügisel müügile 30 riigis. 2015. aastal toodeti Bursas 340 000 Renault’ mudelit, Mégane sedaani liini käivitamisse investeeriti 200 miljonit eurot.
Eesti autoajakirjanikud said Renault Mégane GrandCoupé’ga esmatutvust teha Poolas, Varssavi ümbruses. Esmased muljed on pigem positiivsed, sedaan on ruumikas ja soliidne ning selle turva- ja mugavusvarustus võtab silme eest kirjuks.
See ei peaks üllatama neid, kes Renault’ uudistoodetega viimasel ajal kokku puutunud – siht on võetud keskklassiautode nooblilt moodsaks muutmisele. Kuna C segmendis käib kõva rabelemine, siis turvalisuse ja mugavuse arvelt allahindlust ei tehta.
KLIKI PILDID SUUREMAKS!
[dropcap]PLATVORM [/dropcap]Uus Mégane GrandCoupé põhineb Renault-Nissani liidu CMF-C/D modulaarplatvormil, mida kasutavad ka Renault Espace, Talisman ja uus Koleos, samuti uus Mégane ja uus Scenic. Auto varustus, tehnoloogia ja jõuallikad on samad, mis viieukselisel mudelil. Võrreldes viieukselise Mégane’iga on kasvanud sõitjateruum ning saavutatud suurem pakiruumi maht.
[dropcap]VÄLIMUS [/dropcap]Mégane sedaanversioon on moodsalt konservatiivne: tänu leedtulede arengule on Renault’ insenerid lasknud fantaasial lennata ning andnud kogu Mégane põlvkonnale eksimatult äratuntava esi-ja tagatulede joone, mis samas haakub tootja uue disainijoone tervikuga: tänavapildis kõnelevad nii Espace, Talisman, Mégane kui Scenic selget Renault’ keelt.
Mégane puhul tervikuna ongi palju tähelepanu pööratud pisiasjadele: ka sedaanilt leiab rohkelt kroomelemente ja piinlikult viimistletud detaile (küljeliistud, käepidemed, väljalasketoru ots). Tippvarustuses saab auto võtta ka panoraamkatusega, mis “voolab” üle auto ja loob elegantse terviku.
[dropcap]MÕÕDUD [/dropcap]Mégane GrandCoupé mõjub nii väljast kui seest soliidse ja ruumikana: 4,63-meetri pikkusel ja 1,81-meetri laiusel autol on koguni 2,71-meetrine teljevahe, tänu millele on kõigil sõitjatel salongis mugavalt ruumi. Vaid 1,44 meetrit kõrge, 130 mm kliirensiga ning 18-tollistel velgedel veerev kompaktsedaan on rõhutatult sportlik.
[dropcap]PAKIRUUM, PANIPAIGAD [/dropcap]Mégane GrandCoupé’ pakiruumi maht 550 dm3 on C-segmendis teadaolevalt suurim ning võrreldes eelkäija, Renault’ Fluence’ pakiruumiga 20dm3 rohkem. Lisaks mahukusele on pagasnikul lai laadimisava ning seda saab avada ka jalaviipega. Ruumi maksimaalne laadimispikkus on 1084 mm, maksimaalne laius 1393 mm.
Panipaikade osas on Mégane sedaanversioon suhteliselt kitsi: esiuste taskutesse mahub 1,5-liitrine veepudel, olemas on korralik 7-liitrine kindalaegas ja keskkonsoolil pisike liugkattega suletav sahtel joogitopsidele. Istmetevaheline sahtel on sügav ja seda saab tõenäoliselt ka segmenteerida. Paraku on selle kaas nii madal, et käetoena seda kasutada on üpris ebamugav. Ka ei saa kaant kõrgemase käetoe asendisse fikseerida, pikkust saab pisut reguleerida.
[dropcap]SÕITJATE RUUM [/dropcap]Salongis on toredasti ruumi nii juhile kui kahele kaassõitjale. Vajadusel saab tagaistmele paigutada ka kolm inimest. Ees on õlaruumi ühe sõitja kohta 1441mm, taga 1377mm. Võrreldes luukpäraga on taga istujatel 37mm rohkem põlveruumi. Ka tagumise seljatoe kalle on parem, võimaldades pikemat kasvu istujal oma pea normaalselt ära paigutada ning istuda kindlalt.
Esiistmete raamid on samad nagu uuel Espace’il ja Talismanil. Sõltuvalt versioonist on esiistmed soojendatavad, juhiistmel on massaažifunktsioon ja elektriline nimmetugi. Kindlasti tasub tellida elektrilised valitsad, millega iste mugavalt paika liigutada
Salongi üldilme on puhas ja kvaliteetne: plastikud on pehmed, istmete õmblused korralikud ning ka tekstiilistmed kenasti viimistletud. Testautodes olnud plüüsvaipade asemel peaksid meie kliimas põrandat katma kummist porimatid. Ka võiks võimalusel salongi värvigamma kombineerida heledama: eriti kõrgemas varustuses sedaani puhul võimendaks see veelgi tunnet, et tegu on klass suurema sõidukiga.
