Mis annab aluse üht mudelit teistest kõrgemale asetada? Hind? Mõõtmed? Ajalugu? Santa Fe on küll kalleim Eestis müüdav Hyundai, kuid kaugeltki mitte suurim (suurtest tarbesõidukitest ja tulevastest särtsukatest rääkimata!) auto Korea tootja globaalses portfellis. Santa Fe olulisus mudelina on üleilmse tähendusega.
Ameerika Ühendriikides paikneva New Mexico osariigi pealinna (kus on elanikke vähem kui Tartus!) järgi nime saanud auto veeres esimest korda koosteliinilt maha sajandivahetusel ning sai kiiresti väga populaarseks. Isegi sedavõrd kiiresti, et kui Hyundai kontsernis algas mudelinimede asendamine tähtede-numbritega (näiteks Tucsonist sai ix35), siis Santa Fe nime ei julgenud ka kõige ägedamad turundusgurud puudutada, ja õigesti tegid, sest ikoone põhjuseta ei näpita.
Seest ja väljast soliidne
Mudelivärskenduse käigus sai ninaosa veelgi suurema ja säravama radiaatorivõre, tulede kujunduses on aga mängulisusele vaatamata selgelt tegu Hyundaiga. Külgede peal vigurdatud pole, auto ei mõju ebaloomulikult välja venitatuna, küll aga kõrge ja massiivsena.
Viimase efekti vähendamiseks on tagaosas on järgitud hetketrende – laternad venitati piklikuks ning ühendati omavahel punase reflektorribaga, mis tundub praegu olevat lausa kohustuslik kujunduselement. Veljemõõt küündib diiselmootoriga versioonil 20 tollini.
Esimene pilk auto sisemusse reedab kohe, et selle sihtturg ei asu Euroopas, sest armatuurlaua disain ja värvilahendus ei ole eurooplase maitset arvestades kõige õnnestunum, küll aga ei saa midagi ette heita materjalivalikule. Samas tagab nupuuputus keskkonsoolil küll vajalike funktsioonide ühe puudutusega kätte saamise, kuid mõjub raskepäraselt, võiks olla rohkem juhile orienteeritud ning neelab ebamõistlikult palju ruumi.
Keskmist mõõtu (ehk D-segmendi) linnamaasturi sees on esireas ruumi vähem kui võiks arvata, juht istub oma kohal nagu kookonis (samas on seal väga mugav!). Ka kahemeetrisel pole ära mahtumisega probleemi, sest pearuumi jagub, kuid ülekaalulistel võib kitsaks minna.
Auto suurus ilmneb ennekõike teise istmerea taga, kus on kuni 782-liitrine kaubaruum, või soovi korral põrandast üles tõstetav kolmas istmerida (sel juhul jääb kasutamiseks 130 l kaubaruumi).
Väike vigurdamine tundub käivat aga kõigi uute Hyundaide juurde – miks oli vaja gaasipedaal viia üleval asuva kinnituse pealt põrandale, jääb arusaamatuks. Aga las ta seal olla…
Sõidab kindlalt nii maanteel kui maastikul
Sõit 2,6-tonnise täismassiga maasturiga halbu üllatusi ei paku, olles nii sujuv, rahulik ja kindel kui oodata võiski. Suured teeaugud triigitakse üsna siledaks, kuigi lamavaid politseinikke ületavad mõned konkurendid pehmemalt. Tähtsaim on aga, et ehkki tegu on suure ja väga mugava autoga, on see keskmisest „ameeriklasest“ (võrreldes näiteks Toyota Highlanderiga) oluliselt konkreetsema juitavusega.
Hyundai on tõsiselt panustanud juhti abistavate vidinate arendamisse ja see on mõnikord päris hästi välja kukkunud. Nii oskab autonavi – väljasurev lahendus, sest kes see tänapäeval ikka Waze asemel navi kasutab – näiteks sõiduradade valikut paremini juhendada kui Google kontserni tooted. Võõras linnas on sellest palju abi!