KLIKI PILDID SUUREMAKS!
[dropcap]INFOLUST [/dropcap]Kogu Mégane sedaani infolustikeskuse sisu on tuttav Espace’ilt, Talismanilt ja Mégane perekonna teistelt liikmetelt: suur, lame 7-tolline nuhvel keskkonsoolis võimaldab juhtida kõiki olulisemaid funktsioone, sh. välja lülitada istmemassaaži, mis vaikimisi “Sport” ja “Comfort” režiimis kaasneb.
Olgem ausad, see on päris ehmatav, kui tahad sportsõitu, aga selle asemel saad seljatagant, kõige õrenmast kohast jõulise tudi-mudi, mis sind nägupidi rooli otsa lükkab. Infolustiga on sel tudisemisel nii palju pistmist, et nuhvlist paaniliselt nuppe näppides õnnestub sisseehitatud innukas massöör vaigistada.
Uue Mégane GrandCoupé’ puhul on tootja läinud tänaseks uue normaalsuse teed ja varustanud auto erinevate mugavus- ja turvalisusvidinatega, mida veel paar aastat tagasi oskasime oodata vaid noobelautodelt: värviline esiklaasi infonäidik, seadistatav värviline 7-tolline TFT ekraan ja kahes formaadis R-LINK 2 multimeedia-tahvelarvuti (7-tolline piki- või 8,7-tolline püstekraan), Multi Sense- süsteem ja palju muud.
Esialgu ei ole mõtet otsida veel Waze’iga otseühendumist, ehkki see on lähiajal Renault’l kavas. Ka ei tasu liigset tähelepanu pöörata häälele, mida tekitab HUD ehk esiklaasi infonäidik armatuurist esile kerkides. Järgmise arenduse käigus võiks plastikjulla lihtsalt ära jätta ja kuvada kogu info otse esiklaasile.
[dropcap]TURVALISUS JA JUHIABISÜSTEEMID [/dropcap]Üksipulgi kõikide imevidinate üles loetlemine ja lahti rääkimine lubaks interneti täis kirjutada. Renault Mégane sedaanile on võimalik peale tellida kõik maailma kellad ja viled, mida tehnikahullust autohuviline välja oskab mõelda. Üks on kindel: juba baasvarustuses on sel autol peal kõik ellujäämiseks vajalik ning pisut rohkem; mida kangemaks varustuse kraad, seda kõvemaks ja värvilisemaks tingel-tangel.
Olgu nimetatud mõni juhi (ja sõitjate) elu lihtsustav abiline: kohalduv kiirusehoidik (ACC), hädapidurdussüsteem (AEBS), liiklusmärkide tuvastus ja ülekiiruse märguanne, pimenurgahoiatus ja juhi väsimuse tuvastamine, korralik tahavaatekaamera ning parkimisassistent, mis tuvastab parkimiskoha ja – kui käed roolilt võtta – pargib auto ise ära.
GrandCoupé’ baasvarustusse kuuluvad uue põlvkonna elektrooniline stabiilsuskontroll (ESC), veojõukontroll, piduriassistent, elektrooniline pidurdusjõu jaotamine ja nõlvalttõusu-abi.
Elu muudab kergemaks jalaviipele avanev tagaluuk (võti peab olema taskus), mida saab avada ka võtmel olevast nupust ja kabiini peidetud nupust; aga ei saa avada otse tagaluugi pealt. Olemas on soojendusega rool ning elektrooniline seisupidur – asjad, mis tõepoolest teevad elu meie oludes lihtsamaks ja mugavamaks. Igaüks võib loetelu ise jätkata, lugedes lisa maaletooja tootetutvustuslehelt (link artikli lõpus).
[dropcap]JÕUALLIKAD [/dropcap]Poolas veeretati ajakirjanike ette 110-ja 130-hobujõulise diiselmootoriga ning kuuekäigulise manuaalkastiga proovisõiduautod. Kindlasti tasuks ostu kaaludes ära proovida ka 115-hobujõulise SCe bensiinimootoriga variant, tundub et nii see kui meie proovitud 110-hobujõuline diisel võiksid Mégane sedaani puhul ollagi need kõige optimaalsemad.
Mégane GrandCoupé puhul on tegu on pigem rahuliku sõiduvahendi kui sportliku mürakaruga, sestap võib ka jõuallika võimsus jääda terve mõistuse piiresse. Seda enam, et täitsa tasuta tuleb kaasa arvestatav kütuse kokkuhoid.
[dropcap]SÕIDETAVUS [/dropcap]Mégane GrandCoupé puhul on tootja võtnud tõenäoliselt seisukoha, et tegu on soliidse autoga, mitte mingi paugupilliga. Ja ehkki 1.6-liitrine, 130-hepane diiselmootor on võrreldes 1.5-liitrisega nagu teine maailm, ei kutsu tegelikult kumbki jõuallikas gaasipedaali põrandasse litsuma vaid hillitsetult ja korrektselt “neid tee serval seisvaid punase ringiga plärakaid” jälgides edasi liikuma.
Koostasime kolleeg Väino Laisaarega Wroomerist tõenäoliselt ainuõige järjekorra ja võtsime kõigepealt letti lahjema, 1.5-liitrise diiselmootoriga sedaani. Kahe sõnaga kokku võttes: hall hiir (aga mitte halvustavalt). Suur rool, mis istub kenasti kätte, on säärane hiidlase verd “ootame-vaatame” – ei mingit erku “appi, augukene!” reageerimist. Ühe korra tõmbas natuke paremale, kui ratas Poola lehmaralliteel sügavasse lompi sisse vajus. Üldiselt aga sõitis ja mängis tasakesi taustamuusikat.
Möödasõite saab teha, igaks petteks vahetasin siiski iga kord mööda surudes käigu viienda peale alla. Ka 140 km/h saab sõita ning sealjuures on salongis väga mõnusalt vaikne – aga nad ju ütlevadki, et selle nimel on kõvasti vaeva nähtud.
Kuna hall on hooaja moevärv, ja hall oli ka testauto kere, siis leppisin iseendaga kokku, et 1.5-liitrise mootoriga Mégane kompaktsedaan on elegantne hall hiir. Säärane kena hall oleks tõenäoliselt mu valikutes esireas, kui valdav osa sõite tuleks teha linnas. Kütusekulu sissesõtmata autol pardakompuutri sõnul 6 liitri kandis. Küll läheb paremaks!
Pärastlõunal 1.6-liitrise diiselmootoriga auto rooli istudes oli täitsa teine tera. Kartulivagudest üle, et rapsipõllu õitsvasse kuldmerre jõuda – ei ole probleemi! Sidur – proovisin sellega harjuda, sest see oli tundlik; gaasipedaal võttis ülevalt, pidur hulka äkilisem, isegi vedru va vennike tundus kuidagi paremini funkavat…
Vaid rool mu käes oli jätkuvalt rahulik – need kartulivaod ja kohane võrdlus lapitekiga – eks! Möödasõidud õnnestus ühekomakuuesega teha sirtsti! ühes joones, käigukangiga vehkimata, ka kiirsööstud 70 km pealt ülespoole olid muretud.
Üldse tuleb Mégane käigukasti kohta lausuda vaid kiidusõnu – pehme ja lollikindel kast, mis annab mõnegi vea andeks ning kui ise ei oska otsustada, kuhu ja mitu vahetada, siis kuvatakse armatuuril silmade ette ka käigukangi kujutis koos noolekesega “üles” või “alla”. Ma vahetasin kiirendades mitu korraga, kolmandalt kuuendale, tehtud. Sõidame!
Kütusekulu 1.6- liitrisel (sissesõitmata) diislil oli minu käes 7.5l/100 km, Väints sõitis selle näitaja naksti! pooleteise liitri võrra alla – ei mina vabariigi ökosõidumeistri (ökomeistrisõidu? meiserökosõitja?) vastu saa.
Sportrežiimi proovisime ka ära. Juhtus see, millest ülal juba juttu oli – iste kukkus innukalt mudima, erilist sportlikkust sõidustiili laksust ei lisandunud. Võimalik, et pea sai ka veidi ära muditud ja ei pannud tähele lihtsalt. Vaikimisi on Mégane GrandCoupé ökoasendis, ja pikkadel vahemaadel ning linnas on sellest kütusekulu vähendamisel kahtlemata abi.
1.6-diisel oleks optsioon juhul, kui oled peast pisut petroolivigane, aga bemmirüsaga (kordan iseend, sel rüsal pole mitte mingit pistmist BMW-ga, jah, tänan!) tööle sõita ei sobi. Eriti tore, kui töö viiks sind iga päev Tartust Tallinna ja siis ka Valka ja võib-olla isegi Pärnusse – pikal teel tulevad selle mootori eelised esile.
Diisli eelised üldiselt tulevad esile siis, kui aastane läbisõit on 30 000 ja euroametnikud on oma sisepõlemismootorite keelustamise jutuga parasjagu ühes teises kohas. Üldiselt aga on mõistlik vaadata üle ka bensiinimootorid. Need on Renault’l uued ja ökonoomsed.
[dropcap]KOKKUVÕTTEKS [/dropcap]Mégane luukpära GT versioonis on kahtlemata üks mu tänavuse aasta sõiduelamusi. Nunnukas, suurepäraste sõiduomadustega auto võlus mind ootamatult päris ära… sedaani puhul jätkub “kõik vajalik ja väga palju rohkem” , välja arvatud see, et mootorit on täpselt nii palju kui vajalik.
Aga seda on just täpselt parasjagu, et omas klassis tõepoolest ruumika autoga soliidselt ja elegantselt hallilt ringi kulgeda. Ah, et ma ei unustaks – valge on uus punane. Eriti pärlvalge, mis Mégane GrandCoupé seljas mõjub elegantselt ja erksalt. Siis mitte hall, aga valge hiir. Ja see ei sisise vaid sõidab norrrrrmaaalselt.
Loe lähemalt Renault Mégane GC sedaani kohta siit
Pildid ja meedia: Renault ja Ylle Rajasaar
Uus Renault Mégane GT, palun laske mul minna asfalti hammustama!