Erinevalt mõnest prantsuse tootjast on Santa Fe puhul juhi ees olevatest digitaalsetest “kelladest” tavapäraste mehaaniliste näidikutega võrreldes ka päriselt kasu. Kui juht kavatseb näiteks sõidurada vahetada või hakkab teostama manöövrit, mis piiratud nähtavuse tõttu ohtlikuks võib osutuda, kuvatakse tema ette automaatselt kaamerapilt, mis annab märku, et plaanitav tegevus on päriselt ohutu. Väga äge ja ühtlasi lisab turvalisust.
Ka maastikuvõimekust pole unustatud. Nupuvajutus keskkonsoolil annab võimaluse valida maantee- või maastikurežiimi vahel. Teedel sõitmiseks saab valida kas ökonoomsus-, sport- või mugavusrežiimi ning maastikul roomamiseks lume-, pori- või liivaseadistuse.
Nelikveolistele Hyundaidele omasena saab ka esi- ja tagasilla jõujaotuse 50/50 suhtesse lukustada, kuid kiirusel üle 30 km/h lülitab auto selle ise välja. Seega kui raske auto pole just põhja peale kinni jäänud, tuleb see läbi ka üsna rasketest oludest.
Munakivitesti * läbis uus Santa Fe hindele 4. Võimalik, et koos kaasreisijaga oleks tulemus parem tulnud, kuna mitmed väikesed naginad-loginad lähtusid just kõrvalistuja poolelt ja -istmest.
Täpselt sihitud mootorivalik
Suure ja soliidse auto puhul on vastav ka jõuallikate valik – Hyundai pole siin liiale läinud, vaid pakub Eestis ligi kümnest võimalikust kolme. Ajastule kohaselt on valikus üksnes täishübriid, pistikuhübriid ja diiselmootor.
Neist esimesed arendavad koguvõimsust vastavalt 230 või 265 hobujõudu, kuid ka õlipõletaja 202 hobust on auto piisavalt nobedaks edasiliigutamiseks enam kui piisavad. Esivedu saab vaid odavaima versiooniga ning käsikasti pole mõtet küsida – ottomootorid kombineeritakse kuue- ning diiselmootor kaheksakäigulise automaatkastiga.
Soodsaima, esiveolise hübriidajamiga Santa Fe saab kätte ligi 44 tuhande eurose letihinnaga ning pistikuhübriidi luksuslikeima versiooni puhul jõuab hind 60 tuhandeni. Kui aga igapäevane auto külge pistiku ühendamine pole lemmikajaviide, siis mõistlik valik on hoopis diiselmootoriga mudel, mis on sama varustusega hübriididest soodsam ning ühtlasi neelab vähem kütust.
Kuigi Gamma nime kandnud ajast ja arust ottomootor on mudelivärskenduse käigus asendunud hoopis kaasaegsemaga, jääb diisel ikkagi säästlikumaks. Täielik hinnakiri on siin.
Proovisõiduauto kapoti all oli 2,2-liitrine 202 hj diiselmootor ning üle 400 km väldanud proovisõidu tulemuseks jäi kütusekuluks 6,9 l/100km (WLTP) ehk täpselt see, mis Transpordiameti kodulehel kirjas. Auto suurust arvestades on see väga hea tulemus.
Kokkuvõtteks
Kahekümne aastaga ikooniks saada pole lihtne ja kõigil pole see ka võimalik. Olla mudel, mis on nii hästi õnnestunud ja klientide poolt armastatud, et reformialtid turundajadki seda puudutada ei julge – seda sooviksid kõik. Kirsiks tordil on viieaastane läbisõidupiiranguteta garantii.
Konkurendid loomulikult ei maga. Samale platvormile on ehitatud ka lähisugulane Kia Sorento ning värskelt Euroopasse jõudnud suur Toyota Highlander maksab umbes sama palju. Sama klienti püüavad ka Škoda Kodiaq, Renault Koleos ja Seat Tarraco ning selgub kiirelt – Santa Fe’l pole siin lihtne, kuid potentsiaal Euroopas ookeanitagust edu korrata on olemas.
Plussid
- Tasakaalus sõiduomadused
- Säästlik diiselmootor
- Kvaliteetne siseviimistlus
Miinused
- Janused hübriidmootorid
- Laiutav keskkonsool
* Munakivitest – sõidetakse ühtlasel 50 km/h kiirusel uute munakividega kaetud asulateel. Hinnatakse auto sõitjateruumi kostvaid helisid (kolksud, klobinad jms) ning nende häirivust.
